Qazaqstandaghy qogham qayratkerlerining ishindegi eng kedeyi – men
Mels Eleusizov, «Tabighat» ekologiyalyq odaghynyng tóraghasy
- Mels agha, siz biraz jyldan beri ekologiya mәselesimen ainalysyp kele jatyrsyz. Qazaqstan ekologiyasynyng qyr-syryn sizden artyq biletin adam joq desek, artyq aitqandyq emes. Tipti «Men aldaghy saylauda jeniske jetpesem de, bar mýmkindigimdi paydalanyp, ekologiya mәselesin kóteremin» dep búqaralyq aqparat qúraldaryna súhbat bergen ekensiz. Ekologiya mәselesine býkil ómirinizdi arnaghanda, ne payda taptynyz?
- Men ekologiya mәselesimen payda kóru ýshin ainalysyp jýrgen joqpyn. Qazaqstandaghy qogham qayratkerlerining ishindegi eng kedeyi - men. Preziydent saylauyna qatysqanda da deklarasiya ótkizesin. Sonda sening býkil jeke mýlking men jighan-tergening tizimge alynady. Basqa kandidattar qymbat sheteldik kólikterin tirkep jatqanda, men bir-aq otandyq kólikti tirkedim. Tipti osy kýnge deyin kýndiz júmysymdy istep, keshkisin kóligimmen jolaushy tasyp, nәpaqa tabamyn. Al ekologiyany zerttep, sol ýshin 20 jyl ómirimdi bergenim bala kýngi armanym bolar. Onyng ýstine, elimizdi, jerimizdi, tabighatymyzdy ózimiz qorghamasaq, basqa kim qorghaydy?
- Býginde siz basqaryp otyrghan «Tabighat» ekologiyalyq odaghy qay jyly qúryldy? Qogham qúrylghaly beri qanday is-shara atqaryp jatyr?
Mels Eleusizov, «Tabighat» ekologiyalyq odaghynyng tóraghasy
- Mels agha, siz biraz jyldan beri ekologiya mәselesimen ainalysyp kele jatyrsyz. Qazaqstan ekologiyasynyng qyr-syryn sizden artyq biletin adam joq desek, artyq aitqandyq emes. Tipti «Men aldaghy saylauda jeniske jetpesem de, bar mýmkindigimdi paydalanyp, ekologiya mәselesin kóteremin» dep búqaralyq aqparat qúraldaryna súhbat bergen ekensiz. Ekologiya mәselesine býkil ómirinizdi arnaghanda, ne payda taptynyz?
- Men ekologiya mәselesimen payda kóru ýshin ainalysyp jýrgen joqpyn. Qazaqstandaghy qogham qayratkerlerining ishindegi eng kedeyi - men. Preziydent saylauyna qatysqanda da deklarasiya ótkizesin. Sonda sening býkil jeke mýlking men jighan-tergening tizimge alynady. Basqa kandidattar qymbat sheteldik kólikterin tirkep jatqanda, men bir-aq otandyq kólikti tirkedim. Tipti osy kýnge deyin kýndiz júmysymdy istep, keshkisin kóligimmen jolaushy tasyp, nәpaqa tabamyn. Al ekologiyany zerttep, sol ýshin 20 jyl ómirimdi bergenim bala kýngi armanym bolar. Onyng ýstine, elimizdi, jerimizdi, tabighatymyzdy ózimiz qorghamasaq, basqa kim qorghaydy?
- Býginde siz basqaryp otyrghan «Tabighat» ekologiyalyq odaghy qay jyly qúryldy? Qogham qúrylghaly beri qanday is-shara atqaryp jatyr?
- Biz basqa qoghamdyq úiymdar siyaqty tek jalang oy aityp qana jýrgen joqpyz. Mәseleni kótergen kezde ony sheshu joldaryn da birge úsynamyz. Qalay jasau kerek? Ne isteu kerek? 20 jyldyng ishinde «Tabighat» odaghy birshama mәsele kóterdi. Úsynys jasaghanymyzben, Ýkimetten qoldau taba almadyq. Dәl osy ekologiya mәselesimen ainalysatyn «Qorghanys» tabighatty qorghau instituty bar. Onyng atqarghan júmysyna qaraghanda, bizding sheshken sharuamyz úshan-teniz. Sol sebepten de bizding júmysymyzgha ózge qoghamdyq úiymdar qyzghanyshpen qaraydy.
- «Tabighat» ekologiyalyq odaghy әrdayym manyzdy úsynystar tastap, ony sheshu joldaryn da kórsetedi dep otyrsyz. Sol úsynystarynyz, kótergen mәseleleriniz ózderinizge keri әserin tiygizgen joq pa?
- Bizding qatysuymyzben 2000 jyly Balqash forumy ótti. Onda Balqash mәselesin kóterdik. Oghan sol kezdegi ýkimet basshysy Danial Ahmetov te qatysqan. Qazir sol aimaqta ýlken kәsiporyn bar. Biz Sorbúlaq mәselesinen bastaghanbyz. Sol Sorbúlaq mәselesin kótergenim ýshin meni eki ret qyzmetimnen shettetti, partiyadan shyghardy. Alayda sózimning jany bary dәleldengennen keyin bostandyqqa shyqtym. Biraq men partiyagha qayta oralmay, «Tabighat» ekologiyalyq odaghyn basqaryp kettim.
- Balqash atom stansysynyng júmysyn toqtatu maqsatynda biraz júmys jasaghandarynyz jayly habardarmyz. Nәtiyjesi ne boldy?
- Balqash atom stansysynan shyghatyn qaldyqtyng adam densaulyghyna tiygizer ziyanyn dәleldep, ónerkәsip júmysyn birjolata toqtattyq. Alayda «Qazatomónerkәsip» preziydenti bizge qarsylyq bildirdi. Sebebi qomaqty qarjydan qaghyldy ghoy. Sorbúlaq mәselesin de kóterdik. Ol mәseleni betke shygharyp kótermegende, 50 myngha juyq adam qara jamylar edi. Qazir de jaghday kónil kónshiter emes. Býginde búl mәseleni menen basqa eshkim kóterip jýrgen joq. Biraq Sorbúlaq mәselesin de sheshemiz.
- Elimizde Sharyn, Kólsay degen kórikti jerler barshylyq. Olardyng da ekologiyasy jetisip túrmaghan sekildi.
- Tabighy baylyghymyzdy qorghap qalu ýshin baqylap otyratyn beketter ashtyq. Onyng iske qosylghanyna bes jyl boldy. Qazir sol beketting tónireginde túratyn azamattar tek alghystaryn bildirude. Alayda sol beketterdi ornalastyramyz degende, jergilikti túrghyndar qarsy shyqqan. Bizdi tipti jibermegen. Býginde tónirekteri tap-taza boldy. Ol kýl-qoqystar óndiris oryndary ýshin shiykizat qoy. Sharynda bizding úsynysymyzben últtyq sayabaq qúryldy. Ýkimetke hat jazyp, baspasóz mәslihatyn ótkizip, aiqaymen park qúrdyq. Biz bolmasaq, park qúrylmaytyn edi. Últtyq sayabaq qúrudaghy basty maqsat - jabayy turisterden tabighy baylyghymyzdy saqtap qalu bolyp tabylady. Býginde Balqash suy tartylyp, Aral tenizining keypin keship otyr. Qazir dýniyejýzining aua rayy jylyp barady. Jarty gradusqa kýn jylydy. Sonyng ózinde qansha apat oryn alyp jatyr. Dauyl, sunamy deydi. Europa sudyng astynda qalyp jatsa, Qazaqstanda qúrghaqshylyq oryn aluda. Al ol mәseleni oilap otyrghan jan joq. Mәseleni osy qalpynda qaldyrsaq, jylylyq ýsh gradusqa kóteriledi degen qauip bar. Onda ýlken apat bolady degen sóz. Odan keyin onymen kýresu qiyngha týsedi. Eger jylylyq ýsh gradusqa jetse, myndaghan adam qyrylady. Al onyng aldyn alatyn birden-bir nәrse - jasyl jelek. Kókti ósirip, baghyp-qaqpasang qaydan bolady? Qazir Alatauda jatqan múzdyng ýshten bir bóligi erip ketti. Tau betkeyindegi múz erip ketse, auyzsusyz qalamyz. Onyng aldyn alu ýshin aghash otyrghyzyp, shóp ósiru kerek. Aghash, shóp atmosferany jaulaghan kómirtegini boyyna soryp alady. Qazaqstan ghana emes, býkil ghalamshar osyny oilau kerek. Qazir barlyghy daghdarys dep bәrin úmytyp ketti. Al apat oghan qaramaydy. Búqaralyq aqparat qúraldarynan kýnige apat bolghanyn habarlap jatady. Óndiris oryndary men kólikterden shyghyp jatqan kómirtegi auada úshyp jýr. Qazaqstanda jarty-aq payyz jer kógaldandyrylyp túr. Al jarty payyz degen óte az. Qalghanynyng barlyghy shól dala.
- Kaspiy tenizinen múnay óndirip, paydagha belshesinen batyp jatqan sheteldik kompaniyalar sany eselenbese, tómender emes. Investor tartqan dúrys shyghar, әriyne. Degenmen sol óndiris oshaqtarynyng adam densaulyghyna, tabighatqa tiygizip jatqan ziyanyn da bir sәt oilaghan jón bolar-au.
- Qarashyghanaqta jer astynan múnay-gaz shyghatyn ýlken jer qoymasy bar. Ol Kenes Odaghy kezinde júmys istep túratyn. Qazir sonyng 80 payyz paydasyn ózbekter iyemdenip otyr. Qashaghan degen jerden múnay shyghady. Biraq erteng biz Kaspiyden aiyrylamyz. Osyghan qatysty Preziydentke de, Premierge de hat jazdym. Qazir sony zertteytin arnayy komissiya qúrylyp jatyr. Sheteldikterding maqsaty - payda tauyp ketu. Ertengi kýni ziyany tiygende, Kaspiyding tóniregin jaghalap jatqan elder jalany óz elimizge jabady. Semey mәselesin de qansha kóterdik. Men barlyq oblystargha baryp, jergilikti túrghyndardy tónip túrghan qauip turaly habardar ettim. Alayda ony oilap otyrghan halyq joq. Ýlkenderdi oilamaghanda, jastargha tipti renjuding qajeti shamaly. Olar ekologiyamyz qayda barady, bolashaghymyzdan ne kýtemiz dep ózderine saual qoymaydy.
- Siz ekologiya mәselesinen basqa últtyq dәstýrlerdi de jandandyryp jýr deydi?
- Mening atam tazy ústaghan. Bala kezimizde birge angha shyghatynbyz. Qazir ózim tazy men tóbet itter ústaymyn. Men sol itterdi asyrau ýshin «Aqsay-nannan» jer aldym. Qazir 20-gha juyq iytimiz bar. Búl itting týrlerin qazaqtar 4000 jyl búryn ústaghan. Tazy degeniniz - jeti qazynanyng ishindegi kiyelisi. Qazaq halqy kiyiz ýige tazydan basqa tórt ayaqty maqúlyqty kirgizbegen. Tazy ghana kiyiz ýige kirgen. Ol da joghaludyng ýstinde túr. Tóbet bolsa qasqyrgha aldyrmaydy. Qazir mal ústaytyndar qoramyzgha qasqyr týsti dep, kýnde jylaydy. Qazaqy tóbet itteri barlar biren-saran ghana.
- Elimizding ekologiyasyn jaqsartu ýshin ne isteu kerek?
- Býginde jaghdayymyzdyng qanshalyqty qiyn ekenin esepke alsaq, mәsele juyq arada sheshiledi dep aitu qiyn. Birinshiden, zang jaghy rettelu kerek. Tabighat ainalasynda jýrgen qoghamdar birigip, úsynystardy engizuimiz kerek. Eng bastysy, aqsha, ynta, tәrbie bolsa, biraz mәsele sheshiledi. Biz jyl sayyn Balqashta regata ótkizemiz. Biyl da toghyzynshy regatagha shyghudy josparlap otyrmyz. Regatany ótkizudegi basty maqsatymyz - sheteldik turisterdi tartu. Jyl sayyn nauryz aiynda aksiya ótkizemiz. «Medeudin» manynan «Jas júbaylar» parkin ashtyq. Bizding úsynystar әrtýrli sebeptermen qoldau tappay jatyr. Mәdeny múra mәselesin kóterudemiz. «Bes shatyr» degen saqtardyng mekendegen jeri bar. Sol jerde Tomiris hanshayymynyng uaqtysynda salynghan qorghandar bar. Bizding arheologtar Kenes Odaghy kezinde sol qorghandardy byt-shytyn shygharyp, qiratyp tastaghan. Biz tirkeude túrghan balalardy jiyp aparyp, sol qorghandardy qalpyna keltirdik. Biyl da ol dәstýr jalghasyn tabady. Jylda tirkeude túrghan balalardy aparyp, Qapshaghaydyng jaghalauyn tazalatyp túramyn. Kaspiydi alayyq. Bekire balyqtar qyrylyp jatyr. Aldyn almasaq, tóniregindegi jergilikti túrghyndar qyrylady. Sony toqtatu kerek. Aral mәselesi әli sheshilgen joq. Balqashty alayyq. Qytaymen kelisimshartqa otyrmasaq, Balqash erteng ekinshi Aral bolady. Balqashtyng túzy úshyp kelip, taugha qonyp jatyr. Semeyding de mәselesi әli sheshilgen joq. Tónirekting bәrin qaldyqtar basyp ketti. Sonyng bәrin qazir sheshpesek, jaqsy zamangha jetpeymiz.
- «Jasyldar» partiyasyn qúryp, partiyanyng bir ókilin Parlamentke otyrghyzu kerek dep baspasóz mәslihatynda mәlimdepsiz. Osy qadamgha baru arqyly ekologiyanyng mәselesi sheshiledi dep oilaysyz ba?
- Bizge qazir ekologiyanyng mýddesin qorghaytyn zandar kerek. Bizde zang joq emes, bar. Biraq ekologiyanyng qamyn oilaghan zang әlsiz. Sol sebepten de Parlamentte bizding mýddemizdi qorghaytyn bir ókil bolu kerek. Al deputatty zang jýzinde úsynatyn partiya ghana. Sol ýshin biz «Jasyldar» partiyasyn qúryp jatyrmyz. Tabighat qorghau partiyasy dep aitugha bolady.
- Osyghan deyin preziydent saylauyna eki ret qatystynyz. Preziydenttik saylaudy baqylap otyrghan sarapshy mamandar men sayasattanushylar Mels Eleusizovting Preziydenttik saylaugha qatysuyn, tirkeluin «kóz boyaushylyq» dep sipattapty.
- Sarapshy mamandar esep beru ýshin oiyna kelgenin aita beredi. Menin, negizi, preziydent bolu oiymda joq bolatyn. Saylaugha qatysudaghy maqsatym tabighat mәselesin kóteru boldy. Sen preziydenttik saylauda ekologiya turaly mәsele kótersen, jerde qalmaydy. Sening әrbir aitylghan sózing búqaralyq aqparat arqyly halyqqa jetedi. Preziydenttik saylaugha qatysqanmen, preziydent bolamyn dep aitqan joqpyn. Preziydent bolugha shamam da kelmeydi. Bar kózdegen maqsatym tabighat mәselesin kóteru bolatyn.
- Qazaqta «Er kezegi ýshke deyin» deydi. Kezekti preziydenttik saylaugha qatysam degen oiynyz bar ma?
- Qatysugha bolady, nesi bar? Men toghyz ret Parlament Mәjilisi deputaty, eki ret preziydenttikke ýmitker bolghanmyn. Bizde «Jenilgen kýreske toymaydy» degen maqal bar. Men jenildim dep ózimdi aityp otyrghan joqpyn. Men әli eshkimnen jenilmeymin de. Saylaugha qatysu degen er jigitting isi shyghar. Men odan qoryqpaymyn.
Datym...
«Bir tal kessen, jýz tal ek» demekshi, kóktem mezgilinde tal egudi әdetke ainaldyru kerek. Ol mәsele de jylda kóteriledi. Alayda jabuly qazan jabuly kýiinde qaluda. Jogharyda otyrghan Ýkimet basshylary búl mәselemen etene ainalysyp, keyingi buyngha ýlgi kórsetui tiyis. Tabighatty qorghau bir adamnyng qolynda túrghan mәsele emes. Býginnen bastap keler úrpaqqa ne qaldyratynymyzdy birlese oilauymyz kerek!
Qyzmettester syry
Jәnibek Baybosynov, «Tabighat» ekologiyalyq odaghy tóraghasynyng orynbasary:
- Mels Hamzaúlymen qyzmettes bolyp kele jatqanyma ýsh jylgha juyq uaqyt boldy. Sol uaqyt aralyghynda bir ret bolsa da qaljyndap kýlip otyrghanyn bayqamappyn. Árdayym júmystan, jinalystan, jasap jatqan jobalarynan qoly tiymeydi. Ol eger de júmys jýrmey jatsa, «Terpy kazah - atamanom budeshi» dep ózin júbatyp qoyatyny bar. Sonday-aq qiyn-qystau kezderi óz avtokóligimen, jolaushy tasyp nәpaqa tapqan kezderi de bolghan. Ol kisi ertengisin júmysqa kelgen kezde, býgin qanday jobany qolgha alady ekenbiz degen oida túramyz. Ol kisi ataqqa, danqqa, bolmasa qymbat kólikke qyzyqpaydy. Onyng ómirdegi kózdegen basty maqsaty - elimizding ekologiyasyn saqtap qalu.
Eldos Ómirzaqúly
"Alash ainasy" gazeti 18 mausym 2009 jyl