Syrtqy sayasatqa qazaqtyng kózimen qarasaq…
Elbasy byltyrghy jyldyng ayaghynda Syrtqy ister ministrligining alqa mәjilisinde vedomstvogha biylghy jyldyng birinshi jartyjyldyghy ishinde Qazaqstannyng syrtqy sayasaty tújyrymdamasynyng jana redaksiyasyn әzirleudi tapsyrghan bolatyn. Ýshbu tújyrymdamanyng jana redaksiyasynda sanagha singen eski stereotipterden arylyp, ózindik mýddemizge say geosayasy terminderdi sezimtaldyqpen bayyptap, janasha kózqaraspen qaraytyn kýn jetkenin eskertkimiz keledi. Tәuelsizdigimizding 18 jyldyq belesinde syrtqy sayasatqa qazaqtyng kózimen, qazaqtyng dýrbisimen qaraudyng manyzy zor.
Elbasy byltyrghy jyldyng ayaghynda Syrtqy ister ministrligining alqa mәjilisinde vedomstvogha biylghy jyldyng birinshi jartyjyldyghy ishinde Qazaqstannyng syrtqy sayasaty tújyrymdamasynyng jana redaksiyasyn әzirleudi tapsyrghan bolatyn. Ýshbu tújyrymdamanyng jana redaksiyasynda sanagha singen eski stereotipterden arylyp, ózindik mýddemizge say geosayasy terminderdi sezimtaldyqpen bayyptap, janasha kózqaraspen qaraytyn kýn jetkenin eskertkimiz keledi. Tәuelsizdigimizding 18 jyldyq belesinde syrtqy sayasatqa qazaqtyng kózimen, qazaqtyng dýrbisimen qaraudyng manyzy zor.
Tayau Shyghys bizge Shyghys pa?
Álemdik sayasy kartada san ghasyrlar boyy qalyptasqandyqtan, sonshalyqty týzetudi nemese qayta qaraudy qajet etpeytin geosayasy ataular men terminder bar ekeni mәlim. Alayda búl ataular kimnin, qay elding mýddesine qyzmet etip jatyr? Kimning kózqarasy men ústanymyna dóp keledi? Múryndyq salynghan ógizdey olardyng tanghan ataularyn jәne terminderin sol kýii qabylday beruimiz kerek pe? Bir mezet búl mәselege qazaqtyng kózimen nazar salyp kórsek. Álemning «otty nýktelerinin» biri, BAQ betterinde eng kóp aitylatyn Tayau Shyghys aimaghy Qazaqstannyng geosayasy ornalasuy túrghysynan Shyghys bolyp eseptele me? Bizdinshe, Tayau Shyghysty Jerorta tenizi aimaghy dep qarastyryp, ózindik bir atau beru dúrys siyaqty. Áytpese búl aimaqqa Reseyding kózimen qaraghan bolyp shyghamyz. Qalay degenmen, búl úghym geosayasy jaghynan saraptaluy kerek.
Jaghrapiyalyq ataulardyng sayasy astary bar
Búqaralyq aqparat qúraldarynda Qytaydy «Aspanasty eli» dep dәriptep jatamyz. Hanzu júrty ózderin Júngho, yaghny «Ortalyq memleketpiz» dep atap, ózge әlem elderin «varvarlar» dep sanaydy. Sonda biz nemenesine jetisip, kimning shashbauyn kóterip, «Aspanasty eli» dep asqaqtatyp jýrmiz? Aspan astynda Qazaqstan degen el joq pa edi? Týrki jazbalarynda «jogharyda aspan, tómende qara jer jaratylghanda, ortasynda týrki balasy jaratyldyq» dep jazylghan orta ghasyrlarda týrki babalarymyz býgingi úrpaghynyng Qytaydy «Aspanasty eli» dep jamyraytynyn bilip pe edi? Álgi alaqanday ghana Soltýstik Irlandiya, Shotlandiya, Uelisti biriktirip otyrghan Angliyany Úlybritaniya dep atamay-aq, jay Britaniya dey salsaq qaytedi? Árkim ózin óstip dәriptesin, al bizge ne joryq?
Ghylymy túrghydan әbden qalyptasyp, sanagha singen jaghrapiyalyq ataulardyng astarynda bәlendey eshtene joq siyaqty. Alayda múnyng ózindik oilau jýiemizge, ózindik ústanymymyzgha keri әseri bolmay qoymaydy. Eng әrisi qazaqsha oilaudan, qazaqtyng kózimen qaraudan maqúrym qalamyz. Syrtqy sayasatqa, geosayasy ataulargha qazaqtyng dýrbisimen qarap, últtyq mýdde túrghysynan bezbendeu qajettigin sayasattanushy mamandar da quattady. Sondyqtan sarapshylardyng oi-pikirlerin ortagha salghandy qúp kórdik.
Oy-tújyrym
Sarapshylardyng oiy sayasy ataulardyng jaghrapiyalyq qana emes, geosayasi-iydeologiyalyq mәn-manyzynyng zor ekendigin moyyndaydy. «Europagha jol» baghdarlamasyn baghdar etken, EQYÚ-gha tóraghalyq etu qamyna kirisken Qazaqstannyng búl mәselede iydeologiyalyq kelbetimiz ben minezimiz bolu qajettigin mamandar da birauyzdan qoldady. Jogharyda atalghan jaylar syrtqy sayasattyng tújyrymdamasynda eskerilse degen tilegimiz bar.
Sarapshylar ne deydi?
Saypolla Sapanov, sayasattanushy:
- Búl - óte oryndy kóterilgen mәsele. Keybir jaghrapiyalyq ataulardy qazaqtyng kózimen jýieleuding ózektiligi zor. Mysaly, keybir mamandar «Qazaqstan jәne Ortalyq Aziya» dep atap, keshegi kenestik tújyrymdamagha qayta oralghysy keledi. Qazaqstandy óz aldyna jekeley bólip qaraudyng útymdy jaqtary boluy mýmkin. Alayda Qazaqstandy aimaqtan oqshaulap qarastyruda bireulerdin, әsirese, Reseyding sayasy mýddesi bar siyaqty. Mәselen, «Qazaqstan Ortalyq Aziya elderimen kelise almay, Reseymen til tabysyp ketuine bolady» degen úghymdy siniruge taptyrmas tәsil. AQSh-tyng «Ýlken Ortalyq Aziya» degen tújyrymdamasy boyynsha, búghan Aughanstan, Pәkistannyng bir bóligi, Qytaydyng Shynjang aimaghy enip ketedi. Erteng AQSh Aughanstandy tastap ketse, onyng jauapkershiligin aimaqtaghy elderge jýktep qoyady. Sondyqtan búl jerde terminologiyalyq mәsele ghana emes, geosayasi-iydeologiyalyq oiyndar jýrip jatyr.
Múhit Asanbaev, Qazaqstan gumanitarlyq-sayasy koniunktura ortalyghynyng viyse-preziydenti:
- Bayaghydan qalyptasqan geosayasy úghymdardy Qazaqstannyng túrghysynan týbegeyli ózgertu qiyn. Meninshe, jaghrapiyalyq ataulardy ózgertuding bәlendey qajeti de joq. Biz ony qayta qarastyratynday dәrejede emespiz ghoy. Búl «Ózing kim? Sózing kim?» degen әngime bolar edi. Keybir memleketterdi, qalalardyng atauyn nege ata-babalarymyzdyng dәl tauyp qoyghan atauymen atamasqa? Mysaly, Germaniyany nege qazaqsha Almaniya demeymiz? Almaniya Germaniyanyng Alleman degen taypasynyng atauynan shyqqan. Sol siyaqty IYerusalimdi Qúdys, Siriyany Sham dep qazaq atamyz bayaghydan ataghan. Parsylar ózderin Iran elimiz dep әspetteydi. «Iran» degen sózi, negizinen, «ariylerding eli» degen sózden shyqqan. Búl - dauly mәsele. Olar - parsy júrty, sondyqtan Parsy eli dep atau kerek. Ýndistangha deyin barghan ariyler - kózi kók, sary shashty ejelgi kóshpeli taypalar, bizding ata-babalarymyz. Olardyng meken etken arealy orman-toghay, tauly-tasty jerlerden bitetin. Qazaqstannyng syrtqy sayasatyna minez, ózindik ústanym kerek. Odaqtas el Belorussiyanyng ózi Reseymen shekisip qalady. Bir elding mýddesi ózge elding mýddesimen ýnemi sәikese bermeydi ghoy. Ózbek sekildi nege qyr kórsetip qoymaymyz? Meni syrtqy sayasattaghy osynday jalpaqshesheyligimiz, sylbyrlyghymyz qynjyltady.
Ázimbay Ghaliy, sayasattanushy:
- Reseyding túrghysyndaghy Tayau Shyghysty aghylshyndar Middle East dep ataydy, yaghny «Orta Shyghys» degen sóz, olar ýshin solay. Biraq keyde olarda Tayau Shyghys dep te qoldanylyp jýr. Olarda orasan ýlken Tynyq múhitty birneshe bólikke bólip qarastyrady. Britaniya men Fransiya arasyn bólip túrghan búghazdy olar Aghylshyn kanaly dese, fransuzdar La-Mansh dep ataydy. Resey ózining geosayasy ornyn euraziyalyq elmiz dep ataugha tyrysady. Geosayasy ataulardyng astarynda eurosentrizm, atlantizm jәne rusifizm kózqaras dәstýri qalyptasqan. Búl jerde kimning sózi ótedi, solay atalady. Biz olardyng birining jeteginde ketpey, bәrinen de habardar bolyp, esepke aluymyz kerek. Al qazaqsha tól ataulardy basqalargha tana almaymyz. Qazaqstan EQYÚ-gha tóraghalyq kezinde europalyq emes, euraziyalyq kózqarastardy, qúndylyqtardy, dәstýrlerdi әkelui mýmkin. Sondyqtan әlemge qazaqy kózben qaraudyng geosayasy manyzy zor.
Qúbash Saghidollaúly
"Alash ainasy" gazeti 18 mausym 2009 jyl