Adamgha týrli-týsti boyauymen kempirqosaqtyng kókjiyekte kerile qalghany siyaqty ghajayyp kórinis kýnde kezdese bermes. Sol kórinis onyng kenjaryq kabiynetine kókjasyl kóilekting etek jaghynan aq baltyry agharandap ózi kelip kirdi. Esikten kirgen әlgi suret tóbesinde qúmyra toly su túrsa da shayqalmaytynday bappen qozghalyp, ózine qaray bayau jyljyp kele jatty. Eki ortada syrtqy qaptamasy sypyrylyp týsip, jo-joq ol ózi beri suyrylyp shyghyp, e dep es jighansha shoqiyp aldynda otyrdy.

– Mynanday týrinmen qarajayau jazarman bolyp keregi ne saghan?!

Birtýrli ashulanyp, әldenege kektenip aitty búl sózdi. Býkil danqtyng biyigine kóterilip bolmastan ómirining toqtausyz zulap ótip bara jatqanyna jyny keldi. Tәninen erte kóktemdegi tyng jerding iyisi búrqyraghan myna qúba qyzdyng qasynda shau tartqan býrkittey qabarghan ózin sonshama qor sezingen. Órtendey qalyn, biraq kómirdey qap-qara shashynyng alda-jalda moyyngha orala qalsa bir bunap tastarday úzyn ekenin de andap ýlgerdi.

Kóz ayasy kólenkeli kórinip, qabaghynyng asty sazdau jerdegi qara suday túnjyray qalypty. Tikireygen tal-tal kirpikteri men qylshyghy jyp-jyltyr qoy qara qastary súlu jýzin sústandyra mórlep túr. Búl aqyn emes, biraq jastau kýninde shygharghan әlgi bir óleng sapalaqtana esine oraldy.

Siz ýshin kýidim depsiz,

men sizdi sýidim sheksiz,

sol ýshin kinalama,

kezdesip túrayyqshy kýnarada,

ótedi ómir solay,

sýimeseng kónil qúlay,

ketersing bir jigitke,

qimastan jas kýnindi jylay-jylay...

Qúba qyzdyng tal boyy ózine berile iykemdelip kele jatqanday kórindi. Bәri qayta bastalmaq pa, qalay búl jenile salmaq sonda? Sol bir jas kýnderinen keyin qyz betine әiel balasy-au dep qaramaghan. Qonyr ýi, qonyr bәibishe, qara shәi, qara siya, biraq ol ózining túqymy taza tekti adam ekenin jaqsy biletin. Bar ústanghan daghdysy kidi, kirpiyaz aqsýiekting daghdysy jәne uaqyt qústyng sýtinen beter tapshy!

– Sonda sen maghan nege keldin?!

– Sizding kitaptarynyzdy jastanyp oqyp óstim, agha.

Qyzdyng tandayynan jinishkeleu әdemi dauys bokal soghystyrghanday synghyrap tógildi. Qúlaghyna qansha jaghyp bara jatsa da syr bergen joq, aq tamaqtyng býlkilin de birtýrli astarly zymiyandyqqa jorydy. Qaraptan qarap otyryp ózegi al kep órtensin. Jayshylyq kýnde de shamyrqandyryp jýretin jyny ata jauyn kórgendey atoylap kep berdi.

– Býkil qazaq jastanyp oqidy mening kitaptarymdy. Sony da sóz dep aityp otyrmysyn?

Ýirenshikti әngimesin bastap kep jibergende, «apyr-ay, mynau netken súlu qyz?!» degen sóz kómeyine jarysa kepteldi. Túla boyynan shynynda da jana saughan bie sýtindey saumal lep esti. Ústap kórse bilegi qolyna mamyqtay júmsaq tiyer. Jensiz kóilek arshyghan júmyrtqaday appaq iyqtaryn kózben bolsa da eriksiz aimalatqan. Kókjasyl kóilekting qysqalau etek jaghynan oqtauday týp-týzu eki baltyrdy da asyghys barymtalap qaytty.

– Men sizdi pir tútyp keldim, agha. Sóz ónerin tandap, jazushy bolsam degen armanym bar. Biraq eshtene súrap kelip otyrgham joq. Asyl bolmysynyzdy bir kórdim, sol jetedi maghan.

Sәl týrinki qyzyl erin kóz aldyna dirildey ashylyp tosyldy. Kitaptarynda ózi han-súltandargha talay ilestirip jazghan әielzatynyng ashuyn jaqsy biledi. Súlulyqty mensinbegeni namysqa tiygendey qabyldanghanyn ishi sezdi. Birtýrli soghan jany rahattanyp otyr. Emen esik syqyr etip ashylmaghanda mýldem kónilin qaldyratyn bir sózdi soqaytyp taghy júmsap jibermek edi. Kelgen shoyqara kisi oqystan at basynday altyn kórgendey shúrqyray ketti.

– Oipyr-ay, suret pe, adam ba? Týsim be, ónim be? Búl neghylghan jaratylys?! Búl suretti kim salghan? Qanday qas talant tudyrghan?!

Shoyqaranyng ýiirip әketip bara jatqan qylyghynan adal asqa aram qolyn malghanday jiyirkendi. Qúba qyzdyng óninde qyzghylt reng oinay qalghanyn kórip, tipti atylyp kete jazdady. Baqshighan kózderi әinektene ses bildirip, aqsúr jýzi qanyn ishine tarta tikireydi. Ol tiktenip qaraghanda bir de bireu qarsy kelip túra almaghan. Qynynan suyrylyp qalghan almas qylysh ómiri bos qaytpaushy edi. Ana bayghústy da otyrghan jerinde qylpyp turap týsti.

– Biraq, mynanday halturshikterding aldyna barushy bolma!

Joq jerden óre túrghan qyzghanyshyn basa almay, ayaq asty ekilene entikti. Qasyna saghalap kelip jýretin shoyqaragha ómiri aitpaghan sózdi andausyz aityp qaldy. Týkke túrmaytyn adam, biraq qúba qyzdy odan nege qyzghanghanyn ózi de týsinbey tútyqty. Sýmendep kire qalmaghanda, alystan arnayy izdep kelgen myna qyz balany baqayshaq qúrly kórmey shygharyp salghaly otyrghan, endi olay istegisi joq. Kranmen kótermeseng qozghalmaytynday dými zil tarta shógerilgen shoyqara da asa saspay, janaghy kisi óltiretindey tym auyr sózdi basqa bireulerge op-onay aparyp tely saldy.

– Ádebiyetti talanttar, al әdeby ortany halturshikter jasaydy.

Aldyndaghy shoyqara qanshama tom-tom kitaptar jazsa da, tap múnday aqyldy sóz aitady dep kýtpegen. Bireu tauyp ketse quanatyn kim eken, al múnyng jyny qozady. El ishin әrbiri kishigirim oqighaday dýmpintken shygharmalarynyng buy altynnyng buynan beter masaytqan kónili eshkimdi de, eshteneni de shen kórgendey emes. Jetesi jetpegenning ghana esesi ketedi, aty Matay ekeni ras bolsa, basynan ómiri sóz asyrmaq emen. Soyyp salsa qan shyqpasyn bile túra qayrauly til men jaqty almastay jarq etkizip,  tiridey irep saldy taghy.

– Auzymdy beker bylghadyn, Shyndauyl. Jópshendige sóz arnap shyghyndanbaushy edim. Jyndardyng da músylmany bolady, bilsen. Sen jay halturshik emes, talantty halturshiksin.

Qara adamnyng týrining kógis tartqanyn osy joly aiyzy qana anyqtap kórdi, oipyrymay súmdyq bolady eken. Audarylghan jerding qyrtysy qúsap kógistene jyltyrady. «Osyghan әielder nege kelisedi eken?» dep tanyrqady búl. Ashulanyp ketip bara jatqan shoyqaranyng salmaghy eki esege artqanday, eden oibay sala shyqyrlap kep berdi. Artynan emen esik te qabyrghany júlyp týserdey bar salmaghymen sart etip jabyldy. Bireu jaghynan bir tartqanday tiksinip, boyyn tez jinap aldy.

– Aghatay, búl ne qylghanynyz?

– Mende jaqsy kóru joq!

– A?.. Ne deysiz?..

– Men jaqsy kóre almaymyn deymin. Biraq, ólerdey qyzghanam.

– Týsinbedim ghoy, jan agha?

– Bilmeymin... Seni jana kórip otyrmyn ghoy... Sonda da qyzghanyp kettim...

– Kimnen?.. Neni?..

– Naq seni emes, әriyne... Ádemilikti... Ádemilikti janaghynday qara dýleylerden qyzghanamyn... Dýniyening bәrin adaqtap bitti osylar... Aramdap bitti...

Shoyqara emen esikti syrttarynan tars jauyp ketken kenjaryq kabiynette búlar emes, basqa bireuler kýngir-kýngir әngime aityp otyrghanday sezildi oghan. Áytpese auyldan kelgen úyang qyzdyng birden býitip ashylyp әngimelesui mýmkin emes qoy. Múnyng da kim kóringenge qarbyz qúsap qaq jaryla qalatyn úshqalaqtyghy joq. Osyny oilaghan ol salqynqandy jazushydan qyzuqandy keyipker bolmysyna dendep enip bara jatqanyn emis-emis qana bildi.

Malghún barystikindey dóngelene bitken júmyr pishin qatulansa bir qysym sústy, júmsaryp kýlse de birtýrli sesti. Kabiynet artyndaghy qaranghylau demalys bólmesine kelip kirgende agharandap sol dóngelek jýzi ghana kórindi. Shaqyrayghan jaryqtan qaranghylau bólmege auysqandaghy alghashqy әseri –qyzdyng sopayghan bet әlpetinen búryn sorayghan súlbasyn jobalaghany boldy. Jaryq tolyq jetpegen jerde adamnyng beti sopayyp, boyy úzaryp ketedi eken. Jaryqty jarq etkizip jaqqanda qúba qyz joq bolyp ketti de, onyng aldynda qaytadan qaptamagha salynghan jansyz suret túrdy. Eki shetinen eki qolymen qysa ústap, ózinen qúlashy jetkenshe alystatyp qayta qarady. Qúday biledi, surettegi búl qúba qyz ómirde tiri kezdesse selt etpes edi. Qayta ana Shyndauylday aram qoldylar lastap ketkendey jiyirkene qarauy әbden mýmkin. Sebebi kýnәdan pәk perishte múnyng qalamynan ghana tuady jәne onda jan bolmaydy.

Ol surettegi súludy byrtighan sausaghynyng syrtymen әri mensinbey, әri ayalay sipady. Ary qarady, beri qarady, boyynda әiteuir bir kemshilik bar siyaqty, alayda onyng ne kemshilik ekenin taba alghan joq. Qabyrghagha sýiep qoyyp, sәl shegininkirep baryp taghy qarady. Bәri ornynda siyaqty, sonda da birdene jetpeytindey kórindi ózine. Eger otyra qalyp, myna surettegi qyzdy surettep jaza bastasa, kemshiligi bir jerinen bolmasa bir jerinen tabyla keter edi. «E, nege bayqap kórmeske» degen oy qanyn qyzdyryp ala jóneldi de, oiynan tez ainyp qaldy. Onsyz da jazatyn júmysy bastan asady. Suretti endi kónilimdi alandatpasyn dep, teris audaryp qoya saldy.

Qaytyp kenjaryq kabiynetine shygha bergende, keneptegi mayly boyaudyng edenge erip aghyp týskenin kórdi. Ayaghyn tartyp alyp ýlgermey, shetin basyp ketti de tabanyna kir júghyp qalghanday tarpyp sýrtip shyghyp ketti. Qyzghyltqonyr boyau jayylyp baryp, irkilip toqtap, parket edenge sinip kete almay móldirep biraz jatty. Kenet, óli boyaugha jan bitkendey jiyryla jinalyp, jatqan jerinen suyryla kóterildi. Endi bir kózdi ashyp-júmghanday uaqytta tap sol jerde boyy-basyn týzep, janaghy surettegi kókjasyl kóilekti boyjetken túrdy. Baghanaghyday batyl emes, ayaghyn qymsyna basyp, úyala qyzaryp, kenjaryq kabiynetke ol da shyqty. Órimi bosap qobyraghan búrymyn arqasyna aqyryn laqtyra tastap, әuelgidegi oryngha kelip iymenshektey, biraq ózimsine jayghasty. Janaghy qyzghyltqonyr boyaudyng júqanasy lypyp betining úshyna kóshkeni bolmasa kóp eshtene ózgermegen siyaqty kórindi búghan.

– Jazushy bolu degen qiyametting qiyameti. Qyl kópirden ótkendey bir jaghynda ot laulap, bir jaghynda su shapshyp jatady. Talaylar túnshyghyp ólgen, kýl bolyp janyp ketken. Tәn shynghyrghannan, jan shynghyrghan jaman.

Men solardyng dauysyn kýnde estiymin, – dep úzaq mәslihattyng basyn bir qayyryp toqtady Matay.

Malghún barystikindey júmyr pishin ishtey әldenege qanaghattanbasa da әldebir toyatty esine alyp, tilimen túmsyghyn jalaghan jyrtqyshqa úqsady osy sәt. Qúba qyz onymen jany shynghyrghan adamdardyng ashy dauystaryn birge estip otyrghanday omyrauyn algha sala, bar boyymen berile emeksidi.

– Bala kýnimde bizding auylgha sirk keldi. Sonda әlgilerding ishindegi bir bala qozdaghan qyp-qyzyl shoqty jalanayaq basyp óner kórsetti. Bәri tanqaldy, men tanqalgham joq. Mende balalyq bolmaghan siyaqty, ómir baqy qyp-qyzyl shoqtyng ýstimen jýretinimdi sol kezde-aq sezetinmin. Tabanym kýldirep kýiip-kýiip meyiz boldy. Al osy tabanymnyng astyndaghy shoqty jatyp ta ýrleytin, túryp ta ýrleytin «dostarym» itting basynan kóp, – dep jazushy kópten boyyn buyp jýrgen aryz-armanyn aira-jayra aqtaryp saldy.

Qúba qyz ol maghan qarap otyr dep oilady, alayda tura qarasa da jazushy ony mýldem kórmey otyr edi. Kóz aldyn telegey-teniz dýnie kórinisi shyrmap, qúba qyz jal-jal tolqyndardyng arasynda kóbikke kómilgen janqa qúrly bolmay qaldy.

– Mening últymday últ jer betinde joq, biraq ony adastyryp jýrgender maqsatyna jetip te qaldy. Adamzatqa arnap kitap jazatyndarda aqymyz ketip jýr. Solar óz últyna adamzattyng mýshesi emestey múryn shýiirip qaraydy. Jyltyraqqa әues bizding últ keyde bala sekildi. Keyde kisi tanymay ma dep qorqam. Qyzyldy-jasyldy batpyrauyq qughan baladay shapqylap ketedi,– dep kesapattana kekireydi.

Malghún barystikindey júmyr pishin júdyryqtay bolyp týidektele týleylendi. Qúba qyz onyng ashuyn da ózimsinip alghan búl kezde, baghynyshty peyil bildirip montansy qalghan. Tipti onyng óstip ashulanghanynan lәzzat alatyn sekildi.

– Óz danyshpanyn ózi qúdyqqa tastap jibergen halyq bir adassa onbay adasady. Dýniyede jaqsy men jamandy aiyrmaghan jaman. Ondaylar aramyzda әli jýr balaqtan tartyp, baltyrdan qauyp. Biz ishine shaytan shyqpastay bolyp kirgen elmiz. Sol shaytan eldi maghan da aitaqtaydy, oghan da aitaqtaydy. Men búl elden ketpesem bolmaydy endi, onday mýmkinshiligim bar, – degen jazushynyng shatynaghan domalaq kózderin yza jasy kireukeledi.

Qúba qyz úmsynyp, onyng jasyn sýrtip alghysy keldi, ózine solay isteuge búdan bylay tolyq qaqy bar tәrizdi kórindi. Alayda jazushy jasyn keri jútyp aldy da ol shoshyp ketti.

– Meyli, búlar qadirimdi bilmese de, keyingi úrpaq biler. Sender de neni úghasyndar? Kókirektering kórbiltelenip qalghan. Ony arshugha uaqyt kerek. Qazirgi armandap izdep kelip otyrmyn degening bos sóz. Biraq alghan beting týzu eken. Aldynnan jarylqasyn, – dedi de, – әiteuir әlgindey halturshikterding qolyna týspegenine de shýkir,– dep, bar sharua soghan tirelip túrghanday nyghyzdalyp bir sózdi taghy qosty jazushy.

Malghún barystikindey júmyr pishin ishten qystyghyp ter shyqqanday sәl júmsardy. Qúba qyz kónili birjola qalyp, iyt-qús silikpelep tastaghan jemtiktey iylektene tómen túqyrdy. Sóitip әngime ayaqtala bergende kenjaryq kabiynetke asyghyp-aptyghyp, sýrinip-qabynyp suretshi kirdi. Áldene lyp etkendey boldy, tysyrlaghan dybys ta tez basyla qaldy, kórinisting sóitip jyldam ózgergeni sonsha, eshkim eshtene bayqaghan joq. Taghy eki-ýsh miynót ótkende suretshi qalbalaqtap, mayly boyaumen salynghan kartinasyn óngere kóterip ketip bara jatty.

Jýsipbek Qorghasbek

Abai.kz