Beysenbi, 29 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111100. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Qúiylsyn kóshing 6154 23 pikir 29 Qazan, 2019 saghat 12:07

Auyt Múqiybek: Kóshi-qonnyng kýn tәrtibindegi jeti problemasy preziydentke jetti

Ótkende preziydent Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qoghamdyq senim kenesining birqatar ókilderin Aqordada qabyldady. Kenesting júmys jayy, jospar-mindeti turaly әngimelesti.Preziydent qabyldauynda «Abai.kz» aqparattyq portalynyng túraqty avtory, aqyn, qogham qayratkeri Auyt Múqiybek te bolyp qaytqan. Biz býgin Auyt Múqiybek myrzany sózge tartyp, sol jolghy kezdesuding әujayyn әngimeledik.

- Auyt agha, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshelerimen jeke-jeke kezdesuler ótkizip jatyr. Ótken aptada preziydent janynan qúrylghan sol kenesting ókili retinde siz de preziydent qabyldauynda boldynyz. 

Áleumettik jelide óziniz «Memleket basshysyna jetkizsem degen jeti úsynysymdy tolyq jetkizdim. Eshqanday shekteu bolghan joq» dep jazdynyz. Áueli sol jeti úsynys turaly aitayyqshy...

-Esh qúpiyasy joq. Aldymen, uaqyt bólip, jeke qabyldaghany ýshin preziydent Qasym-Jomart Kemelúlyna alghys aitam. Memleket basshysynyng búl qabyldauy – jeke men ýshin ghana emes, barsha qandastarynyz ýshin de zor mәrtebe, qamqorlyq dep bilem. Ásirese, jaqynda ózi resmy saparmen baryp kelgen Qytay Halyq Respublikasynda auyr sayasy qysym astynda túryp jatqan eki miliongha juyq qazaqtyng ruhyn kóteruge, taghdyryn sheshuge óz septigin tiygizedi dep senem.

Óziniz jaqsy bilesiz, preziydentting әr minuty esepteuli. Qabyldaudy úiymdastyrghan Erlan Qarin myrzanyng maghan aldyn-ala aituy boyynsha, kezdesu 15-20 minutqa josparlanghan bolatyn. Biraq, soghan qaramastan, preziydentpen әngimemiz jarty saghatqa sozyldy. Uaqyt shektemesin eskerip, men de barynsha jinaqy sóileuge, naqty úsynystardy dәlelimen aitugha, qazaq kóshine baylanysty, kýrmeuin sheshilui tiyis, kýn tәrtibinde túrghan týiinderdi tolyq qamtugha tyrystym. Shynymdy aitsam, bir aidan artyq uaqyt jazyp-syzyp dayyndaldym.

Endi úsynystargha kelsek, eng aldymen preziydentting «Oralman» atauyn «Qandas» dep ózgertuge ózining erekshe yqylas audaryp, pәrmen bergenine rahmet aitudan bastadym. Soghan jalghas, býgingi tanda «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Mәjiliste talqylanyp jatqan zang jobasyna qatysty ýsh mәseleni kóterdim.

Onyng birinshisi, Qandastarymyzgha Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin tughan jerin túrghylyqty jerine bir ret  ózgertip jazuyna mýmkindik beru turaly úsynys.

Óziniz jaqsy bilesiz, osy mәselege baylanysty «Abai.kz» sayytynda ýsh maqala jazyp, jariyaladym. Qandastarymyzdyng tughan jerin ózgertip jazu turaly sonda aitylghan uәjderdi bayandadym.

Ekinshisi, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 48 jәne 49-babynda qandastarymyzdyng túraqty tirkeuge túru, QR azamattyghyna qújat tapsyru kezinde basty kedergi bolyp kelgen qatang normalar bar. Ákimshilik qúqyq búzu boyynsha jauapqa tartylyp, sot sheshimimen shara qoldanylghan qandastarymyz úzaq uaqyt qújattaryn rettey almay qalady. Sol ýshin, QR «Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» Kodeksting 517-babyndaghy  sheteldikterding әkimshilik qúqyq búzghany ýshin olardy on tәulikke deyingi merzimge әkimshilik qamaqqa alu, Qazaqstan Respublikasynyng sheginen әkimshilik jolmen shygharyp jiberu,  bes jylgha deyin qayta keluge shekteu qoy jәne bir jylgha deyin túraqty tirkeuge túru qúqyghynan aiyru jazasyn Qazaqstan Respublikasyna túraqty túru maqsatymen kelgen búrynghy odaqtas respublikalardyng azamattary men etnikalyq qazaqtargha qoldanbau jayly aityldy. Sebebi, búl jaza túraqty túru maqsatynda kelgen otbasy mýshelerining eki elde bólinip qaluyna әkep soqtyrady.

Ýshinshisi, «Jer kodeksinin» 37, 46, 100-baptaryndaghy «Oralmandargha» degen sózden keyin «jәne Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdargha;» degen sóilemdi qosyp, shettegi etnikalyq qazaqtargha da jerding paydalanu qúqyghyn berudi úsyndym.

Múnyng bәri – preziydentting aldyna qoyghan birinshi ýlken úsynysym.

- Preziydent búl úsynystarynyzdy qalay qabyldady?

- Bek riza kónilmen aita keteyin, preziydent Qasym-Jomart Kemelúly búl ýsh mәselening ýsheuin de erekshe yqylaspen tyndady. Bir-birlep taldap, óz oiyn ashyq aitty.

Naqtylay týssem, jalpy kezdesuding barysynda qandastarymyzdyng tughan jerin túrghylyqty jerine ózgertip jazu jayly birinshi úsynysqa ýsh ret qayyrylyp, sonynda «Oylanatyn mәsele, aqyldasamyz!» dedi. Al, QR «Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» Kodeksi turaly da osy sózdi aitty. Preziydentting erekshe yqylasyn audarghan - «Jer kodeksine» qatysty mәsele boldy dep oilaymyn.

- Sheteldikterge, azamattyghy joq adamdargha, sheteldik zandy túlghalargha, sonday-aq, jarghylyq kapitalyndaghy sheteldikterdin, azamattyghy joq adamdardyn, sheteldik zandy túlghalardyng ýlesi elu payyzdan asatyn zandy túlghalargha auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jer uchaskelerin jaldau sharttarymen uaqytsha jer paydalanu qúqyghyn beruge qatysty moratoriy engizu turaly Jarlyq bar emes pe? «Oralman» mәrtebesin alghan qandastarymyz da shetel azamaty ghoy?

- Dúrys aitasyz. Biraq, ol moratoriydyng «Jer kodeksinin» 37, 46, 100-baptaryndaghy «Oralmandargha» jer beru turaly normalaryna qatysy joq. Búl baptar óz kýshinde túr. Mәjiliste talqylanyp jatqan Zang jobasyna búl úsynysty deputat Bekbolat Tileuhan arqyly úsyndyryp, Júmys tobynyng jetinshi otyrysynda talqygha saldyrgham. Shynyn aitsam, deputattar manyzyna sonshalyq mәn bere qoyghan joq. Segizinshi otyrysqa jetpey, deputat búl úsynysyn qaytaryp aldy. Naqtylap aitsam, qaytaryp aldyrdy.

Eger, Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdargha Jer telimderining paydalanu qúqyghyn beru jobasy iske assa, Elimizge shettegi qazaqtardyng әleuetinen paydalanu mýmkindigi tuady. Olar Qazaqstangha kelip, kәsiporyndar qúra alady. Júmys kózderi ashylady...

Tipti, ózi túrghan elderdegi ózge últtar etnikalyq qazaqtar arqyly Qazaqstangha qarjy sala bastaydy. Sonymen birge, qazir «Otandastar qory» «Etnikalyq qazaqtardy memlekettik qoldau turaly» Zang jobasyn dayyndap jatyr. Atalghan zang ayasynda «Qazaq kartasy» degen úghymdy engizgizu jaghyn qarastyruda. «Qazaq kartasyn» alghan etnikalyq qazaqtar jenildik alyp, sharua nemese fermer qojalyghyn jәne tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgize alady. Sóitip, otandyq ónimdi óz elderine aparyp, ýlken naryqta erkin satugha keng jol ashylady...

Deputattyng úsynysyn «qaytaryp aluyn» tilge tiyek ete otyryp, preziydentke osy oiymdy erkin jetkizdim. Sonday-aq, kezinde Den Syaopinning teniz jaghalauyndaghy audandardy «Ashyq rayon» etip, sheteldik qytaylargha kәsiporyn qúrugha mýmkindik bergenin de esine saldym. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary Týrkiyadaghy qazaqtardyng teri óndeu zauyttaryn ashqaly kelip, tauy shaghylyp qaytqanyn da aityp ýlgirdim.

Jalpy, biz shettegi qandastarymyzben baylanys jasaudyng jәne ol baylanysty ýzbeuding jolyn jan-jaqtyly qarastyrghanymyz jón. Ol – mәdeny sharalarmen ghana shektelmey, ekonomikalyq jaqtan da qarastyryluy tiyis. Qandastarymyzdyng eki el arasynda emin-erkin qatynasyp túruy ýshin, búryn «Yqtiyar hat» berildi. Songhy jyldary ol «Yqtiyar hat» keybir elderdegi qazaqtargha «bәle» bolyp jabysty. Súraqqa tartyldy, lagerlerge qamaldy degendey...

Demek, men úsynyp otyrghan joba shettegi qandastarymyzdyng bedelin kóteredi. Odan da manyzdysy, otandastary etnikalyq qazaqtargha mýddeli bolady.

Preziydent búl jobanyng manyzyn birden týsindi. Jerge qatysty óz oiyn da aitty. Qasynda otyrghan Erlan Qaringe qarap, «Óte jaqsy úsynys. Degenmen, qiyndyghy da bar. Biraq, sózsiz eskeriletin bolady» dedi.

- Ári qaray...

- Kelesi mәsele - «Oralmandar men qonys audarushylardy qonystandyru ýshin ónirlerdi aiqyndau turaly» Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2016 jylghy 18 aqpandaghy №83 Qaulysyna say, kóship kelushiler men qonys audarushylardy Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystandyrudyng jana mehanizmin jasau turaly.

Ýkimet Qaulysyna say, kóship kelushiler men qonys audarushylar ýshin 2017 jәne 2018 jyly 3182 otbasyna arnayy kvota bólindi. 2019 jyly 9873 adamgha kvota qarastyryldy. Bәrin qosqanda, mólshermen 25 000 adam shamasynda. Olardyng keri kóship jatqandary da az emes.

Al, 2017 jyly 37 700, 2018 jyly 41 900, 2019 jyldyng alghashqy toghyz aiynda 31 287 adam shetelge qonys audarghan. Olardyng basym bóligi osy ónirlerge tiyesili. Demek, shekaralyq aimaqtardaghy auyldar túrghynsyz qalyp jatyr. Eger, biz Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonys audarushylar men kóship kelushilerdi ýsh jyldan beri qoldanyp kele jatqan osy tәrtippen kóshirsek, nәtiyjesi kónil kónshitpeytini belgili.

Osy týiinderdi bayanday kelip, atalghan ónirlerge kóshiru júmysyn jekemenshik kompaniyalargha tendermen beru arqyly jýzege asyrudy úsyndym.

Sonday-aq, QR Bilim jәne ghylym ministrligi shetten kelip, dayyndyq kursyn oqityn etnikalyq qazaq studentterdi Ýkimet aiqyndaghan osy ónirlerden oqugha basymdyq berui jәne olar JOO-na týsken jaghdayda, olardy Ýkimet aiqyndaghan ónirlerden oqugha yntalandyruy kerektigin de aittym. Ol ýshin, joghary shәkirtaqy taghayyndau, júmysqa ornalastyru jәne baspanamen qamdau mәselesin oblys әkimderi keshendi týrde sheshu tiyis ekenin, sóitip  jastardy jeti oblysqa birden qonystanyp qalugha shart-jaghday jasaghany jón ekenine de preziydent nazaryn audardym.

Osyghan baylanysty, taghy bir úsynys - Qazaqstan Respublikasynyng «Qayyrymdylyq turaly» zanynyng negizinde, qazaq kóshine baylanysty arnayy qayyrymdylyq sharalaryn qarastyru mәselesi de sóz boldy. Qazaqtyng auqatty azamattarynyng shette jýrgen qandastaryn elge oraltugha, oralghan júrtty Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystandyrugha, auyl qúrugha qarjy bóletin mezgil jetkenin mysaldarmen aittym.

Preziydent múqiyat tyndap, «Qúday búiyrsa, jasaymyz!» dedi.

Tórtinshisi úsynysym – búrynghy Kóshi-qon Agenttigin qayta qúru turaly.

Búl jóninde, «Qazirgi tanda basqaru jýiesinde jana Agenttik qúru joq. Biraq, Enbek jәne halyqty әleumettik qoghau ministrligining qúramyndaghy Kóshi-qon komiytetin keneytip, óz aldyna bólek komiytet etip qúru jaghyn qarastyrugha bolady» dedi, Qasym-Jomart Kemelúly.

Besinshisi – 18 qarashany – «Últtyq kóshi-qon kýni» merekesi etip belgileu turaly.

1991 jylghy 18 qarashada «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» Qazaq KSR Ministrler Kenesining №711 Qaulysynyng eki tildegi kóshirmesin ala bargham.

Osy Qauylynyng negizinde 1997 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zang qabyldandy, millionnan astam qandasymyz Otangha oralghanyn, biz «18 qarashany» shetelde jýrgen qazaqtardyng taghdyry sheshilgen tarihy kýn dep esepteytinimizdi, sol ýshin búl kýnning tarihy manyzy tótenshe zor ekenin aityp, «Qazaqstan Respublikasyndaghy kәsiptik jәne ózge de merekeler turaly» QR Preziydentining Jarlyghyna tolyqtyru engizip, 18 qarashany – «Últtyq kóshi-qon kýni» merekesi etip belgileuinizdi súradym.

Preziydent eski qújatty paraqtap, taqyrybyn, keybir betterin dauystap oqyp, sonynda Erlan Tynymbayúlyna berdi. Eskeriledi dep senem! 

Altynshysy - Qytaydaghy jәne Qytaydan kóship kelgen qazaqtar turaly.

Osy jerde myna ýsh týiindi erekshe atap óttim.

Onyng birinshisi – Qytaydan kóship kelip, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan qandastarymyzdyng QHR azamattyghynan shyghu turaly; Ekinshisi - «Otbasyn biriktiru maqasatyndaghy shaqyrudyn» Qytay jergilikti organdary jaghynan qanaghattandyrylmay jatqany jayly; Ýshinshisi – jәne sol Qytaydan kóship kelip, Qazaqstan azamattyghyn alghan qazaqtardyng Qytay vizasyn aluynyng qiyndyghy.

- Syrtqy ister ministri Múhtar Tileuberdi jaqynda «Qytayda oqytu ortalyqtarynda otyrghan etnikalyq qazaq joq. Búl aqparat rastaldy. Ol ortalyqtarda tek qúqyq búzushylar ghana otyr... Bizge "bәri jiberildi" degen resmy týrde aqparat berildi» dep mәlimdedi ghoy. Búl turaly sóz boldy ma?

-Eng bastysy, osy mәselelerge kelgende Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy Ister ministri Múhtar Tileuberdi myrza saq jәne Qytay zandaryna sauattyraq bolghany jón. Qytay jaghy bergen mәlimetten góri, osyndaghy enirep jýrgen júrttyng zary men kýpti kóniline kóbirek den qony kerek!

Múny aityp otyrghan sebebim, Múhtar Tileuberdi myrza Qazaqstan syrtqy ister ministrining orynbasary bolyp túrghanda, (janylmasam, 2018 jylghy 16 sәuirde) deputattardyng súraghyna jauap berip jatyp, «Olar túraqty tirkeuden shyqpaghanyna baylanysty qamalyp otyr. Sebebi olar túraqty tirkeuden shyqpaghandyqtan qosymsha әleumettik tólemderdi alyp otyrghan. Sol sebepti jergilikti biylik búghan tyiym salyp otyr. Osynday mәseleler tuyndap otyr...» degeni de bar.

«Qosymsha әleumettik tólemder» dep otyrghany – zeynetaqy bolsa kerek. Qytay zany boyynsha, Qytay memleketining azamattary qay elge qonys audarsa da zeynetaqysy men basqa da jәrdemaqylardy alu qúqyghy bar.

Al, Qytay Halyq Respublikasyng qoldanystaghy «Azamattyq turaly» zanynyng 9-babynda «Shetelge qonystanghan QHR azamaty óz erkimen shetel azamattyghyn qabyldasa, sol kýnnen bastap, QHR azamattyghynan avtomatty týrde shyqqan bolyp esepteledi» dep, anyq jazuly túr.

Demek, Qytay Elshiligi Qazaqstan azamattyghyn alghan qazaqtardy songhy kezde osy tәrtippen azamattyqtan shygharmay, «Qos azamattyqqa» ózderi iytermelep otyr. 25 jyl boyy atqarylyp kelgen óz zanyn ózderi ayaqqa taptauda...

Búl – qazaqtargha qasaqana jasalyp otyrghan sayasy qysym deuge bolady!

Osy әngimening bәrin Qytaydyng qatysty zannamalary men normativtik qújattarynyng qytaysha kóshirmesin kórsete otyryp, egjey-tegjeli jetkizuge, preziydentting nazaryn barynsha audarugha barymdy saldym.

Qasym-Jomart Kemelúly Qytaysha Zandardy qolyna alyp, qytaysha oqyp otyrdy jәne Syrtqy ister ministrine tapsyrma beretinin aitty.

Endi, songhy – jetinshi úsynystyn kóshi-qongha qatysy joq.

Ol – Qazaqstannyng halyq jazushysy, qazaqtyng asa kórnekti aqyny Túmanbay Moldaghaliyevtyng kelesi jyly atalyp ótiletin – 85 jyldyghyna baylanysty.

Jinaqtap aitqanda, bir ay boyy kóz ilmey dayyndalghan, asygha kýtken qabyldau óte sətti boldy. 15-20 minutqa josparlanghan qabyldau, jogharyda aittym, jarty saghattan asa uaqytqa sozyldy. Memleket Basshysyna jetkizsem degen jeti úsynysym tolyq, egjey-tegjeli aityldy. Eshqanday shekteu bolghan joq. Eng bastysy, Preziydent Qasym-Jomart Kemelúlynyng yqylasy men peyiline dən riza boldym. «Osy mәsele turaly Sizden súrayyn dep otyrmyn, aitynyzshy...» dep, keybir úsynystarym túsynda  ózime súraq ta qoydy, preziydent! Sóitip, emin-erkin, kósilip sóileuime barynsha mýmkindik berdi.

Taghy da elep-eskerip qabyldaghan Preziydent Qasym-Jomart Kemelúlyna, qabyldaudy úiymdastyrghan Erlan Tynymbayúly men Berik Uəly inilerime shyn jýregimmen rahmet aitam! Elimiz tynysh, azamattarymyz aman, kóshimiz baysaldy bolsyn!

- Auyt agha, egjey-tegjeyli әngimeniz ýshin sizge de rahmet! 

Ángimelesken Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

23 pikir