Biyl 24 mausym kýni «Abai.kz» aqparattyq portalynda tarihshy A. Qambarovtyng «Tarih institutynyng «jalghan mәlimetke toly kitaby» jaryq kórdi» degen maqalasy jariyalanyp, onda Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty shygharghan «Qazaq memlekettiligi jәne Alashorda» atty zertteu enbeginde oryn alghan kemshilikter syngha alynghan bolatyn. Biraq ta búl syndy atalmysh instituttyng újymy qabyldamay,  1 tamyzda «Institut jariyalaghan enbekti sapasyz dep kórsetu naghyz jala jabu» dep teristeu maqalasyn jariya etti.

Qazaq júrtshylyghy arasynda súranysqa ie Alash turaly enbekke nege jala jabyldy eken degen oimen «Qazaq memlekettiligi jәne Alashorda» kitabyn tauyp oqugha tura keldi. Búl kitappen tanysu  barysynda A. Qambarovtyng syny oryndy ekenine jәne onyng pikirinde eshkimning jeke basyna tiyisushilik joq ekenine kóz jetkizuge bolady. Múnyng ózi Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih institutynyng újymy eshqanday syndy qabyldamaytyndyghyn, múnday syndy «jala» dep espeteytinin, óz attaryna shang júqtyrmaugha tyrysatynyn anghartady. Onyng ýstine Tarih institutynyng újymy A. Qambarovtyng syny maqalasyn búrynghy basshylyqtyng «qastandyq» әreketimen baylanystyruyn ghylymy etikagha jat beyәdeptikting kórinisi retinde baghalaugha iytermeleydi.

A. Qambarovtyng syny pikiri ghylymgha janashyrlyqtan, Alash mәselesining tereng zerttelip, búl jóninde halyqtyng qolyna saliqaly tuyndy tiyse degen niyetten tuyndaghan.  Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng újymy A. Qambarovtyng syn-pikirin dúrys qabyldauy tiyis edi jәne ol atap kórsetken kemshilikterge instituttyng abyroyy ýshin jol bermeui kerek edi. Onyng ýstine institut újymy oryndy aitylghan syndy jala deytin bolsa, synaghannyng bәrin sotqa beremin dep  qoqandaytyn bolsa, sonda ne bolghany!?

Juyrda ghana Bilim jәne ghylym ministri A. Aymaghambetov mektep oqulyqtarynda kemshilikterding kóp ekenin aityp, ony jóndeuge shaqyrdy. Osynday kezde bildey bir ghylymiy-zertteu institutynyng monografiyasynda kemshilikter jiberilip jatsa ne bolmaq!? Oqulyqtar men oqu qúraldarynyng mәtini ghylymy enbekterding mәlimetterine negizdeledi ghoy!

Tarih instituty shygharghan kitabynda A. Qambarov kórsetpegen qatelikter әli de barshylyq. Mәselen, A.M. Auanasova men E.Q. Núrpeyisov «1917 jyldyng sonynda «Alash» avtonomiyasy jariyalanghanda, Resey territoriyasynda birynghay memlekettik basqaru jýiesi bolghan joq. Ózin-ózi jariyalaghan ýkimet – Uaqytsha ýkimet...» (46-bet) dey otyryp birneshe qatelikke jol bergen. Birinshiden, «Alash» avtonomiyasy 1917  jyldyng sonynda jariyalanghan joq, 1917 jyly jeltoqsanda ótken ekinshi jalpyqazaq sezinde «Alash» avtonomiyasyn jariyalau keyinge qaldyrylghan, ekinshiden, Uaqytsha ýkimet ózin-ózi jariyalaghan joq, Uaqytsha ýkimet Memlekettik dumanyng uaqysha komiyteti men Petrograd júmysshy-soldat deputattary kenesining arasyndaghy kelisim negizinde qúryldy.  Osy jәitti kitapta dúrys ashyp kórsetuding ornyna A.M. Auanasova men E.Q. Núrpeyisov tarihy faktini búrmalaugha jol  bergen.

Kitap avtorlarynyng tarihy faktini búrmalugha beyim ekeni B.Gh. Ayaghan әzirlegen «Alash qayratkerleri enbekterindegi memlekettilik iydeyasy» degen taraudan aiqyn angharylady. Ony kitaptyng 91-betindegi «Alashordanyng kóshbasshylary qiyn synaqtargha qaramastan, Uaqytsha ýkimetpen qysqa әri teng emes Odaq qúru arqyly kýrdeli jolmen ótip, Komuchpen baylanys ornatugha tyrysty, ... shet elderding – Týrkiyanyn, Qytaydyn, Ortalyq Aziya halyqtarymen qarym-qatynas ornatty» degen mazmúndaghy mәtinnen bayqaugha bolady.

B.Gh. Ayaghan Alashorda qúrylghan kezde Uaqytsha ýkimetting joyylyp, onyng ornyna kenestik biylik kelgenin eskermey, Alashordany «Uaqytsha ýkimtpen qysqa әri teng emes Odaq qúrdy» dep qatelikke jol bergen. Sonymen qatar onyng Alashordanyng tóraghasy Á. Bókeyhanovtyng Týrkistan avtonomiyasymen odaq qúrudy qolday qoymaghanyn býrkemelep, «Alashorda kósbasshylary Ortalyq Aziya halyqtarymen baylanys ornatty» deuin qalay týsindiruge bolady!? Avtordyng Alashorda kósbashylary Týrkiyanyng jәne Qytaydyng halyqtarymen baylanys ornatty deui – óreskel qatelik. Alashorda kósbasshylary Týrkiya men Qytaydyng kóp últty halyqtarymen baylanys ornatugha qol jetkize almady. Alashordashylar tek Qytay men Týrkiyanyng biren-saran ókilderimen ghana baylanys jasaugha qol jetkize aldy. Búl jerde bәlkim,  B.Gh. Ayaghan Qytaygha M. Dulatov bastaghan toptyng Qytay qazaqtary arasyna barghanyn aitqysy kelgen shyghar!? Biraq múny Qytay halyqtarymen Alashorda baylanys ornatty deuge bolmaydy esmes pe!?

Újymdyq monografiyany dayarlaushylar jalpy júrtshylyqqa mәlim faktilerdi de búrmalaghan. Búghan Q.A. Ensenovting Erejep Itbaev jóninde jazghan mәtindegi myna joldar dәlel: «1920 jyldyng basynda Alashorda men Kenes ýkimeti arasynda jýrgizilgen kelissózder nәtiyjesinde dýniyege kelgen Qazrevkomnyng 1920 jylghy nauryzdyng 5-indegi qaulysyna sәikes Alashorda taratyldy» (693 bet).

Q.A. Ensepov osy pikiri arqyly 1919 jyly 10 shildede qúrylghan Qazrevkomdy 1920 jyly qúryldy dep oqyrman qauymdy shatastyrady. Onyng ýstine ol «Qazrevkomdy Alashorda men Kenes ýkimeti arasyndaghy kelisim negizinde qúryldy» dep óreskel qatelikke jol bergen. Ghylym naqtylyqty qajet etedi. Búl jerde kitapty dayarlaushylar ghylymgha bayaghydan belgili nәrsening ózin dúrys kórsete almay, ózderinshe bir «janalyq» ashqysy kelgen. Tipten, Sh.Sh.  Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynda qyzmet jasaghan K. Núrpeyisovting «Alash hәm Alashorda» degen kitabyndaghy mәlimetterdi ayaq asty etken.

Qatelikter kitapta tipten kóp. Olardy tize berseng kem degende 10-nan astam paraq ketetin týri bar.   Keybir avtorlar taqyryptan auytqyp, taqyrypqa qatysy joq nәrselerdi bayandap ketken. Mәselen, J. Tanatarova «Alash Oda jәne Resey demokratiyasy» dep atalatyn 17 bettik mәtinning tek birjarym betin ghana Alashorda mәselesine arnaghan. Mәtinning qalghan betterinde Alashorda ýkimeti qúrylghangha deyingi  oqighalar bayandalghan.

Z. Qabyldinov «HIH-HH ghasyrdyng toghysynda Á.N. Bókeyhan qazaq halqynyng últtyq jazbasha tarihyn jazugha kirisken jalghyz qazaq halqynyng ókili» degen pikir bildiremin dep  Q. Haliyd, Sh. Qúdayberdiúly, M-J. Kópeyúly sekildi túlghalardyng tarih turaly jazghan enbekterin qaperge ilmegen. Ol Á. Bókeyhannyng otan tarihyn zertteuge qosqan ýlesin sol dәuirge deyin jaryq kórgen enbektermen salystyra taldaudy nazardan tys qaldyrghan. Osynday salystyra taldau arqyly ghana Á. Bókeyhannyng otandyq tarihty zertteuge qosqan ýlesin kórsetuge bolatynyn Z. Qabyldinov tarihshy retinde eskermegen.

Kitap avtorlary arasynda jalghan mәlimet keltiruge әuestenushilikke boy aldyrghandar da bar.  Mәselen, T. Ápendiyev  Bazarbay Mәmetov atty taraushada búryn ghylymy ainalymgha engen avtorlardyng enbegin kóshirip paydalanuda da aldyna jan salmaghany osy taraudy oqyghan adam birden bayqaydy.  Avtor Vernyy erler gimnaziyasyndaghy músylman balalar diny pәnderdi oqudan bosatylghanyn mýlde bilmese kerek. Kitaptyng 555-betinde «Sonymen birge diny sauat ashyp, Resey imperiyasyndaghy halyqtardyng tili men mәdeniyetin ýirendi» - dep aidy aspangha biraq shygharady. Sonday-aq kitaptyng 561-betinde  1917 jyly Oralda, Orynborda, Aqtóbede, Tashkentte oblystyq qazaq sezderi ótti degen mazmúndaghy pikir bildirgen. Búl jerde avtor Aqtóbe men Tashkentte 1917 jyly oblystyq qazaq sezderi ótkizilmegeninen beyhabar ekenin tanytqan. Qazaq sezderining ótkizilu jayynan habary joq adam qalaysha Alash tarihyn jazady?

T.Á. Ápendiyev 567-betinde alash qayrakeri B. Mәmetovti «Týrkistan men Alashorda ýkimetteri qúramynda sanaldy (boldy)» degen jalghan mәlimet keltiredi. B. Mәmbetovting Týrkistan avtonomiyasy ýkimetining qúramyna mýshe bolyp kirmegenin T.Á. Ápendiyev eskermey, óz betinshe tarih ghylymyna «janalyq» qosqan.

Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty újymy Alash tarihyn jazugha biliksiz, jalghan mәlimetter berude aldyna jan salmaytyndardy tartuy ýlken qatelik bolghan. Búghan oqyrman qauym T.Á. Ápendiyev dayarlaghan «Ázimhan Kenesariyn» jәne «Bazarbay Mәmetov» dep atalatyn mәtinmen tanysu barysynda anyq kóz jetkize alady. Onyng jazghandarynda birizdilik, logikalyq ýilesimdilik, ghylymy etika prinsipteri mýldem saqtalmaghan.

Osy kitap qolyma tiygende Alash qozghalysy qayratkerlerining Samaradaghy Uchkommmen, Ufa diyrektoriyasymen, Sibir avtonomiyasymen, Kolchak, Dutov, Annenkov sekildi t.b. aqgvardiyashylarymen baylanysy ashylyp kórsetilgen shyghar dep oilaghanmyn. Alayda kitapta múnyng birde-biri qamtylmay qalghan. Qazirgi kezde kópshilik qauymdy osy jәitter kóbirek qyzyqtyryp, qyzu pikirtalastar tudyryp jatqanyn kitapty dayarlaushylar qaperge almaghan.

Sóz sonynda aitarym, A. Qambarovtyng syn pikiri oryndy. Onyng syn-pikirin jalghan, jala deuge kelmeydi. Basty qatelik Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng ózinde.  Áli talay ghylymgha janashyr adamdar  osy kitaptaghy kemshilikterdi tizip kórsete jatar. Bәlkim, Tarih institutynyng újymy búl kitapty elimizdegi kórnekti alashtanushylardyng ghylymy sýzgisinen ótkizip baryp, ózining teristeu pikirin jazar.

N. Qystaubay,
Tarihshy

Abai.kz