Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5106 0 pikir 15 Qantar, 2012 saghat 08:27

J. DARHANBAEV, A. QÚRMANALIYEVA. Qazaqstandaghy diny ahual: din jәne memleket qatynastary

Tәuelsizdik jyldarynda elimizde oryn alghan sayasi-ekonomikalyq janarular men ózgeruler aghymynda memleket biyligining qaynar kózi bolyp tabylatyn halqymyzdyng ruhany ómiri men diny kózqarastarynda bir ózgerister oryn alyp, býgingi kóptegen etnikalyq toptar men týrli dinderdi ústanatyn zayyrly Qazaqstan qoghamy qalyptasty. Memleket halyqsyz bolmaydy, halyqsyz biylik bolmaydy, al dinsiz halyq bolmaydy. Halyqtyng tútastyghy men dinning tútastyghy jәne memleketting tútastyghy arasynda tikeley tәueldi baylanys bar ekenin eskerelik.

Kóptegen etnikalyq toptar men diny senimderden qúralghan bizding qoghamymyzdaghy ótpeli kezende din memleketting ishki túraqtylyghy men qauipsizdigin qamsyzdandyrudaghy róli, óndirushi kýsh bolyp tabylatyn halyqty úiymdastyru qúdyreti, memleketimizding halyqaralyq qatynastardaghy salmaghy jәne elimizding bolashaghy men bayandylyghyna tikeley әser ete, anyq kórinis berdi. Memleket eshqashan dinsiz ómir sýrgen emes, memleketting din men birge ómir sýretini, memleket pen dinning araqatynasta boluy, sonymen qatar, memleket óz aumaghynda dinge qatysty zandyq kýshi bar zannamalyq-qújattary men zandy qabyldap, ony is-jýzine asyratyny belgili.

Tәuelsizdik jyldarynda elimizde oryn alghan sayasi-ekonomikalyq janarular men ózgeruler aghymynda memleket biyligining qaynar kózi bolyp tabylatyn halqymyzdyng ruhany ómiri men diny kózqarastarynda bir ózgerister oryn alyp, býgingi kóptegen etnikalyq toptar men týrli dinderdi ústanatyn zayyrly Qazaqstan qoghamy qalyptasty. Memleket halyqsyz bolmaydy, halyqsyz biylik bolmaydy, al dinsiz halyq bolmaydy. Halyqtyng tútastyghy men dinning tútastyghy jәne memleketting tútastyghy arasynda tikeley tәueldi baylanys bar ekenin eskerelik.

Kóptegen etnikalyq toptar men diny senimderden qúralghan bizding qoghamymyzdaghy ótpeli kezende din memleketting ishki túraqtylyghy men qauipsizdigin qamsyzdandyrudaghy róli, óndirushi kýsh bolyp tabylatyn halyqty úiymdastyru qúdyreti, memleketimizding halyqaralyq qatynastardaghy salmaghy jәne elimizding bolashaghy men bayandylyghyna tikeley әser ete, anyq kórinis berdi. Memleket eshqashan dinsiz ómir sýrgen emes, memleketting din men birge ómir sýretini, memleket pen dinning araqatynasta boluy, sonymen qatar, memleket óz aumaghynda dinge qatysty zandyq kýshi bar zannamalyq-qújattary men zandy qabyldap, ony is-jýzine asyratyny belgili.

Qazaqstanda songhy on jylda qalyptasqan jana qoghamdyq-sayasy ahualdyng kórinisterine nazar salsaq, qoghamdaghy din men diny birlestikterding róli ózgerdi, yaghny din men diny birlestikterding qoghamdyq bedeli jәne qoghamdyq ómirding әr týrli tústaryna yqpaly aitarlyqtay ósip, mәrtebesi keneydi. Qysqa merzim ishinde dinge senushilerding jәne diny birlestikterding sany birneshe esege artyp, qoghamda olardyng qyzmetining sany birneshege artyp, qoghamda olardyng qyzmetining belsendiligi jogharylady, qazaqstandyq qoghamnyng әleumettik qúrylymynyng manyzdy bóligine ainaldy, memlekettik konfessiyalyq qatynastardyng sipaty ózgerdi.

Memleket - din qatynastarynyng kýrdeliligi men manyzdylyghyn týsinu ýshin aldymen elimizdegi diny ahualgha sholu jasayyq.

Elimizde negizinen basty eki din bar desek bolady. Olar - islam jәne hristiandyq. Islam dinin ústanushylar halyq sanynyng shamamen 67-70 payyzyn qúraytyn 24 etnikalyq toptar bar. Respublikamyzdyng 63 payyzy qazaqtar jәne olargha qosa úighyr, tatar, ózbek, týrik, dýngen, sheshen, әzirbayjan, bashqúrt, ingush, balqar qatarly bauyrlas halyqtar týgeldey islam dinin jәne onyng ishindegi sunnit jolyn ústanady. Býginge deyin kóp bilinbeytin shighalar, әsirese IV Kәrim Agha Hannyng 1936 jyly elimizge jasaghan saparlary jәne «Halyqaralyq tau uniyversiytetinin» Qazaqstan bólimshesining ashyluy arqasynda songhy jyldary elimizde ýgit-nәsihattaryn kýsheyte týsude. 2004 jyldyng basyndaghy derekterge qaraghanda elimizde 1648 músylman diny birlestigi jәne 1534 meshit júmys isteydi. Al qazirgi tanda Qazaqstan aumaghynda 2300-den asa meshitter júmys isteude. Osy arada islam dinining Qazaqstannyng negizgi din ekenin jәne halqymyzdyntarihynda ýilestirushi, úiymdastyrushy jәne biriktirushi kýsh retinde eng manyzdy oryn alghanyn atap ótuimiz qajet.

Qazaqstandaghy ekinshi oryndy din hristiandyqtyng býgingi ahualy islammen salystyrghanda tym kýrdelileu kórinedi. Bizdegi hristiandyq (mәsihshildik) aluan týrli konfessiyalar men sektalardan qúralghan jәne bir diny ortalyqqa baghynbaytyn bytyranqy kórinis siyaqty. Hristiandardyng basym kópshiligi slavyandyq pravoslavie baghytynda. Qazaqstandaghy pravoslavie shirkeui tikeley Mәskeu Patriarhtyghyna jәne Qasiyetti Sinodyna baghynatyn mitropolittik dengeydegi bólim ekeni belgili.

Hristiandardyng elimizdegi ekinshi tarmaghy katolisizmdiústanatyn shaghyn top. Olardyng ózi eki topqa bólinedi: Rim katolik shirkeui jәne Grek katolik shirkeui. Búl eki shirkeu negizinen Almaty, Astana jәne Qaraghandy qalalarynda belsendi júmys isteude. Respublika kóleminde jamaghattardyng sany 38, diny birlestikter 80 mólsherinde. Sonymen qatar katolikterding Qaraghandy, Astana, Pavlodar qalalarynda diny oqu oryndary men basylymdary bar ekenin aita ketelik.

Hristiandardyng sany az bolghanymen eng kóp tarmaqqa bólingen toby - protestanttar. Qazaqstandaghy eng basty protestant shirkeuleri Evangeliyalyq hristian-baptister, jetinshi kýnning Adventisteri jәne Luterandar. Elimizdegi baptisterding sany 10-15 myng adam, degenmen olardyng jamaghattarynyng sany 300 mólsherinde. Keybir baptist toptardyng resmy organdarda tirkeuden bas tartyp kele jatqanyn da eskergen jón bolar. Luterandardyng ortalyghy Astana qalasynda ornalasqan, 70-tey diny jamaghattary bar, negizinen nemister arasynda kóp taralghan [1].

Jalpylama sayasy túrghydan alyp qaraghanda, Kenestik imperiya qúlaghannan beri, qazirgi zamanghy Qazaqstan on toghyz jyldan astam egemendi, tәuelsiz, zayyrly memleket retinde ghúmyryn jalghastyruda. Elimizdegi diny birlestikter últaralyq kelisim men sayasy túraqtylyqty nyghaytugha ýles qosady. Qazaqstanda qazirgi diny ahual kýrdeli әri san-salaly. Keybir derekter boyynsha, 1989 j. 30 konfessiyagha tiyesili 700-ge juyq diny birlestikter bolsa, 2008 jyly Qazaqstanda 46 konfessiyagha tiyesili 4000-nan asa diny birlestikter júmys istegen. Al dәl osy qazirgi tanda Qazaqstanda 4551 diny birlestikter bar (salystyra ketsek: 1990 jyldary olardyng sany nebәri 670 bolatyn). Olardyng arasynda 2337 islamdyq, Qazaqstannyng aumaghynda pravoslavtyq shirkeuge jatatyn 281 diny birlestik, olardyng 230 orys pravoslavie shirkeui, 7 staroobryadtyq shirkeu, rimdik-katoliktik shirkeuining 82 birlestigi, 1189 protestanttyq birlestikteri júmys isteydi. Qazirgi Qazaqstandaghy dәtýrli emes diny qauymdargha tómendegiler enedi: 5 buddistik qauym, 24 induistik, 12 krishnaittik, 23 Bahay, 2 transsendentalidyq meditasiya qauymy. Úly Aq Bauyrlastyq 2 qauymy, 6 saentologiya shirkeui qauymy jәne t.b.

Elimizde shetel missionerleri júmys isteydi, atap aitatyn bolsaq 8 músylmandyq, 33 pravoslavtyq, 172 katoliktik, 133 protestanttyq. Keyingi uaqytta katoliyk, protestanttyq jәne dәstýrli emes diny qúrylymdar óz qyzmetterin belsendi týrde jýrgizude. «Yogova kýәgerleri» birlestigining missionerlik qyzmeti erekshe qarqyn aluda. «Yogova kýәgerleri» Qazaqstandaghy san jaghynan ósip kele jatqan konfessiya bolyp otyr.

«Yogova kýәgerleri» diny ortalyghy Esik qalasynda ornalasqan. Yogova kýәgerlerining 79 diny birlestikteri әdilet organdarynda resmy tirkelgen jәne 30-dan asa jergilikti qauymdary bar. «Yogova kýәgerleri» sany 20 myngha juyq. 1999 jyly diny birlestikterding qúqyqtary men mýddelerin qorghau maqsatymen Qazaqstannyng diny birlestikter qauymdastyghy qúryldy. Búl qauymdastyq 200-ge juyq diny birlestikterdi biriktiredi.

Sonymen qatar, memleketimizde protestantizmning jana apostoldyq shirkeuleri, elushiler, metodizm, mennonizm, HH ghasyrdyng basynda AQSh-ta qúrylghan. Búl aghymnyng eng iri qauymdary Qaraghandy jәne Almaty qalalarynda ornalasqan. Apostoldar ruhyndaghy Evangelshil hristiandar óz júmysyn belsendi jýrgizude. Qazirgi kezde 3 myngha juyq adamdy biriktiretin 40 qauymdary bar. Presveteriandyq aghym elimizde amerikandyq, ontýstik koreyalyq uaghyzdaushylardyng missionerlik qyzmeti nәtiyjesinde taralyp jatyr. Amerikandyq jәne koreylik uaghyzdaushylargha shet eldegi diny ortalyqtar kómek kórsetude. Elimizde 20-dan asa presveterian birlestikteri bar. «Greys-Blagodati», «Birinshi presveterian shirkeui», «Almaty aimaqtyq presveterian shirkeui» birlestikteri belgili bolyp otyr.

Shtab-pәteri Los-Andjeleste ornalasqan «Greys-Blagodati» diny birlestigining elimizding zanyna qayshy әreket jasaghan. Al «Mun San Men» diny birlestigi halyqaralyq úiymdardyng atyn jamylyp, dәrister ótkizgen. Saentologiya diny birlestigi emdik sharalarmen ainalysyp, adamdardyng densaulyghyna ziyan keltirgeni әshkerelendi. Osy dinning birlestikke tiyesili «Bitsa» kluby jabyldy. «Jetinshi Kýn Adventisteri» qauymynyng respublikalyq ortalyghy «Jetinshi kýn Hristian adventisteri» Soltýstik Qazaqstan konferensiyasy Astana qalasynda ornalasqan «Jetinshi kýn adventisteri» Ontýstik odaghyna kiredi. Evangelshil baghyt elimizde negizinen nemis últynyng arasynda taralghan. Elimizde luterandyq shirkeuding 70-ten asa diny qauymdary bar.

Shet eldik missionerlerding belsendi qyzmeti arqasynda protestanttyq aghymdardyng harizmatikalyq qauymdary «Agape», «Jana ómir», «Novoe nebo», «Blagaya vesti» jәne t.b. Elimizdi dәstýrli emes kulitterding qatary ósu ýstinde. Saentologiya shirkeui AQSh-ta HH ghasyrdyng 50 jyldary payda boldy. Negizin salushy Lafayet Ron Habbard (1911-1986). Ron Habbard óz ilimin «Dianetika: aqyldy oidyng saulyghy turaly býgingi zamanghy ilim» atty enbeginde qorytyndylaghan. Saentologiya shirkeui diny birlestigi Almaty, Qaraghandy, Semey qalalarynda resmy tirkelgen. Saentologiya shirkeui Resey, AQSh, Angliya, Avstraliya elderindegi saentologiyalyq úiymdarmen tyghyz baylanys ornatqan.

Elimizde ekstremistik baghyttaghy «Hizb-ut-tahriyr» azat etu partiyasy úiymynyng zangha qayshy әreketteri júrtshylyqtyng narazylyghyn tudyrdy. Hizb-ut-tahrirding maqsaty - Islam atyn jamylyp, dinaralyq kelisim men yntymaqqa ziyanyn tiygizip, beybit ómir tynyshtyghyn búzu. Hizb-ut-tahrir Ortalyq Aziya elderining memlekettik qúrylysyn moyyndamaydy jәne osy aimaqta halifat qúrudy ózderining maqsaty retinde ústanady. Atalghan úiym kýresi iydeologiyalyq kýres, iydeologiyalyq tónkeris, biylikti óz qoldaryna alu syndy ýsh baghytta jýrgiziledi. Keyingi jyldar músylmandar arasynda jik salatyn pikirler men ústanymdar kórinis berude. Ekstremistik, diny fanatizm, lankestik, pikir tózimsizdigi islam dinine jat [2].

Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev 2008 jyly halyqqa Joldauynda «Qazaqstan aldaghy uaqytta da halyqarlyq lankestik pen diny ekstremizmge qarsy kýres jónindegi halyqaralyq koalisiyanyng belsendi mýshesi retindegi ústanymyn jan-jaqty nyghayta beruge niyetti dep atap kórsetti» [3].

Elimizde «Ál-Kaida», «Músylman bauyrlar», «Taliban», «Lashkar-Taiba», «Boz-qúrt», «Ózbekstannyng islam qozghalysy» jәne t.b. lankestik úiymdardyng úyzmetine tyiym salynghan.

Missionerlik - diny úiymdardyng diny ilimderin taratugha arnalghan diny jәne nәsihattyq qyzmetining Qazaqstanda keninen taraluy oryn aluda. Missionerlik úiymdardyng shoqyndyru sayasaty Afrika jәne Aziya halyqtary arasynda qarqyndy jәne maqsatty týrde jýrgizilip otyr. Missionerlik úiymdargha jiberetin elderding memlekettik qúrylymdary, qayyrymdylyq qorlary, ýkimettik emes úiymdar, qarjylyq toptar materialdyq jәne moralidyq túrghydan kómektesip, ortaqtasa júmys jasaydy. Missionerler baratyn el halqynyng dinin, tilin, tarihyn, әdet-ghúrpyn, dili men psihologiyasyn zerttep bilip barady. Kóptegen missionerler jergilikti halyq kóp túratyn eldi mekenderde túryp, sol halyqtyng tilin, әdet-ghúrpyn, minez-qúlyqtaryn óz qyzmetkeri tabysty júmys atqaruy ýshin jeterliktey dengeyde zerttep, ýirenedi.

Qazirgi tanda júmyssyzdar, ómirden óz ornyn tappaghandar, ruhany izdeniste jýrgender, jeke basy men otbasyndaghy psihologiyalyq qiyndyqtargha tóze almaghandar, Islam dinin tereng bilmeytinder, әsirese jastar missionerlerding ýgit-nasihatyna tez iligedi. Elimizdegi jana kulitterding biri - Bahay senimining bastauynda «Bab» degen laqap atymen belgili bolghan Seyd Ály Múhammed túr.

Bahay senimining eng joghary úiymy - dýniyejýzilik әdildik ýii. Izraili memleketining Hayfa qalasynda ornalasqan. Bahay senimining últtyq ruhany mәjilisi elimizde 1994 jyly tirkelgen. Qazirgi uaqytta bahay senimining 80-nen asa qauymy bar. Keybir derekter boyynsha, payda bolghanyna bir ghasyr shamasy bolghan Bahay senimining әlemde bes milliongha juyq ústanushylary bar. Dәstýrli emes diny aghymdardyng әdebiyetterining taratyluy saraptan ótkizilip jәne jiti qadaghalanuy tiyis.

Elimizge islam dini kýshpen emes beybit jolmen endi. Dinbasymyz Ábsattar Qajy Derbisәlining pikirinshe, «Islam dini barlyq adamzatty, sonyng ishinde, ony men solyn týsine qoymaghan jastarymyzdy tәrbiyeleytin aiqyn jol ekenin dәleldep jatudyng qajeti joq shyghar. Din barlyq ghylymnyn, ruhany damudyng mәdeniyetting negizi» [4].

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitutsiyasynda ar-ojdan bostandyghy men diny bostandyqtyng prinsipteri, әr týrli konfessiyalargha jatatyn azamattardyng ózderining diny birlestikterin qúrugha tenqúlyghy, memleketting shirkeuden bólingendigi turaly prinsipter bekitilgen. Sonday-aq, dinning jәne diny birlestikterding әleumettik qyzmetterin retteuding halyqaralyq tәjiriybelerine negizdelgen ózge de birqatar normativtik-qúqyqtyq negizder dayyndap shygharyldy. Qazaqstanda qanday da bolmasyn diny birlestikterding qyzmet etuining normativti - qúqyqtyq negizi belgili dәrejede әzirlengendigine qaramastan, dinning mәrtebesi, onyng qogham ómirindegi shynayy jaghdayy men róli, yaghny dinning qoghamnyng әleumettik-sayasi, ruhany salalaryna tiygize әserining mәrtebesi, kenistigi jәne shekaralary qazirgi deyin dәl anyqtalmaghan. Osy elimizdegi belgisizdik, әsirese onyng teris saldary elimizdegi qazirgi diny daghdayda oryn alghan jana tendensiyalargha baylanysty anyqta aiqyn angharyluda.

Búl әriyne әsirese, din men diny sananyng kýdik tughyzatyn diniy-ruhany normalary men dogmalaryna negizdelgen jana diny aghymdar men baghyttardyng payda bolyp otyrghandyghyn kórudemiz. Múnday әsershil nyshandar diny fundamentalizm men diny ekstremizm retinde kórinis tabuda [5].

Elimizdegi diny jaghdaylardyng birshama ózgergenin kórip otyrmyz. Diny jaghdaylardyng bir ortalyqqa emes, әr týrli nysandar boyynsha qyzmet etip jatqany kórinude, elimizdegi sektalarda ózderining mýddesin qorghap, halqymyzdyng erteni bolatyn jastarymyzdyng sanasyn ulauda.

Diny qyzmetke qatysty qoldanystaghy «Diny senim bostandyghy men diny birlestikter turaly» zany 1992 jyly 15 qantarda asyghys jaghdayda qabyldanghany belgili. Sol zanymyzdyng qabyldanghan keybir әlsiz jaqtarynan, Euraziya jýregining ortasynda ornalasqan, Euraziyalyq epiysentrding ortalyghy  ózimizding atamekenimiz qazaq jerine shet memleketterden diny sektalar men Islam atyn jamylghan keybir radikaldy toptar payda boldy, olar ózderining sektalyq baghyttaghy ýgit-nәsihattaryn dәriptep, memleketimizdegi halqymyzdyng sanasyn ulap, ózderining sektalyq ýiirmelerine kirgizip, halqymyzdyng túrmys tirshiligi men ómirge degen kózqarastaryn keri qaray baghyttap, halqymyzdyng mәdeniyeti men órkeniyetin búzu ýstinde.

Býgingi qoghamnyng ishinde keybir islam atyn jamylghan radikaldy toptar: «Ol baqytty adam. O әlemge bara jatyr, búl әlemning qúndylyghyn eseptemey, ana әlemning rahatyna bólenedi, búl ómirding bәri jalghan» degendey uaghyzdardy kóp aityp jýr, qaytys bolghan adamdy sol uaqytta jerlep tastaydy, sonday-aq as bermeu kerek, zirat salmau, tasyn kótermeu kerek» degen siyaqty ústanymdaryn halyqtyq salt-dәstýrge qarsy qoyyp jýr. Basqasha jerleu rәsimin ýiretkisi keledi eken. Aynalayyn aghayyndar ózimizding әlemde pendesi jetpeytin qazaq halqynyng óneri bar emes pe? Keybir diny aghymdardyng qyzmeti ónerimizge de shekteu saludy kózdeydi, tipti teledidargha da qaramandar deytinderi de kezdesedi. Dastarqan jayyp, kóp adamdar jinalmandar deytin uaghyzshylar da bar.

Jat pighyldy sektalargha kirip ketken qaragóz qazaqtarymyz da az emes. Olar ózderining adasqandaryn birden úghyna almaydy. Ásirese taghdyrlary búzylyp, óte qiyn jaghdaygha týsken nemese júmystan shyghyp qalghan, ózining otbasynan da qayyrym kórmey, azap shegip jýrgen jandargha qayyrymdylyq jasaghan bolyp, óz ishterine tartatyn sektalar da elimizde keng jayylghany jasyryn emes. Azamattarymyzdyng basyn ózderining pighyl uaghyzdary men ulaghan son, sektalar onyng da aghayyn-tuystarynyng da dýnie mýlkin ózderine audaryp alghan. Tipti osynday kedergilerge tap bolghan azamattarymyz, ózi sektalargha jem bolyp jatqanyn týsinbeydi. Óz aghayyndarynyng aitqan aqyly da onyng ulanghan sanasyna kirmeydi.

Aqtóbe men Atyrau oblystarynda oryn alghan qayghyly oqighalar bizding de jýregimizdi auyrtady. Typ-tynysh ómir sýrip jatqan, birligi men yntymaghy jarasqan, birligi bekem memleketting biri edik, birligimizge bir kedergi jasaytyn is-qimyldar týsse, memleketting bolashaghyna da qauip tónetini sózsiz. Keybir dinshilder «Búl dýnie jalghan, ana dýniyede rahat kóresin» dep aityp jatsa, halyqtyng Otangha degen patriottyq sezimi óshpey me?! Memlekettik júmysqa degen beyimdiligi joghalmay ma?!

Memleketimizde bolyp jatqan osynday sektalardyng keri is-әreketteri halqymyzdyng sanasyn teris úghymgha uaghyzdauy - algha bastyrmaytyn isting biri.

Kóptegen jas óspirimder men memleketimizding bolashaghy bolatyn jas úrpaqtarymyz Yegova kuәgerleri, Krishna sektasy, Saentologiya shirkeu t.b. sektalargha kirip, ózderining qanday baghytta ómir sýrip jatqandyghyn, qanday sektalyq baghytqa bara jatqandyghyn bilmey, ózderining ómirdegi әke-sheshelerining aitqandarynan shyghyp, ómirde dúrys emes búrys joldargha týsip ketti.

Parlament deputattary zang jobasyna bastamashylyq jasaghan bolatyn, dinge qatysty qoghamda tuyndaghan kóptegen mәselelerdi zang jolymen retteu qajet ekendigin algha tartqan bolatyn. Zang jobasy Mәjiliste, odan keyin Senatta jan-jaqty talqylaudan ótti. Zandy Parlament deputattary qoldaghan bolatyn, alayda Konstitutsiyalyq Kenesting sheshimimen Preziydent qarsylyghyn bildirip, zang qoghamymyzgha enbegen bolatyn. Sol zang jobasynda diny úiymdardy qaytadan tirkeuden ótkizip, retke keltiru jәne olardyng qarajatpen júmys isteu tәsili, aqsha ainalymy qalay bolady, sonymen qatar, shet memleketterden keletin uaghyzdaushy kitaptardy taratu men taratpau joldarynyng ara-jigin anyqtau, olargha saraptama jasau joldary anyqtalghan bolatyn.

Diny kitaptardy qay jerlerde taratugha bolatynyna deyin anyq jazylghan bolatyn. Sebebi әr týrli diny sektanyng ókilderi kóshe-kósheni kezip, ýi-ýidi aralap, әr adamnyng pәterine kelip, ózderining uaghyzdalatyn derekteri turaly kitaptaryn berip, ózderining diny úiymyna shaqyryp jýrgenine barsha azamattyng kýә bolghany anyq. Sonday is-әreketterge tosqauyl qoy kerek boldy. Osy atalghan mәselening barlyghy juyrda qoldanysqa engizilgen jana zanda da tolyghymen qarastyrylghan.

Sondyqtan memlekettik biylik osy jәittardyng barlyghyn eskere otyryp, 1992 jyly qabyldanghan zandy qayta qarap, memleketimizde janadan zang qabyldau kerek dep sheshti. Sonymen 2011 jyly 21 qyrkýiek kýni Parlament Mәjilisining deputattary «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zang jobasyn maqúldap, Parlamentt Senat deputattarynyng qarauyna jiberdi. Ony kóp keshiktirmey Senat deputattary da qabyldady. Parlamentshiler qabyldaghan zangha Memleket Basshysy N.Nazarbaev 2011 jyly 11 qazanda qol qoyyp bekitti. Búl halyqtyng kýtken zany bolatyn. Atalghan zang jobasy 10 kýnnen keyin ózining kýshine endi. Zang halyqtyng iygiligi men múraty ýshin qyzmet etetini haq.

Jana zang jobasy boyynsha Qazaqstan azamattary, sheteldikter men azamattyghy joq adamdar missionerlik qyzmetti Din isteri agenttigining tirkeuinen keyin ghana jýzege asyratyn boldy. Tirkeuden ótpegen jaghdayda, Qazaqstan Respublikasynda missionerlik qyzmet atqarugha tyiym salynady. Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyndaghy sheteldik missionerler Din isteri agenttigining barlyq oblystarda, Astana men Almaty qalalarynda qúrylghan departamentterinde jyl sayyn qayta tirkeuden ótuge mindetti bolyp tabylady.

Diny toptar men úiymdardyng týp tarihyn zerttey otyryp qayta tirkeuden ótkizu, «missionerlik qyzmet» úghymyn naqtylau, diny mazmúndaghy әdebiyetterdi taratugha shekteuler qoiy, minәjat etu oryndaryn salu isterin retteu, otbasyn búzugha yqpal etetin, adamgershilikke núqsan keltiretin, bilim alugha jol bermeytin, azamattardyng densaulyghyna ziyan keltiretin diny birlestikterding qyzmetine tyiym salu, sonday-aq diny ónimderding taralu ýrdisin retteu jaghy dúrys tolyq qarastyrylghan.

Memleketting ishindegi halyqty ishki qaqtyghystargha, tipti bir últtyng ózi bólinip-jarylyp bir-birimen soghysugha alyp keletin qasiretterdi boldyrmau ýshin aldyn ala tәrtip ornatuy qajet. Sondyqtan diny úiymdardy memleket qatang baqylauda ústauy kerek. Memleket ishinde qabyldanghan jana zang osy maqsatqa qyzmet etetindigine biz kәmil senemiz. Kez-kelgen memleketting ishki jәne syrtqy qauip-qaterlerin qorghap jәne ony qauipsizdikten saqtaytyn memleketting zany bolyp tabylady. 1992 jylghy zang asyghys retinde qabyldanghan bolatyn, al janadan qabyldanghan zan, memleketting iygiligi men halyqtyng birtútastyghyn, sonday-aq memleketting tynyshtyghy men odan әri damuyna ózining yqpalyn tiygizetin bolady [6].

Qazaqstannyng zayyrly memleket boluyna baylanysty resmy iydelogiya dinge meylinshe beytarap qaraydy: ol dinshil de, dinge qarsy da sipatqa ie emes. Qazirgi Qazaqstandaghy dinning jaghdayy avtoritarlyq, totalitarlyq jәne teokratiyalyq basqaru jýiesi bar memleketterden týbirli ózgeshelikke iye.

Konfessiyaaralyq beybitshilik pen kelisim - Qazaqstan ýshin meylinshe kýrdeli jәne ózekti mәsele. Býgin Qazaqstan әlemge tek múnay óndirushi el retinde ghana emes, sonday-aq Býkilәlemdik diniy-ruhany forumnyng ortalyghy esebinde de tanys. Onda әlemdik jәne dәstýrli dinderding basshylary anaghúrlym manyzdy zamanauy diny mәselelerdi sheshu ýshin jinalady.

Beybitshilik pen konfessiyaaralyq kelisim salalarynda Qazaqstan ayasynda bolsyn, tipti dýniyejýzilik auqymda bolsyn, qol jetkizgen belgili tabystarymyzgha qaramastan, әli sheshilmegen, jedel sheshudi qajet etetin mәseleler barshylyq. Ásirese qazir dýniyejýzinde diny tózimsizdik, diny ekstremizm jәne terrorizm shynayy qauip tóndirip túr. Olar HHI ghasyrdyng anaghúrlym ótkir mәselelerine jatqyzugha bolady. Konfessiyaaralyq kelisimmen dialogty jetildiruding jana joldaryn izdeu qajet.

Álemdik jәne dәstýrli dinderding basshylarynyng osynday kezdesulerining songhy birinde elimizdegi konfessiyaaralyq kelisim men dialogtyng manyzdylyghy erekshe atalyp ótildi. Álemdik jәne dәstýrli dinderding basshylarynyng osy bir kezdesuinde konfessiyaaralyq kelisim men dialogtyng negizgi prinsipteri aiqyndaldy. Olar: toleranttylyq, ózara qúrmetteu men týsinisu, últaralyq kelisim men diny tqzimdilik. Búl qaghidalar Qazaqstandaghy konfessiyaaralyq qatynastardyng da negizin qúraydy. Din dausyz biriktirudin, integrasiyalyq prosesterding kýshti faktory bola alady. Ol ýshin dinderden qayshylyqtardy emes, kerisinshe, ortaq belgiler men prinsipterdi, ortaq negizder men ortaq qúndylyqtardy, biriktirushi bastaudy izdeuge mindettimiz.

Ayta ketetin jәit, qazaq jeri diny toleranttylyq pen konfessiyaaralyq kelisim bastamasynda tereng tamyrlary bar jәne kóne dәstýrlerge óte bay. Qazaqstan kóne zamannan beri san aluan mәdeniyetter men dinderding toghysu mekeni bolghan. Árkimge mәlim, qazirgi Qazaqstannyng aumaghynda birneshe ghasyrlar boyy tәnirshildik, zoroastrizm, maniyheylik, buddizm, hristiandyq jәne islam siyaqty әr týrli nanymdar beybit birge ómir sýrgen, yaghny toleranttylyq pen konfessiyaaralyq kelisimning ýlgisi bolghan.

Sondyqtan Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentining әdil aitqanynday: «Qoghamdaghy etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisim men yqylastylyqty odan әri nyghaytugha qajetti qolayly jaghdaylardy qamtamasyz etu» [7].

Qorytyndylay kelgende, konfessiaralyq konfessiyaaralyq kelisim mәselesining ýnemi Elbasymyz ben Ýkimetimizding basty nazarynda ekendigin, búl baghytta ýnemi júmys istep jatqandyghyn erekshe atap ótken jón. Múnyng jarqyn dәleli retinde, eki әlemdik dinnin, atap aitsaq islamdaghy «Qúrban ait» pen pravoslaviyadaghy «Rojdestvo» diny meyramdaryn memlekettik meyram dep jariyalau jónindegi sheshimdi erekshe ataugha bolady. Memleketimizde islam men pravoslaviyalyq baghyt túraqtylyqpen ózara kelisimdi, týsinistikti saqtau men nyghaytuda manyzdy qyzmet atqarady.

Darhanbaev J.A.,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU, filos.gh.d., professor

Kurmanaliyeva A.D.,
1-kurs magistranty

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi

Múrtaza Búlútay. Qazaqstandaghy din jәne memleket qatynastary, «Dala men Qala» gazeti, Almaty 2005. 5-b.

Baytenova N.J. Qazaqstandaghy dinder. Almaty 2008. 4-b.

N.Á.Nazarbaev. Qazaqstan halqynyng әl-auqatyn arttyru - memlekettik sayasattyng basty maqsaty. Astana 2008. 31-b.

Ábsattar Qajy Derbisәli. Islam jәne zaman. Almaty 2003. 142-b.

D.Kenjetaev, N.Asqarov, Á.Saylybaev, Ó.Túyaqbaev. Dintanu. Astana 2010. 210-b.

T.Syzdyqov. «Egemen Qazaqstan» gazeti, Almaty 2011. 4-b.

N.Á.Nazarbaev. Jana әlemdegi jana Qazaqstan. Astana 2007. 66-b.

Suret: kursiv.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401