Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 3709 0 pikir 2 Tamyz, 2011 saghat 08:32

Áset MEDEUHANÚLY. Qúnanbaydyng úly Haliolla

Sayyn dalada tuyp ósip, qyranday qalyqtap Shynghystaudan shyrqap úshyp, berisi Semey, әrisi Omby, Mәskeuden oqyp ar­nayy әskery bilim alyp, qysqa da, biraq sa­na­ly ghúmyr keship, ainalasyna ónegeli isting shuaghyn shashqan, úly Abaydyng ta­lant­ty inisi Haliolla Óskenbaev turaly ne bilemiz?

Birinshiden, Haliolla Qúnanbaydyng ýshinshi әieli, «Abay joly» roman-epopeya­synda aitylghanday, súlu da jas toqaly Ay­ghyzdan tughan. Haliollany aghayyn tuy­sy - Halel dese, onyng aty-jóni orys basylymdary men arhiv derekterinde Haliulla Uskenbaev dep kezdesedi.

Haliolla jasynda, barlyq Qúnanbay balalary siyaqty auyl moldasy Ghabiyt­han­nan dәris alyp, músylmansha hat tanidy. Sondyqtan da, Ghabithan moldanyng Omby­da oqyp jatqan Haliollagha joldaghan 1866 jylghy 4 aqpandaghy hatynda «Ústazyng Ghabithan» dep jazuy tegin emes. Keyinnen Haliolla Semeydegi Kamaliyden haziretting medresesinde 3 jyl oqyp, oghan qosa ózi ynta qoyyp, oryssha sauatyn ashqany turaly da derekter bar.

Haliollanyng búdan bylayghy bilim izdep, oqu oqyghan qyzyqty tagh­dyry Shyn­ghys­taudan tym jy­raqtaghy Omby, Mәskeu qala­larynda ótedi. Onyng alystaghy auyl­dan ormanday orystyng Sibirdegi bas qala­sy - Ombygha oqugha baruynyng da sebebi joq emes.

Sayyn dalada tuyp ósip, qyranday qalyqtap Shynghystaudan shyrqap úshyp, berisi Semey, әrisi Omby, Mәskeuden oqyp ar­nayy әskery bilim alyp, qysqa da, biraq sa­na­ly ghúmyr keship, ainalasyna ónegeli isting shuaghyn shashqan, úly Abaydyng ta­lant­ty inisi Haliolla Óskenbaev turaly ne bilemiz?

Birinshiden, Haliolla Qúnanbaydyng ýshinshi әieli, «Abay joly» roman-epopeya­synda aitylghanday, súlu da jas toqaly Ay­ghyzdan tughan. Haliollany aghayyn tuy­sy - Halel dese, onyng aty-jóni orys basylymdary men arhiv derekterinde Haliulla Uskenbaev dep kezdesedi.

Haliolla jasynda, barlyq Qúnanbay balalary siyaqty auyl moldasy Ghabiyt­han­nan dәris alyp, músylmansha hat tanidy. Sondyqtan da, Ghabithan moldanyng Omby­da oqyp jatqan Haliollagha joldaghan 1866 jylghy 4 aqpandaghy hatynda «Ústazyng Ghabithan» dep jazuy tegin emes. Keyinnen Haliolla Semeydegi Kamaliyden haziretting medresesinde 3 jyl oqyp, oghan qosa ózi ynta qoyyp, oryssha sauatyn ashqany turaly da derekter bar.

Haliollanyng búdan bylayghy bilim izdep, oqu oqyghan qyzyqty tagh­dyry Shyn­ghys­taudan tym jy­raqtaghy Omby, Mәskeu qala­larynda ótedi. Onyng alystaghy auyl­dan ormanday orystyng Sibirdegi bas qala­sy - Ombygha oqugha baruynyng da sebebi joq emes.

Ol zamanda Omby kadet korpusy - Sibir men úlan­ghayyr qazaq dalasyndaghy birden bir bedeldi әskery oqu oryn­dary­nyng biri bolghan. Oqu­gha tek orysqa adal, oghan ba­ghynghan qazaqtyng tóre tú­qymy men súl­tan­­darynyng ba­la­lary ghana qabyldanghan. Kadet korpusynda әskery bilimmen qatar, jaratylystanu, әde­biyet, tariyh, orys tili pәn­deri terenirek oqytylghan. Búl әigili Shoqan Uәlihanov pen onyng inileri oqyghan tarihy oqu orny.

Osy arada Haliollanyng búl oqu ornyna Shoqannan 12-13 jyl keyin týsip, oqyghanyn aita keteyik. Abaydyng alghashqy ólender jinaghyn shygharyp, ómirbayanyn jazghan Kәkitay Ysqaqúly Haliollanyng Ombydaghy oquy jayly qyzyqty derekter keltiredi. Kәkitay Qúnanbay atasyn sipattay kelip: «Ózge júrt orystan balasyn jasyryp jýrgende, balalaryna oryssha oqu oqytyp, Haliolla degen balasyn Omskiy kadetskiy korpustan oqytyp, onan song Moskvadaghy Pavlovskiy kaveleriskiy shkoldan oqytyp, sabaqty jaqsy bitirip, kornet bolyp, qyzmette jýrgende, auyryp dýniyeden qaytyp edi» dep qysqa bolsa da naqty aityp, jazyp ketken.

Kәkitay keltirgen osy derekterden Haliollanyng alghashqyda Ombyda kadet korpusynda oqu bitirip, Mәskeuge auysq­a­ny, oquyn jaqsy ayaqtap, kornet shenin alyp, qyzmet istegeni belgili bolyp otyr.

Al, Haliolla jayly qúndy derekter Tobyqty ishinde, Yrghyzbay ortasynda asyl­dardyng songhy túyaghynday bolghan úly Abaygha adaldyq tanytqan Árham Ysqaqov­tyng әigili «Abaydyng ómir joly» estelik enbeginde tipti mol kezdesedi.

Kezinde M.Áuezov, E.Ismaylov, Q.Mú­ha­methanov, S.Múqanov, Ý.Subhanberdina syndy Abaytanushylar Árham aqsaqaldyng osy enbegine joghary bagha bergen. Abay ortasyn óz kózimen kórip, jan týisigimen týsingen Árham aqsaqal Haliolla jayly keremet jaqsy pikirler jazyp qaldyrghan.

Mәselen, Árham osy esteliginde: «El­ding synynsha Ysqaq pysyq, úghymtal aq kónil bolady. Haliolla sabyrly, kóp sói­lemeytin, túiyq bolady deytin. Abay ekeuin de jaqsy kóredi. Abay Ysqaqtan Haliolla artyq, oily aqyldy, dana adam bolar dep ýmit artady» dep Haliollanyng oquy turaly tandaudy Abaydyng ózi jasaghanyn bayqatady. («Úly Abaygha adaldyq» estelik kitaby). Osy estelikte Haliollanyng Ombygha baryp oquyn qúptaghan Qúnan­baydyng ózi bolsa, Abay әke úsy­nysyn barynsha qoldap, Ha­liol­lagha kómek qolyn sozghan­dyghy jaqsy bayandalghan.

Osy estelikte aitylghanday, Abay Ha­liol­lany atasy Ósken­baydyng atyna jaz­dy­ryp, kuәlik qaghaz aldyryp, oquyna qara­jat jinaydy. Tipti ony Ombygha oqu­­gha aparyp ornalastyrmaq niye­ti de bolghan kórinedi. Alayda, el ishinde tyghyz júmys shy­ghyp, Ha­liollany Ombygha aparu mәselesi orys tilin biletin Ghabithan mol­dagha tapsyrylady.

Haliollanyng Omby kadet korpusyn­daghy oqyp jýrgen ke­zeninen habar beretin biraz derekter izdegen jangha tabylady. Mә­se­len, Shoqannyng ómiri men qyzmetin zerttep, arhiv derekterine sýiene otyryp, tamasha ghúmyrnamalyq shygharma jazghan zertteushi J.Beysenbaev «Ja­syn taghdyr jarqyly» atty kitabynda: «1867 jyly kadet kor­pusy әskery gimnaziyagha ai­nal­ghan shaqta, ony 1 razryadpen bitirushiler ishinen Abaydyng ini­si Haliolla Óskenbaevty kóremiz. Ol oquyn jalghastyrugha Peterburgtegi ýshinshi Aleksandr әskery uchiliyshesine jiberildi» dep Haliolla ómirinen bir ýzik derek keltiredi. Biraq, Haliolla Peterburgte emes, Mәs­keude oquyn jalghas­tyrdy degen sóz shyn­­dyqqa jaqyn keledi. Osy derekke sý­yensek jәne S.Múqanovtyng jazbala­ryn­da aitylghanday, ol kezde kadet korpusyna oqugha 10-12 jastan qabyldana­tynyn, oqu­dyng 7 jylgha sozylatynyn eskersek, biraz jәitterding beti ashylady. Ba­sym derekterde Haliolla 1848 jyly tu­ghan dep ja­zy­lyp jýrse, 11-12 jasynda kadet kor­pusyna oqugha qabyldansa, búl 1859-1860 jyldargha dәl keledi. Odan Ha­liol­lanyng kadet korpusynda 7 jyl oqyp, 1867 jyly bitirip, 1867-1868 jyldary Mәskeude oqyghanyn eseptep shygharu qiyn emes.

Haliolla oqu bitirgen son, bir jyl elde bolyp, bir jyl Ombyda әskery qyzmet atqaryp, 1870 jyly auyryp, dýniyeden ótti degen derekter jazylyp jýr. Sonda Haliolla aqqan júldyzday aghyp týsip, bar joghy 22 jyl ghúmyr keshken bolyp shy­gha­dy. Osy orayda, Haliollanyng tughan jyly da dәl kórsetilmey jýr. Alayda, kóptegen zertteushilerdin, әdebiyetshilerding jazba­lary­na qarasan, 1848-1849 jyldardy kó­bi­rek keltiredi. Mәselen: Árham Ysqaqov­tyng jogharyda aitqan «Abaydyng ómir joly» atty kólemdi esteliginde: «Sóitip, (Qúnan­baydy aitady) Ayghyzdy eki әiel ýstine toqaldyqqa alady. Beri kelgende bala­lary appaq әje desedi eken. Osy Ayghyzdan 1848 jyly Abaydan ýsh jas kishi úl tusa, Qú­nanbay onyng atyn taghy payghambar atymen Haliolla qoyady» - dep jazady.

Abay ainalasyn, Qúnanbay úrpaqtary­nyng ómir derekterin jaqsy biletin Árham aqsaqaldyng Haliollanyng tughan jylyn shatastyruy mýmkin emes. Al shejire jiy­naushy, aghartu, mәdeniyet qyzmetkeri, jerlesimiz M.Janbolatovtyng «Tobyqty - Shyn­ghystau» shejiresinde Haliolla Ós­ken­baev 1849 jyly tuyp, 1870 jyly qay­tys bolghan degen derek keltirilgen.

Akademiyk, jazushy S.Múqanovtyng erterekte jazylghan «Jarqyn júldyzdar» kita­bynda Haliollany Abaydan eki jas ýlken dep jazuy siyaqty kereghar týsinikter de bar.

Haliolla 1870 jyly qaytys bolghanda Qúnanbay Ombygha kisi jiberip, onyng denesin elge alghyzyp, Sary qatyn qystauyna jerleydi. Ol tústa Qúnanbay 64-te, Abay 25-te. Al, Qú­nan­baydyng 1866 jyly 82 ja­syn­da ómirden ótkeni belgili.

Haliollanyng orys oquyn tereng men­ger­genin taghy da Árhamnyng jogharydaghy esteliginen oqugha әbden bolady. «Osy de­ma­lysqa kelerde Haliolla Abaydyng oquy­na oryssha kóp kitap alyp kelipti. Oiyn-sauyqtan bos uaqytynda әdeyi oqytyp, úghyn­­­baghan jerin ýiretip, ústaz­dyq etedi. Ótken ýsh jyldyng ishinde ózining bilgenin týgel ai­typ, jol jobasyn týgeldey kór­se­tedi. Ásirese, Abaygha qiyn so­gha­tyny til ýirenu jaghy. Orys­sha kitap oqyghanda sózin týsinu qiyn bolghandyqtan, Haliolla sol jaghyna kónilin kóp audara­dy. Orys tilin qazaqsha audaryp, jazyp berip, sózdik qú­rap, sói­lemin úqty­rady» - dep Árham aqsa­qal­dyng jazuyna qara­ghanda Abaydyng Semeydegi oryssha oquy olqy soghyp, oghan orys tilin, әdebiyetin oqyp ýiretude Ha­liollanyng jaqsy ústaz bol­ghanyn angharu qiyn emes.

Tipti, mynaghan nazar auda­ry­nyz, Haliolla qaytys bol­ghan­da onyng denesimen qosa Ombydan eki sandyq qosa kelipti. Taghy da, sol Árham esteligine jýginsek, Haliolla jerlengen son, onyng dýniyesin taratqanda, Abay esh oilanbastan kitaptar men qoljaz­balargha toly sandyqty qalap alypty.

Haliolla tek oryssha oqyp, әskery shen alumen shektelmey, óz zamanynyng ozyq oily úlany Shoqan siyaqty, qazaqtyng foliklor múrasyn jinaghan, ony orys júrtshylyghyna audaryp tanystyrghan, әri ózi de orys aqyn-jazushylaryn kóp oqyp, olardyng shygharmalaryn qazaq tiline audarghan eken.

Haliolla Omby men Mәskeude oqyghan jyldary orystyng shyghystanushylary IY.N.Be­reziyn, N.F.Kostyleskiy jәne әigi­li Shoqannyng dosy G.N.Potaninmen tyghyz baylanysta bolghan eken. Búl turaly Á.Mar­ghúlan, S.Múqanov, M.Áuezov, Ý.Sub­han­ber­dina syndy әdebiyet tarihyn zertteushi gha­lymdar әr jyldardaghy zertteu en­bek­terin­de aityp ótedi. Mәselen, foli­klortanushy Ý.Subhanberdina ózining «Dala ualayaty gazeti» (1990 jyl. Almaty. «Ghy­lym» bas­pasy) atty eki tomdyq ki­ta­bynyng kirispe bóliminde: «G.N.Pota­niy­nning aituynsha, orys klassikterining shygharma­laryn alghash audar­ushylardyng biri Abay Qúnanbaevtyng inisi Haliolla Óskenbaev boldy. Ol 1863-1870 jyldary Omby kadet korpusynda oqidy, odan song Semey ma­nyn­daghy auylda ómir sýrdi. Ol halyqtyng auyz әdebiyet ýlgilerin jazyp jinaghan. Onyng ishinde «Enlik-Kebek» әngimesi, «Jiyrenshe sheshen» anyzy men Turgenev, Lermontov, Tolstoy jәne bas­qa­lardyng ólen­derin, әngimelerin audar­ghan. H.Ósken­baev jinaghan búl materialdar belgili shy­ghys­tanushy ghalym IY.N.Be­re­zinning arhiyvinde saqtauly» - dep jazady.

Aytpaqshy, Haliolla jinaghan «Enlik-Kebek» әngimesi men «Jiyrenshe sheshen» any­zy «Dala ualayaty gazetinin» 1892 jylghy №29 sanynda jaryq kórgen. Alayda, búl jyl­dary Haliolla ómirden ozghan eken. Shy­gharmany úsynghan IY.N.Berezin men N.F.Kos­tyleskiyding bireui boluy mýmkin.

Qazaqtyng danqty úly Shoqan Uәliy­hanov kadet korpusynda oqyghan tústa oghan shyghystanushy, týrki tilderin zertteushi, әdebiyetshi N.F.Kostyleskiyding erekshe yqpaly bolghandyghy arhiv derekterinde bar. Mәselen, Álkey Marghúlannyng «Sho­qan Shynghysúly Uәlihanovtyng ómiri men qyzmeti» atty әigili ocherkinde mynaday jol­dar bar: «Arhiv mәlimetterine qara­ghan­da, N.F.Kostyleskiy ózining shәkirt­teri­ne qazaq folikloryn jinau jәne qazaqtyng halyq oiyndaryn jazyp alu jóninde núsqau berip otyrghan. N.F.Kostyles­kiyding atyna joldaghan hattar men qazaq folik­lory­nyng jazbalary býginge deyin saq­ta­lyp kelgen. Múnday jazbalardy oghan Sho­qan Uәlihanovtan keyin Abaydyng inisi Haliolla Óskenbaev, ataqty Mústafa Býrkit­b­aev, Saduaqas Anaev, Hanghojin jәne basqalary jiberip otyrghan». (Sh.Uәliy­hanov, «Tandamaly shygharmalar jinaghy», «Jazushy» baspasy, 1980 jyl).

Mine, osy ýzindining ózinen-aq kadet kor­pusynyng oqytushysy N.F.Kosty­les­kiyding Haliollagha dәris bergeni, ústazdyq jasa­ghany kórinip túr emes pe? Olardyng ruhany jaqyn­dyghy, qazaq foliklor ýlgilerin jiy­naushy retindegi Haliollanyng enbegi bayqa­lyp túrghan joq pa?!

Shoqannyng dosy bolghan, birge oqyghan, saya­hatshy, әdebiyetshi, tarihshy G.N. Pota­­niyn­ge (1835-1920 j.) de Óskenbaev esimi tanys bol­ghan. Aytalyq, G.N.Potaninning «Qyrghyz­dyng songhy hanzadasynyng kiyiz ýiinde» atty enbeginde Haliolla esimin iltipatpen eske alyp, sýiispenshilikpen bylaysha suretteydi: «Ombyda kadet korpusyn bitirip, búdan song Semey manyndaghy tughan auy­lyn­da túrghan bir qyrghyz súltany (qaytys bolghan Óskenbaev) turaly әngime boldy. Ol keshke qaray óz jerlesterine orys povesteri men romandarynyng mazmúnyn әngi­melep berudi jaqsy kóretin. Qyrghyz­dar­dyng ony qyzygha tyndaytyny sonsha, odan óz әngi­melerin jazudy ótinedi. Sonymen qyrghyz­sha jazylghan dәpterler payda boldy.

Ol Turgenevtin, Lermontovtyn, Tols­toy­dyng jәne basqalardyng shygharma­lary­nyng erkin audarmasy bolyp shyghady. Kiyiz ýidegi osy әdeby keshter kezinde qyr­ghyz­dar oi-pikirlerin ortagha salady. Sonda basy-qasynda bolushynyng әngimesine qaraghanda, Óskenbaevtyng «Tyndandar, búl jayynda ataqty orys synshysy Belinskiy bylay degen nemese orys synshysy Dobrolubov búl turaly mynaday pikirde bolghan». (Sh.Sh. Uә­liy­hanovtyng shygharma­lar jinaghy, Almaty, 1968 j.).

Ángime tórkini, Haliolla­nyng jazda oqu­dan bosap, elge kelgendegi sәti bolsa kerek.

M.Áuezovpen birge oqyghan, onyng dosy, pikirlesi bolghan belgili ghalym Álkey Marghúlan Abay ainalasyn zertteuge, abay­tanugha zor ýles qosqany belgili. Ghalym­nyng «Abay» jurnalynyng 1993 jylghy №6 sanynda «Ýsh hattyng syry» degen maqalasy jariya­langhan. Maqalanyng maz­mú­ny: Ál­key Marghúlan 1938 jy­ly Leningradta bolghan­da, professor, shyghystanushy IY.N. Bere­ziyn­ning arhiyvinen Haliollanyng atyna jazyl­ghan ýsh hattyng kóshir­me­sin jasaghan. Áriyne, ony zaman aghy­myna say uaqytynda aita almay, tek 1959 jyly ghana jariyalaghan. Osy keltirilgen jazbalardy zerdeley qarasaq, Haliollagha ja­zyl­ghan hattar, onyng bizge belgisiz qoljazbalary Kostyleskiy arqy­ly Berezinge jetkenin an­gha­ru qiyngha soq­pay­dy. Osy maqa­la­da Álkey Marghúlan: «Tek jastay ótip ketkeni bolmasa, Haliolla aghasy Abay siyaqty asqan oi­shyl, qalamy tógilgen jazushy boluy anyq edi» - dep sýisine jazuy tegin emes.

Á.Marghúlan tauyp jariya­la­ghan osy ýsh hatta talay tariyh, sol zamandy bayqatar qúndy derekter bar. Búl hattar Haliolla kadet korpusynda oqyghan 1865-1866 jyl­dary jazylghan. Áriyne, búl hattargha Haliolla tarapy­nan jazbasha jauaptar bolghan da shyghar, biraq bar degen derekterdi kezdestirmedik. (Búl ýsh hat­ty oqimyn degen oqyrman «Abay» jurnalynyng 1992 jyl­ghy №1 sanyn qolgha alsa, adaspay tabady).

Jogharyda aittyq, Haliolla 1859-60 jyldary Ombynyng kadet korpusyna oqugha týskende, Sho­qan búl oqu ornyn 1853 jy­ly ayaqtap, Sibir general gu­ber­natorynda әskery qyzmette jýr­geni belgili. Úly Qashqar saya­haty­nan keyin Shoqannyng aty bý­kil Reseyge, Europagha әigili bolyp, dý­ril­dep túrghan ua­qyty. Mine, osy Shoqan 4 nauryz 1864 jyly dosy Karl Gutkovskiyge jazghan hatynda «Qazir Ombyda túryp jatyrmyn. Juyrda óz ýiime, tughan dalama attanbaqpyn» degen joldar bar (Sh.Uәliy­hanov shygharmalary, 5 tom). Hattyng ja­zylu merzimin kórsetip otyrghan sebebimiz, 1864 jyly Haliolla kadet kor­pusynda oquda. Sonda Shoqan ózi oqyghan oqu ornyna bas súghyp, ústazdaryna amandasyp, әlde­qalay bara qalsa, onda oquda jýrgen qan­dastaryna qalay jolyqpaydy? Jolyqsa, ataqty agha súltan Qúnanbaydyng balasy Ha­liollagha qalay kezdespeydi? Ókinishke oray, Haliollanyng esimi Shoqan shyghar­ma­larynda úshyraspaydy. Osy mәselege oray, jazushy Sәbit Múqanov ózining «Jar­qyn júldyzdar» degen kitabynyng kirispe bóliminde mynaday qyzyqty derekterdi keltiredi. «Shoqannyng Abaygha joly­ghuy turaly mәlimet әzirge joq. Solay bola túra, Abay Shoqandy biledi degen oy keledi, oghan birinshi dәlel, Abaydyng tughan aghasy (dúrysy - inisi boluy kerek) Haliolla Óskenbaev Ombynyng kadet korpusyna 1862 jyly týsip, 1867 jyly bitirgen. Búl Sho­qannyng ataghy aspangha shyghyp, Omby әkim­deri men intelegensiyasynyng arasyn­da júl­dyzdy bolyp túrghan shaghy. Haliolla kózi ashyq, parasatty adam bolghan. Onyng Shoqan­dy bilmeui jәne aqyn bolgha­ly jýrgen Abay­gha syrttay bolsa da tanys­tyrmauy mým­kin emes» dep Shoqan-Abay-Haliolla arasynan jarasymdy ruhany baylanys izdeydi.

Al Árham Ysqaqovtyng «Abay­­dyng ómir joly» atty esteliginde Shoqan men Haliolla jolyqqan, birin-biri tanyghan dep aitylady. Áriyne, arhiv derekterimen bekimegen son, Árham aqsaqaldyng qúndy pikirin tek tan­danyspen, solay bol­sa degen jaq­sy kónilmen qúp­taysyng da qoyasyn.

Haliollanyng qazaq foliklor ýlgileri men el auzyndaghy anyz әngimelerdi jinap, ony orys tiline audaryp, shygharma­shylyq ta­lantyn bekitetin derekter az emes. Belgili tarihshy, ghalym, irgeli oqu ornynyng rek­tory, Shә­kәrimtanu isine eleuli ýles qosyp jýrgen E.Sy­dyqovtyng «Shә­kәrim» atty ghú­myr­namalyq shy­ghar­masynda Ha­liol­la­nyng 1892 jyly «Moskovskaya Illustrativnaya gazeta» basylymynyng №274 sanynda «Kirgizskoe predaniye» degen oryssha jazylghan ma­qalasy bol­ghan­dyghyn atap ót­ken. Onda Haliolla ózi estigen, ózi kózimen kórgen Shynghystau jayly, osy tónirektegi Han biyigi, Orda, Do­ghalan, Shúnay siyaqty taular­dyng tarihyn bayandap, osy ólkede úly biyleushi Shynghys­han­nyng bolgha­n­dy­ghyn kórkem surettep jazghan. Búl maqalanyng 1892 jy­ly ja­ryqqa shyq­qany kórinip túr­sa, al Haliollanyng 1870 jy­ly ómirden ótkeni belgili. Demek, búl maqa­lany professor Berezin nemese Kos­ty­les­kiyding bireui Ha­liol­la­nyng aty­nan jariyalatqan.

Abay, Áuezov әlemin zertteushi, әdebiyetshi ghalym Túrsyn Júrtbaevty da Haliollanyng ja­syn taghdyry qyzyq­tyr­ghangha úq­saydy. Sol sebepten de, T.Júrt­baev kóp izdenip, arhiv derekterin tónkerip, Haliolla jóninde qy­ruar qújattar jiy­na­ghan. Ha­liol­lanyng sureti men Omby kadet kor­pusyndaghy oqu kezenderin kór­setetin naqty qújattar tap­qan. Haliollanyng tughan jyly men qaytys bolghan uaqyty, әsi­rese, onyng Tinibay qyzy Aygha­nym­­gha ghashyq bolghan hikaya­sy jay­ly qy­zyqty derekter keltiredi.

Semeyding iri bayy Tini­bay­dyng súlu qyzy Ayghanym men Ha­liollanyng arasyn­daghy sýiispenshilik hikaya­sy - mahabbat tra­ge­diyasyna úlasqan. Búl endi Tobyqty elindegi «Enlik-Kebek», «Qal­qa­man Ma­myr» siyaqty mahabbat oqigha­lary­nyng Semeyde bolghan jalghasy ispetti.

Eki jas birin-biri sýiedi. Qosylugha sert baylasady. Biraq, taghdyr talqysy eki jas­ty qospaydy. Óitkeni, Ayghanym ait­ty­­rylyp qoyghan, basy baylauly. Onyng ýstine Tinibay men Qúnanbay qúiryq bauyr jep, tós qaghystyrghan myng jyldyq qúda.

Búl jayly ghalym M.Beysenbaev ózining «Tinibay kim?» degen maqalasynda («Abay» jurnalynyng 1982 jylghy №7 sany). «Qúnanbay men Tinibay qúda. Mәkish degen qyzyn Tinibaydyng balasy Menlibaygha bergen. Menlibay Rossiyanyng kóptegen qala­lary­men sauda baylanysyn jasaghan» - dep egjey-tegjeyli jazghan bolatyn. Sh.Uәliy­hanovtyng ataqty Qashqariya sapary kezinde jýrgizgen kýndelik dәpterinde Tinibay esimi sauda keruenining iyesi retinde birneshe ret kezdesedi. Demek, Tinibay dala men qalagha yqpaldy, óz zamanynyng iri kópesi atanghan auqatty adam bolghan.

Al, Haliolla Omby, Mәskeu oquynan demalysqa oralghanda jezdesi Menlibay men apasynyng ýiine týsip, osynda Ay­ghanym súlu­gha jolyghyp, bir-birine yntyq bolady. Búl jayly T.Júrtbaev «Ónerli ólke órnegi» atty essesinde «Haliolla Semeydegi Tini­bay­dyng qyzyna ghashyq bolyp, ony alyp qa­shady. Jolda qolgha týsip, qyz ekeuin qamaqqa alady. Qúnanbay teris batasyn beredi. Haliolla renjip Ombygha kóship, kóp úzamay qay­tys bolady. Qyz da qayghyly halge úshy­ray­dy. Haliolla oqighasy M.Áuezovting «Qara­kóz» trage­diya­syna arqau boldy» - dep jazady.

Árham Ysqaqov ta Haliolla - Ay­ghanym oqighasyn tәptishtep bayandap, búl isting ayaghy shataqqa ainalyp, ony Semey soty qarap, sot Haliollany aqtap shyqsa da, eki jas qosyla almaydy.

Haliollanyng qysqa taghdyry, onyng mәndi ómir joly, Omby, Mәskeu qalala­ryn­daghy oqu jyldary, qazaq foliklor ýlgi­lerin jinau­daghy enbegi, orys tili men әdebiyetin ýiretu­degi aghasy Abaygha әseri, tipti Tinibay qyzy Ayghanym arasyndaghy mahabbat oqighasy, Haliolla ómirining songhy sәtteri men júmbaq qúpiyalary әrkimdi qyzyqtyrary sózsiz.

Amal ne, «qolda qarjy, basta bostan­dyq bolmay túr» dep Shәkәrim aitqanday, tirshilik qamy, qyzmet baby ayaqqa túsau bolyp, shiderlep qoyghan attay, belgili taqyrdy shiyrlay beresing de.

Áli de kesh emes... Izdenimpaz, talantty jastar tabylyp, olar taghdyrdyng jazuymen qysqa da bolsa, mәndi ghúmyr keshken Ha­liollanyng ómirin zerttep, ónegeli isin ja­ryqqa shygharar degen ýmittemin.

Áset MEDEUHANÚLY.

Shyghys Qazaqstan oblysy,

Abay audany,

Qarauyl auyly.

Suretti salghan Qúlahmet Qojyqov.

http://www.egemen.kz/309827.html

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2586
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1662
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846