Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 1898 0 pikir 19 Mausym, 2009 saghat 09:48

Nәziya JOYaMERGENQYZY. Bilikti múnayshylar tapshy

“Bilimdilikke emes, diplomgha qyzyghatyn jastardyng kóbengi kәsiby biligi joghary mamandardyng tapshylyghyna әkep soghuda”. Osylaysha dabyl qaqqan múnay kompaniyalarynyng ókilderi tapsyrys boyynsha maman dayyndaugha úsynys bildirude.
Qyzylorda, Aqtau, Atyrau, Oral, Aqtóbe aimaghyndaghy múnay kompaniyalary kәsiby dengeyi joghary mamandardyng tapshy ekendigin aityp shaghymdanuda. Óitkeni, Qazaqstandaghy joghary oqu oryndaryn bitirgen jas týlekter kompaniyalar tarapynan qoyylatyn talaptargha sәikes kelmeytin kórinedi. Mamandar pikirinshe, býginde bilim alugha emes, diplomgha qol jetkizuge qyzyghatyndardyng sany artuy kesirinen kәsiby túrghyda bәsekelestikke tótep bere alatyn mamandar azayyp ketken. Osy sebepti, QR Bilim jәne ghylym ministrligi tapsyrys boyynsha maman dayyndaudy qolgha alghaly otyr. Ol ýshin elimizdegi iri múnay kompaniyalary tәjiriybesiz jas mamandargha artylatyn ortaq talaptardy týzui tiyis. Negizi beriletin bilim de sol talaptardy eskere otyryp jýrgiziledi. Resmy derekterge sýiensek, qazirgi tanda mamandar sәikes kelui tiyis standarttardy elimizdegi Temir balqytushylar assosiasiyasy dayyndap qoyghan. Tәjiriybe retinde úsynylghan búl talaptar aldaghy 2-3 jyl ishinde jýkteletin mindet retinde bekitilui tiyis.

“Bilimdilikke emes, diplomgha qyzyghatyn jastardyng kóbengi kәsiby biligi joghary mamandardyng tapshylyghyna әkep soghuda”. Osylaysha dabyl qaqqan múnay kompaniyalarynyng ókilderi tapsyrys boyynsha maman dayyndaugha úsynys bildirude.
Qyzylorda, Aqtau, Atyrau, Oral, Aqtóbe aimaghyndaghy múnay kompaniyalary kәsiby dengeyi joghary mamandardyng tapshy ekendigin aityp shaghymdanuda. Óitkeni, Qazaqstandaghy joghary oqu oryndaryn bitirgen jas týlekter kompaniyalar tarapynan qoyylatyn talaptargha sәikes kelmeytin kórinedi. Mamandar pikirinshe, býginde bilim alugha emes, diplomgha qol jetkizuge qyzyghatyndardyng sany artuy kesirinen kәsiby túrghyda bәsekelestikke tótep bere alatyn mamandar azayyp ketken. Osy sebepti, QR Bilim jәne ghylym ministrligi tapsyrys boyynsha maman dayyndaudy qolgha alghaly otyr. Ol ýshin elimizdegi iri múnay kompaniyalary tәjiriybesiz jas mamandargha artylatyn ortaq talaptardy týzui tiyis. Negizi beriletin bilim de sol talaptardy eskere otyryp jýrgiziledi. Resmy derekterge sýiensek, qazirgi tanda mamandar sәikes kelui tiyis standarttardy elimizdegi Temir balqytushylar assosiasiyasy dayyndap qoyghan. Tәjiriybe retinde úsynylghan búl talaptar aldaghy 2-3 jyl ishinde jýkteletin mindet retinde bekitilui tiyis.
Statistika boyynsha býginde Qazaqstandaghy enbekke qabiletti 8413,5 myng adamnyng 935,9 myny ghana óndiris salasynda júmyspen qamtamasyz etilgen. QR bilim jәne ghylym ministrligindegiler jyl sayyn júmysshy men ortasha top boyynsha 127-130 maman bitirip shyghatynyn, olardyng 63,5 payyzy qyzmetke ornalasatynyn kóldeneng tartady. Ókinishke qaray, sheteldik kompaniyalargha qabyldanatyndary – 3-5 payyzy ghana. Búl QR zandaryn búzatyn keybir jatjúrttyq kәsiporyndardyng jauapkershiliksizdigining kesirinen. Áytpese, qarapayym júmysshysy men aspazyna deyin shekara syrtynan, óz elinen әkeletin sheteldikterge QR Preziydenti N.Nazarbaev birneshe ret eskertu jasaghany belgili. Ony qúlaqqa ilgender kem de kem. Taghy bir mayzdy jayt, sheteldikter júmysqa qabyldarda óz talaptaryna sәikes keletinderge ghana býirekteri búrady. Kompaniyalardyng kópshiliginde ózderining qou ortalyqtary júmys isteydi. Bir iri kompaniyanyng qyzmetkerge qoyatyn talaby ekinshi bir kompaniyanikimen sәikes kele bermesi aitpasa da týsinikti. Onyng ýstine, maman qabyldau mәselesin әr kәsiporyn óz betinshe sheshuge mýddeli. Mysaly, keybir mekemeler oqu ortalyqtaryn ashsa, endi biri ýmitkerlerdi synaqtan ótkizedi, keybiri jastar bilim alu ýshin kompaniya budjetinen granttar bóledi. Grantqa ie bolghan jastar batystyq kompaniyalarda tәjiriybe jinaqtap qaytugha mýmkindik alady.
Daghdarysqa qarsy kýres baghdarlamasyn týzgen, arnayy Jol kartasyn syzghan QR Ýkimeti otandastarymyzdy júmyssyzdyq dertinen qútqarugha tyrysuda. Biraq soghan qaramastan, sandyq kórsetkishter qúrghyr boy bermey otyr. Mysaly, ýstimizdegi jyldyng basynda 6,6 payyz bolghan júmyssyzdyq 2009 jyldyng 1 mamyrynda 7,2 payyzgha ósipti. Jyl sonyna deyin júmyssyzdyq dengeyin tómendetuge uәde bergen biylik mamandandyru, qayta mamandandyru men jas týlekterdi júmyspen qamtamasyz etuge kónil bólude. Mysaly, “Jol kartasynda” qújatta әleumettik júmys oryndaryn keneytu jәne jastar tәjiriybesi baghyty boyynsha atqarylatyn sharalar tәjiriybesin jýzege asyrugha nazar audarylghan. QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligindegiler 2009 jyly respublikalyq budjetten 8,6 mlrd. tenge bólinip, atalghan qarajatqa 69 myngha juyq otandasty júmyspen qamtamasyz etu kózdelgenin aitady. Jol kartasyn qarjylandyrugha arnalghan 8,6 mlrd. tengening 3,1 mlrd. tengesi jastar tәjiriybesine baghyttalmaq. Búl soma joghary jәne orta oqu oryndaryn bitirgen 34 452 týlekti uaqytsha júmysqa ornalastyrugha mýmkindik beredi eken. 6 ay boyy tәjiriybe jinaqtau barysynda júmys berushining synynan sýrinbey ótken jas týlek sol mekemede túraqty týrde júmysqa ornalasugha mýmkindigi bar. Al arnayy qúrylatyn әleumettik júmys oryndaryna bólingen qarajat – 5,5 mlrd. Búl elimizdegi maqsatty top tiziminde túrghan 61 248 adamdy uaqytsha, yaghni, 2009 jyldyng sonyna deyin júmyspen qamtamsyz etuge sep. Halyq qazynasynan bólingen qyruar qarjy “ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda” ketpeui ýshin QR Ýkimeti janynan qúrylghan vedomstvoaralyq komissiya jýieli týrde qatang baqylau jýrgizip otyrugha mindetti. Sonymen qatar azamattar arasynda kәsiby dayyndyq, qayta mamandandyru jәne kәsiby biliktilikti arttyru sharalaryn jýzege asyru mәselesi býginde maqsatty әri jýieli týrde qarastyrylyp jatqan kórinedi. Respublikalyq budjetten maman dayyndau men qayta mamandandyru isine búghan deyin bólingen qarajatqa qosymsha jergilikti budjetterden 14,4 mlrd. tenge kóleminde qarjy bólinipti. 146,5 myng adamdy qamtityn búl joba “Jol kartasynyn” investisiyalyq baghyttary shenberinde jýzege asyrylmaq. Sonymen qatar júmystan shyghyp qalghan qyzmetkerler, joghary oqu oryndarynyng týlekteri men oralmandar sekildi jalpy sany 100 myngha juyq otandasty qayta oqytu josparda bar. Al makroaymaqtardy eksporttyq mamandandyru baghyty boyynsha – 20 myn, týsken úsynystar boyynsha – 3,5 adam, shet memleketterden tartylghan júmys kýshining ornyn toltyru ýshin 23 myng adam júmyspen qamatamasyz etiledi.

 


Nәziya JOYaMERGENQYZY
“Týrkistan” gazeti 18 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550