QR Syrtqy ister ministri

Múhtar Tileuberdinin,

QR Bas prokurory

Ghizat Núrdauletovtin,

QR Últtyq qauipsizdik komiyteti tóraghasy

Kәrim Mәsimovting nazaryna!

Ótkende Almaty oblysy manynda qazaq jәne qytay azamattary arasynda tóbeles bolyp, polisiya bes adamdy ústaghan. Ústalghan bes jigit te Qazaqstan azamattary.

Apta búryn atalghan jaytqa qatysty aqpar aitqan QR IIM kishi ministri Aleksey Kalaychy «jergilikti túrghyndargha qate aqparat jetkizilip, ol búzaqylyqqa sebep bolghan. Bes adam ústalyp, isteri tergelip jatyr» dep sóilegen.

Áueli ýsh qytay bir qazaqty jabylyp úrghan

Áueli әleumettik jelide viydeo tarady. Qaqtyghys Taldyqorghan manynda bolghan. «Almaty-Óskemen» tasjolyn salumen ainalysatyn «Citic Construction» deytin JShS júmysshylary arasynda dau shyqqan. Álgi kompaniyada júmys jasap jatqan Qytaydyng ýsh azamaty etnikalyq qazaqty soqqygha jyqqan. Búl aqparat keyin rastaldy. 4 júmysshynyng arasynda tóbeles bolghan. Tórteui de Qytay azamattary. Olardyng biri – etnikalyq qazaq. Ol dene jaraqatyn alghan. Ol – Jambyl Qanat esimdi azamat.

«Bas injiyner traktordy qagha bergen son, traktordan týstim. «Jay iste. Áytpese ket», dedi. Jón súradym. Sol kezde kýrekpen ayaghymnan úryp jiberdi. Artynsha, odan nege búlay jasaghanyn súrap, jaghasynan aldym. Sol kezde ýsh qytaylyq azamat kelip, úra jóneldi. Men jerge qúlaghannan keyin tepkiley bastady. Sodan keyin ornymnan túrdym. Diyrektor kelip ajyratyp aldy», depti baspasózge pikir bildirgen Jambyl Qanat.

Polisiyanyng mәlimetinshe, atalghan fakti boyynsha kinәliler anyqtalyp, Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting 73-1 baby (densaulyqqa qasaqana jenil ziyan keltiru) boyynsha jauapqa tartylghan.

Álgi viydeoda júmyskerler jogharydaghy bolghan jaghdaydy, eki elding júmysshylary eki bólek ailyq alatynyn, tendey jaghday jasalmaghanyn aitqan.

Sosyn Polsiya 5 qazaqstandyq azamatty ústaghan

Al әleumettik jelige taraghan viydeodan keyin jergilikti túrghandar kәsiporyngha baryp, tóbeles shygharghan. Birneshe qytay azamaty tayaq jegen. Auruhanagha jetkizilgen.

Osy oqighadan son, Qytaydyng Qazaqstandaghy Bas konsuly Gen Lipin deytin kelinshek atalghan jaytqa ghana emes, jalpy Qazaqstandaghy antiqytaylyq ahualgha alandaytynyn aityp, pikir bildiripti.

«E, bopty, óz elining azamattarynyng amandyghy ýshin alandap otyr eken ghoy. Elshi bolghan song mindeti shyghar» dep jyly jauyp qoya salar ma ek, lepirip sóilegen Lipin limitten shyqpasa.  Joq, elshi emes, elding egesi sekildi ekilene sóilepti.

«Bayqús» qytaydyng bazynasy

Álgi tóbelesten keyin qytaylyqtardyng biri janaghy Lipinge hat jazyp, múng shaghypty. Qazaqtar kýn kórsetpey jatqanyn aitypty. Ólip tayaq jegenin aitypty. Arasha súrapty. Mynau sol hattyng qazaqsha qotarmasy:

«Qúrmetti Bas konsul! Men qazir Qazaqstanda, Taldyqorghanda júmys jasap jatyrmyn. Biz múnda jol jóndeuge keldik. Eki kýn búryn meni jәne mening qytaylyq joldastarymdy jergilikti túrghyndar úryp ketti. Nәtiyjesinde birneshe adam auruhanagha jetkizildi. Olardyng ekeui auyr jaraqat alghan. Tipti bireuining qol sýiegi kórinip túrdy. Biz qatty qoryqtyq. Ózimizdi qorghansyz sezinemiz. Biz búryn basqa elderde de júmys jasadyq. Barlyq jaqta bizdi jyly qabyldady jәne múnaydy kórmedik. Múna, Qazaqstanda biz barynsha júmys jasap jatyrmyz. Biraq bizdi sebepsizden sebepsiz úryp ketti. Áriptesterimning jaraqat alghanyn kórip, meni ashu men ókpe qysyp otyr. Tipti múnda júmys jasaghym kelmeydi. Sizden kómek súrap, hat jazyp otyrmyn. Biz týsinikteme beruin jәne Sizden kómek kýtemiz».

Qalam alyp, hat jazghan avtor óz shaghymyn «qytaylyq júmysshy» dep týiindegen eken. Ol qay júmysshy? Aty-jóni kim? Belgisiz.

Shyndyghyna kelsek, búl baryp túrghan provokasiyalyq hat. Jalghan aqparat berilgen hat. «Sebepsizden sebepsiz úryp ketti» depti. Janjaldyng sebebi jogharyda aityldy. Polisiya faktini tirkedi. Kinәlilerdi әkimshilik jauapqa tartty.

«Biz qatty qoryqtyq, ózimizdi qorghansyz sezinemiz» depti. Kómek súrapty. Provokasiyalyq hat iyesi (kim bolsa da) búl sózimen neni menzep otyr? «Biz qorghansyzbyz, bizdi qorghanyzdar. Qytay polisiyasy bolmasa, Qazaqstan polisiyasy qazaqtardy jaqtap otyr» degeni me? Biz solay dep topshyladyq...

«Basqa elderde bizdi jyly qabyldaytyn. Múnay bassyzdyq bolmaghan» depti әri qaray. Biyl qonsylas qonystanghan qyrghyz qoshynalardyng «Qúm-Tórdegi» qytaylardy qalay quyp shyqqanyn kórdik. Jalpy antiqytaylyq narazylyq jalghyz Qazaqstanda ghana emes. Sondyqtan, «basqalargha syilymyz, qazaqtar ghana qan-qaqsatyp otyr» degeni jәne ótirik. Qoyshy, aita bersen, arandatu pighylymen jazylghan búl hattyng әr sóilemin әshkereleuge bolady.

Provokasiyalyq hattyng iyesi Qytay konsuldyghynyng ózi me?

Bizdi oilandyratyny – búl hatty kim jazdy degen súraq. Aty-jóni belgisiz, eshbir adresaty joq búl hatty jazu kimge kerek boldy? Ras, tóbelesti bastap, artynan tayaq jegen qytaylyq júmysshylar óz elshilikterinen kómek súrapty degen әngime logikagha sayady. Hat avtorynyng kýtken nәtiyjesi de sol bolsa kerek... Meyli, solay bolsa, tym qúryghanda «pәlen kompaniyadaghy qytaylyq júmysshylar» dep esim-soylaryn kórsetpey me? Joq.

Ras, qazir el ishinde antiqytaylyq kónil-kýy basym bolyp túr. Qazaqstannyng jer-jerinde Qytaydyng júmys kýshine, onyng invest-jobalaryna qarsy narazylyqtar leg-legimen ótip jatyr. Búl jaydan jergilikti basqarushy organdardan bastap, Qazaqstan preziydentine deyin habardar boldy.

Biz hatty qytay tilining mamandaryna da oqyttyq. Olar: «Búl sauatty jazylghan hat. Asa kórkem tilmen jazylmasa da, qalammen jii jazyp jýrgen adamnyng jazuy. Qarapayym júmysshylardyng arasynda jazudy dәl osylay әdemi etip jaza alatyndary kóp emes. Sondyqtan, pәlen-týgen deu qiyn», dep bagha berdi.

Sonymen, provokasiyalyq hattyng avtory kim? Bәlkim jogharydaghy antiqytaylyq narazylyqtargha baylanysty Qazaqstan biyligine dat aityp, talap qoi ýshin búl hat elshilikting ya konsuldyqtyng ózine qajet bolghan shyghar? Onyng ras-ótirigi Qúdaygha sosyn Qytay konsuldyghyna ayan.

El-halyqty arandatugha ýgitteytin, elding ishki hәm syrtqy qauipsizdigine qauip keltiretin búl provokasiyalyq hattyng jay-japsaryn Qazaqstannyng Bas prokuraturasy, QR Últtyq qauipsizdik komiyteti tekserip, anyqtauy kerek!

Bizdiki kýdik dedik. Kýdigimiz rasqa ainalar bolsa, Halyqaralyq diplomatiya tәrtibin óreskel búzghan Elshilik pen onyng qaramaghyndaghy konsuldyq basshylary elden shygharyluy kerek!

Jә, әri qaray jazayyq... Álgi kýdikti hat Bas konsul Gen Lipinning qolyna tiyipti. Sóitip, Genning «gemoglaviyni» kóterilip, alandaushylyqpen qatar ashu-yza kernepti, boyyn.

Lipinning núsqasy

Aqyry tóbeles neden shyqty degen súraqqa konsuldyq ta jauap izdepti. Lipinning núsqasy: Onyng aituynsha, jergilikti júmysshynyng (Qazaqstan azamatynyn) kesirinen salynyp jatqan joldyng bir bóligi búzylghan eken. Qytaylyq basshy búzylghan jerdi jóndeudi talap etipti. Sóitip, aralarynda talas tuyndapty. Keyin oghan manayyndaghylar aralasqan.

«Odan keyin taraptar tatulasyp, dau tynshyghan. Alayda ertesi kýni tanghy uaqytta qytaylyq júmysshylar júmysqa shyghyp bara jatqanda olardy belgisiz bir top qorshap alyp, soqqygha jyqqan», depti.

Odan әri әlgi kýdikti hat turaly aitypty. «Men keshe kómek súrap jazghan qytaylyq júmysshynyng hatyn aldym. Shynyn aitqanda, hatty oqyp otyryp men, bas konsul retinde qatty alandaushylyq pen ashu sezdim.

Onda hat iyesining Qazaqstanda jol jóndeumen ainalysatyn júmysshy ekeni aitylghan. 8 qazanda onyng birneshe júmystas joldasyn mәselening mәn-jayyn bilmesten, jergilikti túrghyndar toby soqqygha jyqqan. Olardyng ekeui auyr synyq jaraqatyn alyp, auruhanagha jetkizilgen.

Men tosyn shabuylgha tap bolghan óz otandastarym ýshin alandaymyn. Múnday insiydentting Qazqstan sekildi beybit jәne internasional elde oryn alyp otyrghany óz kezeginde meni ókindiredi jәne týsinbeushilikke jeteleydi.

Kinәliler Zang boyynsha jauapqa tartylady dep ýmittenemin!

Shynynda, men internette tarap jýrgen, «qytaylyq júmysshylar qazaqstandyq júmysshyny úrdy», «qytaylyq júmysshylar balalardy júmysqa jegip qoydy» nemese qytaylyq kompaniya júmysshylargha túrghyn-jay men tamaqty dúrys bermeydi t.b. sekildi janalyqtardyng qaydan shyghatynyn týsinbeymin...

Men osynday jekelegen insiydentter Qazaqstan men Qytay arasyndaghy dostyq qarym-qatynastargha kesirin tiygizbeytinine jәne ortaq kýsh salu arqyly bizding әriptestik jolymyz odan sayyn keneye týsitinine, al bizding elderimiz arasyndaghy qarym-qatynas odan әri jaqsara beretinine senemin», depti.

Búl Bas konsul Gen Lipinning 14 qazanda jariya bolghan mәlimdemesi. Lipinning aituynsha, júmys barysynda bolghan kiykiljing sol jerde basylyp, taraptar tatulasqan eken. Al ertesine jergilikti túrghyndar esh sebepsiz qytaylardy soqqygha jyqqan. Al ondaghy júmysshylar ýshin barlyq jaghday jasalghan.

Kim ótirikshi?

Au, Lipin aitqanday, taraptar tatulasyp tarasqan bolsa, onda polisiya ne ýshin isti tirkep, jauaptylardy әkimshilik jauapqa tartqan? Osynyng ózi-aq, Lipinning lepirmesining shylghy ótirik ekenin dәleldep túrghan joq pa?..

Kópirip sóilegen konsul kelinshek qytaylardyng bir qazaqty jabylyp úrghanyn qylmys dep tanymaytyn oqshaydy. Esesine, jergilikti qazaqtar baryp, qytaylyqtardy sabap ketken dep sazaryp otyr. Álgi ólermendikpen jazylghan kýdikti hatty oqyp, Qazaqstan biyligine «eskertu» jasaugha mәjbýr bolypty jәne.

Sonda, 1998 jyly tughan Qazaqstan azamaty Qanat Jambyldy Qytay azamattary Lyang Jeng (1982 jylghy), Cheng Penglin (1992 jylghy), jәne Chang Huy (1995 jylghy) ýsheui jabylyp úrghany, onyng ertesi kýngi janjalgha sebepshi bolghany ótirik eken. Qúday-au, búl derekti tipti polisiyanyng ózi rastady ghoy.  Joq. Lipin búl faktini eskerusiz qaldyryp, «kinәliler jazalansyn» dep nalypty.

Ol ol ma, júmysshylargha barlyq jaghday jasalghan depti.  Tipti jalaqy aiyrmashylyghy joq eken.  Birdey kvalifikasiyadaghy júmysshylardyng barlyghyna teng jaghday jasalghan depti.

Kelimsek kompaniyalardaghy júmysshylargha tendey jaghday jasalmaghanyn ýkimettik dengeydegi sheneunikter de, tipti preziydent Toqaevtyng ózi de aitqan edi. Lipin múny estimegen eken. Áy, biraq, estise de, estimegendey bolatyny ekibastan belgili ghoy.

Antiqytaylyq aksiyalardyng sebebi – jalaqy men jaghdaydyng tensizdigi

Qazir elde antiqytaylyq narazylyqtar jiyiledi. Búl shandyq. Al endi sol narazylyqtyng tuyndauynyng basty sebebi ne? Sebep – janaghy Gen Lipinder estise de estimegendey bolyp, kórse de kórmegendey bolyp, kóz júmyp, tәnalmay otyrghan jalaqy tensizdigi. Jaghday aiyrmashylyghy. Búl turaly «Eho Kazahstana» saytynda Tair Bagirov egjey-tegjeyli jazypty. Alyp-qosary joq.

Jә, sonymen, janaghy konsul kelinshek «jalaqy ten, jaghday bir» depti, beti býlk etpesten. Oi, pәli! Jaghday Lipinning lepirmesindey tegi keremet bolsa, biyl qyrkýiekte Batys Qazaqstandaghy múnay óndirumen ainalysatyn servistik kәsiporynnyng júmysshylary narazylyqqa nege shyghypty deysin...

Sonda olardyng «qazaqstandyq júmysshylardyng jalaqysyn qytaylyqtardyng ailyghymen tenestirsin. Barlyghymyzgha birdey jaghday jasalsyn» degenderi qyp-qyzyl ótirik bolghany ma? Joq, әriyne. Endeshe Lipin ne kókip otyr?.. Neni aitpay otyr? Lipin aitpaghandy biz aitayyq...

Qytay menedjeri, «Shyghys múnay jәne servistik qyzmet» kompaniyasynyng Bas diyrektory Chjan Baoszunnyng kompaniyada isteytin narazy topty qorqytyp-ýrkitip, ýstilerinen aryz jazyp, Aqtóbe oblystyq prokurory Qayypjanovqa qayryla sóilep, Janajol men Kenqiyaqtaghy narazylyqqa shyqqandardy jauapqa tartudy talap etkenin Gen Lipin nege aitpaghan?

Janaghy aryzqoy Baoszun deytin kelimsek ózining jazbasha aryzynda narazylyqqa shyqqan belsendilerding esim-soylaryn tizimdep kórsetip, olardy barynsha qatang jazalaudy súrapty, әne. «Eho Kazahstana» solay dep jazyp otyr.

Qazaqstandyq júmysshylardyng óz jalaqylaryn qytaylyqtarmen tenestiru ýshin 50 payyzgha kóteruin súrap, talap qyluy Chjan Baoszun ýshin qylmys eken. Álgi jerdegi búrghylau qúrylghysynda júmys isteytin qazaqstandyq júmysshy ortasha 120 myng tenge alsa, dәl sol jerde, sol qúrylghyda isteytin qytaylyq janaghy aitylghan somadan birneshe ese joghary jalaqy alyp otyrghan. Búl qanshalyq әdiletti ekenin, sirә, Gen Lipin aita almas. Biz aitayyq...

Búl mәsele de qazaq biyligi ýn qatuy kerek edi. Qytaylyq júmys berushilerding ózim bilemdik sayasatynan óz azamattaryna arasha týsip, olardyng qúqyghyn qorghauy kerek edi. Áy...

Bizdiki qauipting sózi. Qazaq Janaózendi әli úmytqan joq. Ol kezde de qytaylyq menedjer Manghystau oblysynda «Qarajanbasmúnaygaz» AQ, kәsipodaq ókilderining ýstinen aryz jazyp, qylmystyq is qozghaluyn talap etken. Olardy «әleumettik arazdyqty qozdyrdy» dep aiyptaghan. Arty nemen ayaqtalghanyn barlyghymyz jaqsy bilemiz.

Endi mine, taghy da sol jaghday. Almaty oblysyndaghy tóbeles sebepke syltau ghana. Tipti, ondaghy tóbelesti bastaghan qytay azamattary ekeni dәleldengen de. Alayda, qytaylyq diplomat dәl osy tóbelesti eki jeleu, bir syltau etip, narazy júmysshylardy jazalaudy talap qylyp, ókimetten ózderin qorghaudy súrapty.

Konsul kelinshekting múnysy beker emes. Jogharyda aitqanday, anghal kónlim sengishting әngimesi emes. Qauipting basy. Býite berse, Qytay biyligi júmys barysyndaghy әrbir kiykiljindi – Qytay azamattaryna, Qytay menshigine jasalghan qastandyq dep tanymasyna kim kepil? Kәsiporyn Qazaqstan aumaghynda ornalasqanyna qaramay, óz kýzetin, óz polisiyasyn aldyramyz dese she?

Búl shyghyspay qalsa, «shyq ket» dey salatyn sharua emes. Alyp aqsha. Alpauyt kýshterding kýresi.

Janaghy tóbeles bolghan bir ghana «Almaty-Óskemen» tas jolynyn  qúny 27 milliard dollar. Osynsha qarjy ainalyp otyrghan jobany Qytay basqa bireuge onay berip, kete salmaytyny aitpasa da týsinikti.

Joq. Qytay baryn salyp ózining memlekettik korporasiyalarynyng mýddesin qorghap qalatyny anyq. Kerek bolsa, Qazaqstannyng ishki sayasy mәselelerine aralasugha maqúl. Tóbelesti bastaghan óz azamataryn emes, ayaqtaghan Qazaqstan azamattaryn jazalaudy talap etui sonyng dәleli. Joq. Biz qylmysty aqtamaymyz. Al endi qylmysty kim jasaghanyn anyqtau qúzyrly organdardyng qyzmeti.

Al endi bizding biylik...Bizding biylik olardyng aitqanyna kónip, yghyna jyghylatyn bolsa, janaghy antiqytaylyq narazylyq antibiyliktik narazylyqqa úlasatyny anyq. Óitkeni halyqtyng biylikke degen senimi tausylar halde.

Qaytalap aitamyz, bizdiki qauipting sózi. Osyghan deyin Qytaydyng Qazaqstandaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Shyjan Siau deytin adam óz biyligine, óz preziydentine dat aitqan elge «Estering dúrys pa?» dep sóilegen edi.

Qazaqstannyng Konstitusiyasynda kórsetilgen Zandar men Kodekstardy óreskel búzghan elshi Shyjan turaly osyghan deyin jazghan edik. QR Syrtqy ister ministrligine qarata jazylghan maqala qoghamda qyzu talqy bolghanymen, keshirim súraghan elshini de, elshige eskertu aitqan ministrlikti de kórmedik.

Týiin. Búl birinshi ret bolyp otyrghan joq. Osyghan deyin Qytay elshisi Shyjan Siau Qazaqstan azamattaryna jekip sóilep, «Estering dúrys pa?» degen. Endi mine, Qytaydyng Bas konsuly Gen Lipin deytin adam lepiripti.

Aty-jóni, adresaty joq, qaydan shyqqany belgisiz kýdikti, provokasiyalyq hatty kórsetip, «men ashulandym, kinәliler jazalansyn» depti.  Mәsle tipti, Gen Lipinning pikirinde emes. Onyng argument retinde úsynghan ýshbu hatynda.

Elding ishki jәne syrtqy tútastyghyna núqsan keltirudi kózdeytin búl hattyng kimge tiyesili ekenin qúzyrly organ qyzmetkerli anyqtauy kerek!

«Eldestirmek elshiden, jaulastyrmaq jaushydan» deushi edi. Kýdikti hatty kópke uәj etken Elshilik pen konsuldyqtyng qylyghy elshiden góri jaushynyng jauyz niyetti tirligine úqsaydy.

Diplomatiyalyq akriditasiya men rangti beretin Syrtqy ister ministrligi! Demek, berilgen akridti keri qaytaryp alugha da qúqyly! Al ol ýshin jogharydaghy zang búzushylyqtar men faktiler jetkilikti bolsa kerek-ti.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz