Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 18183 25 pikir 18 Mamyr, 2021 saghat 16:10

Din taratqan babalardyng basyna belgi qoyyldy

2021 jyldyng qasiyetti Ramazan aiynda Shyghys Qazaqstan oblysy Tarbaghatay audany Kókjyra auylynda osy ónirde ómir sýrip, kezinde halyq arasynda diny ilim taratqan, imandylyq jolyn núsqaghan bayys ruynan shyqqan Aslambek molda Tastybayúly (XIX gh. sony) jәne Núrtaza molda Aslambekúlynyng (1889-1932) basyna qúlpytas ornatylyp, eski zirattar orny qorshaldy.

Búl iygi bastamany býgingi úrpaqtary kótergen edi. Osydan biraz uaqyt  búryn Almatydan tarih ghylymdarynyng doktory, dintanushy, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining professory, ózi de Aqsuat topyraghynda tuylghan Nazira Núrtazina alysta qalghan ata-babalar basyna eskertkish ornatudy arman etken әke-sheshesining amanaty izimen imamdar arqyly izdeu salghan bolatyn. Kóp úzamay Shyghys Qazaqstan oblysy Óskemen ónirining ókil imamy, Halifa Altay meshitining bas imamy Múqatay Ermek-qajy Tasbolatúly sauapty iske qoldau kórsetip, óz tarapynan Tarbaghatay audany músylmandaryna tapsyrma berdi. Sóitip biz qasiyetti Ramazanda úiymdastyru júmystaryn qolgha  aldyq. Kókjyradaghy  aghayyn, auyl aqsaqaldary da jol kórsetip, kenesterin berip jatty.

Dindar molda-atalar jatqan oryn eski Kókjyra shetindegi, tútastay joyylyp ketuge jaqyn,100-150 jyldyq eski shaghyn qorym bolyp shyqty. Úrpaqtary ýshin manyzdy belgi bolghan eng ýlken babalary Tastybaydyng «altyqúlaq» etip qorshalghan kóne beyitining orny saqtalghan-dy.  Sony betke ústap tiyisti qabirler orny anyqtaldy. Sóitip, jalpy úzyndyghy 23h10,5 metrdey qorym aumaghy diny erejelerge sәikes ayaq asty bolmau niyetimen temir tormen qorshalyp, zirat orny tazartyldy. Semeyden qúlpytas әkelinip ornatyldy, sol kýni qúrban shalynyp, auyzashar berildi.  Jalpy, eldegi epiydemiyalyq ahualgha baylanysty is-sharalardyng birazyn  úrpaqtaryna qashyqtan, amanat boyynsha atqarugha tura keldi. Sondyqtan, amanatqa adal audandaghy músylman bauyrlargha, imamdargha, jerlesterge olardyng alghysy sheksiz.

Al 6-7mamyr kýnderi úrpaqtary tughan jerge kelip atalar ziratyna taghzym etip, Kókjyra auylynyng tumasy, byltyr Almatyda baqilyq bolghan analary Núrziya Qajybayqyzyna jәne marqúm ata-babalargha hatym Qúran týsirdi. Kóp adam jinalatyn dәstýrli astardan góri aruaqtargha sauaby tiysin dep jana formatta ótkizilgen qayyrymdylyq aksiyasy – auyldyng múqtaj otbasylaryna meshit arqyly qúrbandyq mal etinen  ýlestiru – әsirese Ramazan aiynda ózining ontaylyghyn jәne sharighatqa tolyq say ekendigin kórsetti.

Aqsuat ónirinde din taratqan molda-ústazdardyng tikeley úrpaghy (nemeresi), tarihshy-ghalym әri dintanushy Nazira Núrtazinanyng sózinen: «Alla nәsip etip, eshten kesh jaqsy, ata-babalargha tas qoyyldy. Kezinde 1932 j. qiyn jaghdaylar boldy, kommunistik iydeologiya, sodan kóp nәrse úmyt boldy degendey...Aty-jóni osy mәrmar qúlpytasqa jazylghan búl bes adam – barlyqtarynyzdyng jerlesteriniz, aghayyn atalarynyz. Osylay qabyldap, qoldaghandarynyzgha, yqylastarynyzgha myng alghys. Osy qorshalghan zirat bolashaqta jalpy auyl túrghyndaryna taghzym etetin tarihy nysangha ainaluy da mýmkin. Sebebi, eskertkish qúlpytas ornatylghan jer Aqsuat, Kókjyra tarihyna, ólketanugha tikeley qatysty. Birinshiden, búl jerde jatqan adamdar – ónirde Islam dinin taratqan, medrese ashqan, bala oqytqan Aslambek molda jәne әke jolyn eng qiyn zamanda jalghastyrghan diny ústaz Núrtaza-molda (Núrtәji Aslambekúly) bolyp tabylady. Ol kisi tipti qariy-molda bolghan dep te aitylady. Jalpy, «jeti ata», «genetikalyq jady» degen nәrse bar, sondyqtan men ózimning Islam taqyryby boyynsha doktorlyq dissertasiya qorghap, kitaptar jazghanymdy, sol siyaqty Mekke-Mediynege ýlken qajylyqqa barghanymdy osy tekke tartu dep týsinemin.

Al mazarynyng orny saqtalghan ýlken babamyz Tastybay, shejire mәlimetteri boyynsha, bilim men ruhaniyatty qoldaghan mesenat, sol kezde osy jaqta tatar aghartushylaryn tartyp, medreseler ashyp jatqan baylardyng qatarynan tabylghan últjandy azamat bolghan. Tipti osynda jatqan әjemiz Rym Amanqyzy da – músylmansha oqyghan, Qúrandy jatqa bilgen tamasha qazaq әieli edi.  Osy ónirge әigili Aman degen baydyng әlpeshtegen, tipti oqytqan qyzy bolghan, alayda, taghdyr ony ayamady - ol basqa mәsele...

Eldegi auyzeki әngimeler mening atam men әjemning ýiinde Aslambek babadan miras bolghan bir júmbaq kitap bolghan deydi. Arabsha hat tanymaytyn kópshilik ony týsinbey, syrttay «júdyryq kitap» degen at qoyypty, sebebi formasy tekshe tәrizdes bolghan siyaqty. Sol kitappen olar bolashaqty boljaydy eken-mys.  Shyn mәninde, atalarymnyng qolynda, әriyne, kóptegen diny әdebiyet, Qúran kitaptary  bolghany sózsiz, bәlkim sopylyq («tasauuf») ilimi boyynsha da enbekter saqtalghan shyghar. Alayda, Kenes ókimetining sholaq belsendileri atalarymnyng jeke arhiyvi men kitaphanasyn órtep jibergen.

Ekinshiden, tarihy nysan, «taghzym etu orny» deuding taghy bir sebebi - búl jerde jatqan ata-әjeler – Asharshylyq pen stalindik Qughyn-sýrgin qúrbandary bolyp tabylady. Qazir elimizde Asharshylyq qúrbandarynyng tizimderin jasau qolgha alynyp jatyr. Mening atam men әjem 1932 jyly kýzge taman qaytys bolypty. Tikeley bolmasa da, janama týrde olar osy bastalyp kele jatqan Ashtyqtyng saldarynan kóz júmghan. Iya, Asharshylyq, zúlmat jyldar qasiretin basynan keshken, nebәri 35-40 jastarynda ómirmen qoshtasqan. Óte qayghyly oqigha: ata jalghyz týiesin satyp, Kókpekti bazaryna biraz biday satyp alugha barady, qaytar jolda shapany júqa bolghandyqtan ókpesine suyq tiyip, kóz júmypty (alayda, osylay erte ketu de qayyrly ma dep oilaysyng – eger ol kisi 1937-38 jj. jetse mindetti týrde «molda» dep sottalyp stalindik lagerlerde odan da zor azap sheger me edi...).

Kóp úzamay әjem de, qazirgi zamanghy tilmen aitqanda, depressiyadan, kýiikten, kedeylik pen ashqúrsaq ómirdi qatty uayymdaudan biraz uaqyt tósek tartyp jatyp, sol 1932 jyly ol da dýnie salypty. Balalar jetim qaldy, óletini óldi. Mening әkem bir әuletten jalghyz qalghan túyaq bolghan, Núrtazin Dәuitbek. Ol kisi QazPIY-ding filologiya fakulitetin bitirip, osy ónirde múghalim, bilim beru mekemelerinde qyzmet  jasaghan, Úly Otan soghysy ardageri. Kókjyrada, Aqsuatta mektep diyrektory, erterekte audandyq oqu bólimin de basqarghan. Ata-anamyz Almatyda jerlengen, sol jaqta topyraq búiyryp, Alatau baurayynda jatyr. Jetisugha 70-shy jyldary ózderining qalauymen, balalarynyng bolashaghyn oilap qonys audarghan. Ata-babalar ziratyn  byltyr ómirden ótken marqúm anamnyng amanaty, aitqan ósiyeti boyynsha tauyp, anyqtap, kelip taghzym ettik, sauaby әueli anama bolsyn. Meyirimdi adam edi, aqyldy, dindar anashym...

Al qúlpytastaghy tizimning sonynda esimi jazylghan taghy bir atamyz Kóshkin Aslambekúly – 1937 j. Qughyn-sýrgin qúrbany. Qyzyl jendetter Aqsuattyng týrmesine alyp ketip, esh jazyghy joq atyp tastaghan. Tughan auylynda aty atalyp jýrsin dep, imamdarmen aqyldasyp ol kisining de aty-jónin tasqa oiyp jazdyq.

Bir sózbek aitqanda, búl jerge búrylyp, ayaldap, Qúran oqudy jón kórgen adam eriksiz qazaq tarihynyng qayghyly betterin eske týsiredi... Jalpy, biz mola, ziratty qúrmettegen halyqpyz ghoy. Sondyqtan, auzynda «kәlәm shәriyfi» bolghan molda-atalarymyzgha sol jaqtaghy qay músylman balasy bolsa da «Allahu akbar» aityp, bet sipap, dúgha jasap jýredi dep senemin. Ásirese, imamdar, din qyzmetkerleri, namazhan azamattar. Alla razy bolsyn. Elimiz aman bolsyn, halqymyzdyng imandylyghy artsyn, Aqsuat, Kókjyra, tughan jerimiz kórkeye bersin».

Aydyn Qúsmanúly Jortymov,

Tarbaghatay audany,
Aqsuat ónirining bas imamy

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394