Jalghasy...

Basy: Kene Hannyng kegi 

Kekilik, Sengir taulary demin ishine tartyp, búiyghy jatyr. Jazgha salym ghana osy jerde jer qayysqan qol shúbyryp, qiyankeski soghys boldy degenge nana qoi qiyn. Shu ózenining kemerine tayau baryp, Maytóbege әdeyi tizgin tartty. Qaza bolghan Kókjal Baraq, Tauasar babalarymen qatar Kene hannyng jәne onyng sarbazdarynyng aruaghyna arnayy mal shaldyryp, qúran baghyshtady.

Sol kýni ilgerlep ketken ertauyl top, ishkerige dendep enip, biraz mәlimet alyp qaytyp oraldy. Qiyrbaydyng qabaghy qiyastau kórindi.

– Kenesarynyng qanyn tikeley moynyna jýktegen Ormanbet manap, әtten, qolymyzgha týspeydi, – dedi únjyrghasy salbyray.

– Nege? – Bolys búghan bir qyrynday iyegin kótere qarady. Jýzinde saual.

– Qúiryghyna shala baylanyp, elden ýrikken Rýstem tóre men Sypatay ejelgi sybaylastary Ormanbetti birge ilestire ketkenge úqsaydy. – Moldasoqynghan qalpy sózin jalghady. – Ormanbetti tiridey qolgha týsirsek, arty aimanday ashylatynyn bilgen jóiitter habar salyp, kýni búryn saqtandyryp qoysa kerek. Áytpese, sarybaghyshtyqtardy bastaghan dýniyeqonyz Ormanbet búghy ruynyng Ystyqkól jaghalauyndaghy shúrayly jayylymdaryn basyp alyp, jeke iyemdengisi kelip dýrbeleng salyp jatqan jerinen ýshti-kýili iz suytqan. Eshtemeden aiylyn jimaytyn dәulet pen mansapqa malynghan manap Rýstem men Sypataydyng boy jasyrghanyn kórip, ýreyi qatty úshsa kerek...

– Ym-m... – dedi bolys zyghyrdany qaynay týiilip.

– Qalyghúl manap ta «qol kele jatyr» degen suyt habardy estisimen ýreyden jan tappay, qoqangha baryp panalapty.

– Búrattar bizding jazadan bas saughalap qútylghan eken, – dedi Baraq súltan jýregining týgi joq, tabanynyng býri joq keppelerge miyghynan kýlip.

Barlaushy sózin qayta jalghady.

– Kenesaryny óltirgen jendetting biri – Jantay da izin jasyryp ýlgergen. Eline baryp, ornyn sipap qayttyq.

– Qap, Jantay menimen syilasyp jýretin edi, qolyma týsse, ittigining jayyn súrayyn dep edim... Jalpaqtaghany kózge ghana eken ghoy...

By bir sәt tomagha-túiyq irkilip:

– Sosyn... – dep, kózdep kelgen adamdardyng bәrin joq dep aita ma degendey Qiyrbaygha shúqshiya qadaldy.

– Han ólimine qatysy bar endigi qalghan búrat shonjarynyng bireui – Tóregeldi manap. Eng әuelgi handy tútqyngha týsirgen osy jóiit. Ol jaylauynda jaybyraqat jatyr. Auylyna qay jaghynan barghan qolayly, jasaqty qay tústargha ornalastyru kerek, bәrin bayqap keldik.

– Dúrys bopty.

Sol kýngi әngime sonymen dogharyldy. Qazaq qoly erteninde Tóregeldining qonysyn betke ústay, elding ýreyin úshyrmas ýshin syrt kózge týspeuge tyrysyp, say-salamen aqyryn jylystay berdi. Jolda jazyghy joq birde-bir qarashy qyrghyzgha soqtyqpady.

Buyna pisken kóksauyr búrat jaylaudyng tóresinde otyr eken. Mynghyrghan jylqy, jer qayysqan mal, qaraghayly, qayyndy alqap. Sәnmen tigilgen kiyiz ýiler.

Tәneke men Baraq auyldyng irgesine kelgen song Shiyrbaydy bas etip, symbatty kiyingen onshaqty jigitti manaptyng otbasyna jiberdi.

– Manapty tyrp etkizbey ústandar, auylyn shapqanymyzdy kózimen kórsin, – dedi.  – Búl qyrghynnyng ne sebepten ekenin týsindirip aityndar!

Sal-seri keypindegi olar tura Tóregeldining ýiine at basyn tiredi.

– Assalaumaghaleykým, kóksauyrly manabym! – dedi Shiyrbay.

Mamyqta jatqan shora oqystan kirip kep sәlem bergen qazaqtyng dausyn estigende, qayrangha shyqqan balyqtay shorshyp týsti. Kórpesining tómengi jaghynda búrymdy otyrdy.

– Qazaq halqynyng erik-jigerin tu qylyp kótergen, úly dalanyng ruhyn aspandatqan Kenesaryday asyldy ajalgha qighan, búrattyng bassyzyn hosh kórdik!

– Álikým... Tórletinizder, myrzalar... – Ýni jasyp, abdyray sóiledi.

Yzbarly óndi tystan kelgenderden iymenip, әiel sytylyp syrtqa shygha berdi. Onyng sonynan bay «tosqauyldar qayda qúryghan?» dedi eleusiz mingirlep.

– Tórletetin meymanyng emespiz, janyndy alugha keldik!

– A-a... Ne deydi?.. – Qoy kózderi jypyq-jypyq etti... Jazyghym ne ed?..

– Hanymyzdyng qanyn tógip, «jazyghym ne?» degening qay sandyraq?!

Manaptyng keskini montany halge kóshti.

– Eshkimning qanyn moynyma jýktegen joqpyn. Mәjbýrlegen song qoryqqanymnan orystardyng búiryghyn oryndap, qarsy joryqqa qatysqanym bar. – Ásheyinde búrattarynyng arasynda daurygha aityp jýretin «Keneni alghash men ústaghanmyn» degen sózin býgip qaldy.

– Qoryqqan adamynnyng búiryghyn orynday beresing be?!

Bassyzdyng kózi bayyzsyz jýgiristedi.

Osy kezde tystan «Attan, attan! Jau shapty!» degen ýreyli ýn shyqty. Ile dýrkiregen at túyaghy men  úrandaghan dauys jer әlemdi alyp ketti.

– Bóribay, Bóribay!

– Qabanbay, Qabanbay!

– Baytory, Baytory!

– Aruaq!

Manap bosagha men ýy ishindegi yzghar shashqan jandargha japaq-japaq qarady.

– Biz kek quyp keldik. Eldi iyesiz, jerdi kiyesiz dep oiladyndar ma?! Ayylynnyng qalay shabylghanyn, bala-shaghanmen qosa elinning qalay shyrqyraghanyn kózinmen kórip, qúlaghynmen esti! Qorghanyng bolghan Ormanbetindi, ormanyng bolghan ordalyndy, birde olay, birde bylay bolghan sor, baghyndy synap kór. Bútyndy orysqa sozyp, arqandy qoqangha tireging kelgen eken, ezuindi tilip, eki kózindi oiyp, mandayyndy qazaqtyng tabaldyryghyna tәu etkizip óltiremiz!

– Alla, Alla, ne sandyraq?..

– Sandyraq emes... Aqiqat!

Shiyrbay Tóregeldining taqyr basynan qamshymen tartyp jiberdi. Búzau tis dyrau tiygen jerden lyp etip qan bilindi.

Kiyiz ýiding esigining aldy qayshalysyp, shynghyrghan, baqyrghan jan týrshigerlik dauystar qúlaq túndyrdy. Qazaqtardyng pәrmendi ýni órshelene estiledi.

Sóitip, Tóregeldi manaptyng aiyly sýt pisirim mezetting ishinde astan-kesteni shyghyp, shanyraghy ortasyna týsti, qazany tónkerildi. Ózi qol-ayaghy búghattalyp, kepilge alyndy. Qyz-jigitterin baylap-matap, bes jýzge tarta jandy oljalap, aidap jóneldi. Tútqynda jýrgen Kenesary hannyng on shaqty sarbazdary bosatyldy.

Tóregeldi manapty moynyn osyldyryp, biyding aldyna әkeldi. Qany qarayghan Tәneke men Baraq súltan dókir shorany ayausyz jazalady.

– Qarynyng toq, uayymyng joq bolghangha ghana mastanyp, ózge eshtemeni oilamaytyn donyz, kórsetshi sol sәuirdegi qúdiretindi. Ala shapandy qoqanyn, týkti auyz orysyn, bәtuasyz búratyng bar – araday qújynap, jabyldyndar. Handy óltirgendegi kәne shyqqan mýiizin, kәne kenigen órisin?!

Qamshymen jon arqadan osyp-osyp jiberdi. Túshy etine ashy taspa tiymegen pәruәdiger qayqan-qayqang etedi.

– Men óltirgen joqpyn, oibay! – Saqau tilimen shyr-pyr qaqty. – Ollahiy-billahiy!..

– Óltirmesen, óltirgenderding qolyna ústap aparyp berdin?

Manaptyng auzy ashylyp, kózi ainala ýreyi úshty. Endi tiri qalaryna kýmәndandy.

– Orys pen qoqan bekteri «bar» degen song jýrdim. Átteni, tura men bastaghan alamannyng aldynan shyqqany...

– Handy qayda apardyndar?

– Jantay manapqa.

– Sodan keyin?..

– Kenesary men Nauryzbay Maytóbede Jolba degen qyrghyzdyng aiylynda eki bólek ýide ýsh júmagha juyq tútqynda otyrdy.

– Tabanda jazalamay, qamauda ústaularynyng sebebi ne?

– «Olardy izdeushiler bop qalar ma, kep qalar ma eken?» dep kýtti. – Mandayynan qany sorghalaghan Tóregeldi kózining astynan Tәnekege qarady, batyrdyng mysy basyp janaryn tez taydyryp әketti de, múrnynan mingirley sózin jalghady. – Ári, qyrghyzdar Kenesary handy tanymaytyn edi.

– «Búrattar» de! Handy tanymaytynday búrattardy ne qara basty?!

– IYә, búrattardyng arasynda handy tanityndary bar, biraq orys úlyqtary «qazaqtar ózderi kórsetsin» dedi. Qazaqtyng ishinen biletin adamdy tauyp әkegenshe sonsha uaqyt ótti. Naqty kózderi jetip, Kenesary ekenin anyqtamay óltirmedi.

– Sebebi ne?

– «Kenesary dep, bóten bireuding basyn Peterborgha jóneltip jýrmeyik» dep qauiptendi.

– Kenesaryny tanugha kim keldi?

– Mәuke bi. Ol tútqynda otyrghandardyng Kenesary men Nauryzbay ekenin rastap berdi. Sodan keyin ekeuining janyn aldy.

– Kenesaryny óltirgen kim?

– Bilmeymin, kórgen joqpyn.

Búzau tis dyrau bastan ala shylp ete qaldy.

– Kim?!

– Qúday aqy bilmeymin. – Qos qolyn tóbesine kótere jalbaryna sóiledi.

– Nauryzbaydy óltirgen kim?

– Sarbaghysh ruynyng Tileuqabyl balalary.

– Nege dәl solar óltirdi.

– Óitetini byltyr Pishpek tónireginde Tileuqabyldyng bauyry Qalpaq batyr Kenesarymen soghysta mert bolghan. Sonyng kegin qaytarghandary.

– Mýmkin Kenesarynyng da basyn solar alghan shyghar?

– Bilmeymin, men dәl sol kezde jandarynda joq edim.

– Onda Nauryzbaydy óltirgenderdi qaydan bilip túrsyn?

– Elden estigenmin.

– Kenesaryny óltirgen adamdy da el biletin shyghar.

– Joq, bilmeydi. Ony orystardyng tapsyruymen qaumalay qorshap, bas alghyshty elding kózinen býrkemelep óltirtti.

– Hannyng sýiegi qayda jerlendi?

– Qyzylsu men Shәmsining arasyndaghy Bordyda jerlendi dep estidim.

– Bas sýiegi qayda?

– Ne Jantayda, ne Ormanbette. Naqty bilmeymin.

– Atana nәlet, naysap, qazaq hanyn óltiruge jeng sybana kiriskening ýshin qansha aqsha aldyn?

– Elu tenge orys aqshasy.

– Jaryghan ekensin, soyqan!

– Orysqa qaltqysyz istegen qyzmeti ýshin ózge manaptar qansha aldy?

– Qansha alghanyn bilmeymin, aqshanyng teng jarymyn Sypatay men Rýstem әketti dep jýrdi...

– Senderding qúlqyndaryndy qúrtqan – aqsha, naysaptar! – Onysyz da basynan shyp-shyp qan shyghyp, soydaq izi kózin ainala betine qúlaghan  búratty taghy da tartyp-tartyp jiberdi. Tóregeldi «oybay-oybay» dep, baylauly qos qolyn kótere qorghashtanyp, baj-baj ete qaldy.

– Jazyqsyz sheyit bolghan aruaqtardan keshirim súrap, atyn atap, qúran baghyshtap oqy, – dedi Tәneke.

– Qolymdy sheshinder. – IYegi kemsendep, jylamsyrap sóiledi.

Qoly bosaghan búrat býkjeng qaghyp, jýrelep otyra ketti de alaqan jaydy.

Kenesary men Nauryzbaydyng jәne ózge de shahid sarbazdardyng aruaghyna baghyshtap qúran oqyp, jasaghan kýnәsi ýshin Allagha jylamsyray jalbaryndy. Sodan keyin manapty qol ayaghyn matap at artyna teris mingizip, ózderimen әketti.

Jol-jónekey súrastyra jýrip Pishpekke Álisher datqany soghysqa shaqyra baratyn sherikshi Dónentay manapty, Kene hannyng jylqysyn úrlatatyn jәne Erjan súltandy tútqyndaytyn solty Bólekpay manapty, Kene aghasyn qútqarmaq bolyp qayta oralghanda Nauryzbaydy ústaghan tynay Dayyrbek pen Qalsha manaptardy aiylynan basyp, múryndarynan tizip aldy.

Jalghasy bar...

Ádilbek Ybyrayymúly

Abai.kz