Seysen ÁMIRBEKÚLY. TMD kenistigindegi úiymdardyng qazaqstan ýshin tiyimdiligi nede?
Kezindegi Kenestik odaq qúlaghan son, onyng ornynda qalyp, tәuelsizdikke ie bolghan elder әu basta jeke-jeke ghúmyr keship, birden ekonomikasy quatty, әskeri jaraqty, diplomatiyasy san-salaly elge ainalugha tyrysqan. Biraq bayaghy odaq kezindegi qarym-qatynas ada qalyp, bir-birine jipsiz baylanyp jatqan elderding ekonomikasy jeke- dara kýn keshken song keri ketti, әskery qauqary kemidi. Tәuelsiz elder arasynda etnikalyq jәne jer dauy oryn alyp, onyng arty qaruly qaqtyghystargha úlasyp jatty. Osynyng bәrin bezbenge sala kele postkenestiktegi elder әr salagha baylanysty, ortaq maqsatqa júmyldyrylghan úiymdar qúra bastady. Onsyz jas memleketter jahandyq ýrdiske ere qoi qiyn ekenin baghamdady. Osydan kelip, Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy qúryldy. Oghan bayaghy odaqtas respublikalardyng (Baltyq elderinen ózge) barlyghy kirdi. Odan song týrli agressiyadan jerining tútastyghyn birlese qorghau ýshin Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy dýniyege keldi. Odan keyin ekonomikalyq tetikterdi retteu ýshin Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyq, birikken Keden odaghy sekildi úiymdar payda boldy. Sonymen qatar aimaqtyq Shanhay yntymaqtastyq úiymy óz túsauyn kesti. Búdan tys Ortaaziyalyq qauymdastyq (OAQ) jәne Birtútas ekonomikalyq kenistik sekildi ózindik damu tetikterin úsynatyn úiymdar boldy. Osylaysha TMD qoldarynan kelgenshe «bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp», tirlik jasay bastady. Shyndyghy kerek, búl jerde TMD elderining osynday úiymdargha bas súgha otyryp, útary kóp edi. Biraq týitkildi tústary da joq emes-tin...
TMD
Búl Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy 1991 jyly 8 jeltoqsanda ýsh el - Belorussiya, Ukraiyna jәne Resey arasynda Belovej kelisimining arqasynda dýniyege keldi. Al sol jyldyng 13 jeltoqsanynda Týrikmenstan astanasynda bas qosqan Ortaaziyalyq bes el - Qazaqstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Týrikmenstan jәne Ózbekstan birlese otyryp TMD-gha kiruge kelisim berdi. Osy kezdesude Qazaqstan Elbasy memleket basshylaryn Almatyda bas qosyp, arnayy qújat qabyldau jóninde úsynys jasady. Jәne ol qabyl alyndy. Nәtiyjesinde 1991 jyly 21 jeltoqsanda Almaty deklarasiyasyna qol qoyyldy. Oghan kenestik 11 respublika (Ázirbayjan, Armeniya, Belorussiya, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Moldova, Resey, Tәjikstan, Týrikmenstan, Ózbekstan jәne Ukraina, 1993 jyly Gruziya qosyldy) basshylary qol qoydy. Dostastyqtyng algha qoyghan negizgi mindeti - sayasi, ekonomikalyq, gumanitarlyq, mәdeny jәne ózge de salalar boyynsha yntymaqtastyq ornatu edi. Sonday-aq qújatta Dostastyqqa mýshe elderding qúqyghy teng dәrejede ekeni naqty kórsetilgen. Degenmen búl Dostastyqta Reseyding orny erekshe basym ekeni anyq angharylyp túr. Qúrylghaly beri atalmysh Dostastyq jóninde týrli әngimeler әr dengeyde aitylghanymen, TMD qúryp ketken joq, әli kýnge el men el arasynda dәneker qyzmetin atqaryp keledi.
Újymdyq Qauipsizdik Sharty úiymy
Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyn qúru - búl dostastyq elderining syrtqy agressiyadan ózderin birlese qorghau niyetinen tuyndaghan. 1992 jyly 15 mamyrda Tashkentte Armeniya, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Resey, Tәjikstan jәne Ózbekstan Újymdyq qauipsizdik shartyna (ÚQSh) qol qoydy. Al 1993 jyly búl shartqa Gruziya, Ázirbayjan jәne Belarusi qosyldy. Kelisimshart 1994 jyly 20 sәuirde kýshine endi. Kelisim merzimi - bes jyl. Sosyn qújatta kórsetilgendey úzartylyp otyrady. Alayda 1999 jyly ÚQSh-tan Ázirbayjan, Gruziya jәne Ózbekstan (Ózbekstan 2006 jyly ÚQShÚ-gha qayta kirdi) bas tartty. 2002 jyly ÚQSh-tyng mәskeulik sammiytinde qauipsizdik shartynyng atyna tolyqtyru engizilip, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy degen atpen ataldy hәm halyqaralyq úiym degen mәrtebe berildi. Keyinnen úiym ayasyna TMD-nyng Birikken әue qorghanys kýshteri engizildi. Al 2009 jyldyng 4 aqpanynda ÚQShÚ shenberinde Jedel is-әreket kýshtik qúrylymdaryn qúrugha qol qoyyldy. Búl Jedel is-әreket bólimderi әskery agressiyadan qorghanu, halyqaralyq lankestik, ekstremizm, transúlttyq úiymdasqan qylmyspen kýres, esirtki tasymal joldaryn joi jәne tótenshe jaghdayda birlese kómek beru qyzmetin atqarmaq.
Shanhay Yntymaqtastyq úiymy
ShYÚ - aimaqtyq, halyqaralyq úiym. Ol 2001 jyly Qytay, Resey, Qazaqstan, Tәjikstan, Ózbekstan jәne Qyrghyzstan respubliykasy negizinde qúryldy. Degenmen úiym júmysy 1996-1997 jyldardan bastau alady. Ol kezdegi shanhaylyq «bestik» (Ózbekstannan ózge) arasynda shekara manyndaghy qaruly kýshterdi qysqartu jóninde kelisim bolghan edi. Keyinnen kelisimge Ózbekstan qosylghan song úiymnyng maqsaty men atqarar qyzmetine ózgerister engizilip, Shanhay yntymaqtastyq úiymy degen jana nyspygha ie boldy.
Euraziya qúrlyghynyng 61 payyzy men jer betindegi adamzattyng tórtten bir bóligi túratyn aimaqty qamtityn úiymnyng mýmkindigi ýlken. Resey úiymdaghy Qytay sekildi alpauyt eldi paydalanyp, ShYÚ-ny әskery blok retinde paydalanugha tyrysty. Óitkeni býgingi kýni Resey shekarasyna tónip túrghan NATO kýshterine qarsy túratyn birden-bir әskery odaq dep osy ShYÚ-ny kórsetuge úmtylghan. Alayda Qytay jaghy yntymaqtastyqtyng әskery maqsatta emes, ekonomiykalyq maqsatta damyghanyn jón kórdi. Jәne soghan әli de kýsh saluda. Al Ortalyq Aziyalyq respublikalar ýshin de úiymnyng әskeriyliginen góri, sauda-sattyqty arttyrugha arnalghandyghy tiyimdi. Óitkeni Reseydey yadrolyq memleketting soyylyn soghamyz dep Batystyng alpauyt elderimen teke tires kelu - búl elder ýshin qiyn. Onyng ýstine osy elderge aghylyp kelip jatqan investisiyanyng 85 payyzy Batystan keletini anyq. Keshe ghana (15-16 mausymda) Ekaterinburg qalasynda ótken ShYÚ-nyng kezekti sammitynda da úiymnyng әskeriy-sayasy jaghynan góri, onyng ekonomikalyq-mәdeny tarmaghyna kóbirek kónil bólindi. Tipti Qazaqstan Elbasynyng bastamasymen, úiym elderi arasynda esep aiyrysu qúraly retinde ózindik valuta bolu kerek degen mәseleler de qaraldy.
EurAziyalyq Ekonomikalyq Qauymdastyq
TMD kenistigindegi elderge arnalghan taza ekonomikalyq sauda-sattyq úiymynyng irgetasy 2000 jyly 10 qazanda Qazaqstannyng bas ordasy Astana qalasynda qalandy. Qauymdastyqqa Belarusi, Qazaqstan, Resey, Tәjikstan jәne Ózbekstan (búl el 2008 jyly úiymdaghy óz mýsheligin toqtatty) kirdi. Armeniya, Moldova jәne Ukriana baqylaushy memleketter qyzmetin atqaruda. Qauymdastyqtyng algha qoyghan negizgi mindeti atalmysh memleketter arasyndaghy sauda-sattyq qyzmetin arttyru, kedendik odaqqa qol jetkizu, birtútas ekonomiykalyq kenistik qúru edi.
Qazaqstan jәne TMD kenistigindegi úiymdar
Qazaqstan - jogharydaghy atalmysh úiymdardyng barlyghyna mýshe. Tipti Euraziyalyq ekonomiykalyq qauymdastyqty qúru - Qazaqstan Elbasynyng bastamasymen tughan dýniye. Shyndyghy kerek, Astana TMD-nyng ómirshendigi ýshinde kýresip keledi. Osy úiymdardyng qaysysy bizge tiyimdi, qaysysy basy artyq dýnie degenge kelsek, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy tek Qazaqstangha emes, alpauyt Reseyge de kerek. Óitkeni qauipsizdik mәselesi - kez kelgen memleket ýshin basty mәsele. Shyndyghy kerek, Ortalyq Aziyada jatqan Qazaqstan ýshin jerining tútastyghy, tәuelsizdigining bayandy boluy qymbat. Nege desen, tayaq tastam jerde jatqan Aughanstandaghy jaghdaydyng tym ushygha týsui, lankestikting asqynyp bara jatqandyghy, ol eldegi týrli qaruly kýshterding ózge elding tútastyghyna qauip tóndiretindey әseri, esirtki tasymaly, odan qalsa, Pәkstandaghy týrli aghymdar arasyndaghy tolqu, múnyng bәri aimaqta jatqan elderge әseri zor. Al osynyng aldyn alu jәne syrtqy agressiyadan qorghanu ýshin ÚQShÚ-nyng róli ýlken. Sodan bolar, ÚQShÚ-nyng ayasynda qúrylyp jatqan ortaq әsker - Jedel is-qimyl qúrylymdaryna Qazaqstan bir desanttyq brigada (sany tórt myng adam) bólui. Sol sekildi Shanhay yntymaqtastyq úiymy - Qazaqstan ýshin manyzdy. Óitkeni eki iri elding (Resey, Qytay) ortasynda jatqan Qazaqstan óz jerinde bar shiykizatty saudalau arqyly ekonomikasyna tyng serpin bere almaq. Oghan qosa, yadrolyq Qytay jәne Reseymen yntymaqtasa otyryp, osy taraptardan bolar qauipting aldyn alu. Al Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyqqa keler bolsaq, búl úiym - TMD kenistiginde ornalasqan elder arasyndaghy kedendik tarifterdi tenestiru, sauda-sattyq ainalymyn órkendetuding basty kilti. Demek, ekonomikasy ózgelerge qaraghanda, әldeqayda qarqyndy damyp kele jatqan Qazaqstan ýshin qaupsizdigin qamtamasyz etetin ÚQShÚ qanday qajet bolsa, EurAzEQ, yaghny ekonomikalyq úiym da elimizge óte kerek-aq.
Seysen ÁMIRBEKÚLY
"Ayqyn" gazeti 18 mausym 2009 jyl