Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2477 0 pikir 5 Qarasha, 2012 saghat 16:23

Núrly jol: dýniyege dýrbi salyp qarasaq

Býginde әlemnin tórtten birin qamtityn músylman jamaghatynyn jaHandyq qauymdastyqtaghy orny erekshe. Óitkeni, san ghasyrlyq tariyh dinmen, imanmen, senimmen bastalatyn joldyn әrqashanda núrly bolatyndyghyn dәleldep berdi. Osynau úlaghatty ústanymdy Allanyn sheksiz sharapaty, auyr jolmen kelgen asyl qazyna retinde baghalauymyz kerek. Sonymen birge, búl tәuelsizdikke qol jetkizgen qazaqstandyq qauymgha, diniy birlestikterge, músylman júrtshylyghyna qosymsha mindetter jýkteydi.

Býginde әlemnin tórtten birin qamtityn músylman jamaghatynyn jaHandyq qauymdastyqtaghy orny erekshe. Óitkeni, san ghasyrlyq tariyh dinmen, imanmen, senimmen bastalatyn joldyn әrqashanda núrly bolatyndyghyn dәleldep berdi. Osynau úlaghatty ústanymdy Allanyn sheksiz sharapaty, auyr jolmen kelgen asyl qazyna retinde baghalauymyz kerek. Sonymen birge, búl tәuelsizdikke qol jetkizgen qazaqstandyq qauymgha, diniy birlestikterge, músylman júrtshylyghyna qosymsha mindetter jýkteydi. Óitkeni, qazirgi tanda Islam Yntymaqtastyghy Úiymyna tóraghalyq jasau qúrmetine iye bolghan Qazaqstanymyzdyn ónegeli ýlgisi eselene týsetini belgili.

Qazaqstan Álemdik jәne dәs­týr­li dinder kóshbasshylarynyng za­man talabyndaghy tolghanysty mә­selelerdi zerdelegen tórt sezin ót­kizdi. Búl - búryn-sondy bolma­ghan óte manyzdy bastama. Sondyq­tan, elimizde «Dining túrsyn din aman» qaghidatynan nәrlenetin sharalardan tarmaqtalghan júmysta­ry­myz da úlan-ghayyr. Elbasy Núr­súltan Nazarbaev osydan tura bir jyl búryn qol qoyghan «Diny qyz­met jәne diny birlestikter turaly» Zang diny qauymdastyq qyzmetine órkeniyettikke negizdelgen serpin qosty. Qazaqstan músylmandary­nyng kezekten tys VI qúryltayynda QMDB Jarghysyna bizding tarihy erekshelikterimizge sәikes Ábu Hanifa mәzHaby nasihattalatyn­dy­ghy jónindegi ózgeris engizildi. Búl diny isting jinaqylyghy men ai­qyndyghyn, ata-baba amanatyna adal­dyq ústanymdaryn nyqtay týsti. Týiindep sóilesek, jana zang men jarghy el birligi men ynty­maghyn, dostyghy men úiymshyl­dy­ghyn saqtap, ony odan әri kýsheyte týsuge qyzmet etedi.

Qazaqstandyq zayyrly qoghamda ómirimizding barlyq salasyn qam­tyghan qúndylyqtardy, onyng ishin­de diny úlaghattar kókjiyegin keney­tuge qolayly mýmkindikter tudy. Ásire­se, memlekettik sayasattyng to­leran­t­tylyqty saqtaugha, nyghaytu­gha jәne nasihattaugha baghyttal­ghan­dyghy qo­ghamdyq belsendilikti qa­nattan­dyr­dy. Diny ortada, auyl meshitterinde jastardyng qarasy qalyndap, iygi uaghyzdar kóterilip jatqandyghy quantady. Sebebi, din-islam tarihymyzdy qalyptas­ty­rugha, mәdeniye­timiz ben órkeniyeti­mizdi nyqtauda sheshushi tútqa bol­ghandyghy aiqyn.

Keshegi kenes kezinde dinge qar­sy súmdyq shabuyl jasalghanymen, el-júrt taghdyr auyrtpalyghyn qú­ryshtay qayrat-tózimmen, saliqaly sabyrmen jene bildi, eshqashan senimine selkeu týsirgen joq. Ol mýmkin de emes edi. Óitkeni, adamzat balasynyng tarihy barshany jaqsylyqqa jetelegen paygham­bar­lardyng núrly jolynan bastalady. Izgilikke qúshtar adamzat Múhammed payghambardyng (s.gh.s.) amanattaryn iske asyrugha mysqalday bolsa da ýles qosudy ózining eng úlyq paryzy sanaytyny býgingi kýni barynsha kórinis tabuda. Meshitterding ashyluy joghary dengeydegi oqigha, qua­nyshty mereke retinde atap ótile­tin­digi keler kýnderding jaqsyl­y­ghyn molaytumen baylanystyrylady.

Osynday jaghdayda din tútqa­syn ústaushylargha, islam úlaghat­taryn uaghyzdaushylargha qoyylar talap eshqanday bezbenge salugha kelmeytindey dәrejede bolugha tiy­is­­tiligi týsinikti. Qasiyetti Qúran­nyng alghashqy ayaty: «Sen jaratqan Rabbynnyng atymen oqy!» dep bas­talatyny ghaniybet. Sebebi, Islam - ozyq oy men biyik órkeniyet dini. Bizding ónirimizdegi imamdar Qazaq­stan músylmandary diny basqar­masy tarapynan jyl sayyn attes­tattaudan ótip túrady. Qoyylar talap óte kýshti jәne solay boluy da kerek.

QMDB tarapynan imamdardyn, meshit qyzmetkerleri men namaz­han­dardyng bilimi men biliktiligin kóterip otyrugha airyqsha nazar audarylady. Audan imamdarynyng bar­lyghy Almatydaghy islam ins­titutynyng tórt ailyq kursynda oqyp, diplomdar alghan. Qazir tórt ay sayyn keminde eki auyl imamyn atalghan institutqa jiberip kele­miz. Audandyq jәne túrghyndar jii qonystanghan auyl meshitterinde sauat ashu kurstary júmys isteydi. Tilek bildirushiler әdebiyetpen qamtamasyz etilip, sabaqty tiyimdi jýrgizuge qatysty barlyq qolayly jaghdaylar qarastyrylghan. Nasihat júmystary Ábu Hanifa mәzHaby jýiesimen jýrgiziledi. Ónirimizde sonday-aq diny bilim bayqaulary, Qúrandy jatqa aitushylar sayysy, basqa da tanymdyq sharalar ótki­zi­lip túrady. Kókshetaudaghy ortalyq meshitting uaghyz jәne nasihat ból­i­mi, jergilikti imamdar men ústaz­dar osy júmystardy ýilestirip otyrady. Múnda ghalamtor, aqparat­tyq jýiening ozyq týrleri de paydalanyla bastady.

Islam dini orasan zor auqym­daghy yqpalgha, kýsh-qarymgha ie bola túra, onyng ón-boyy riyasyz adal­dyqqa, kirshiksiz tazalyqqa, nә­ziktikke toly. Sondyqtan, ony iyge­rip, iygilikke jaratuda, onyng shynayy mazmúnyn ashyp kórsetude, aghayyndarymyzdyng nanym-senim­derin jaqsylyqqa baghyttauda as­qan tabandylyq pen yjdaghattylyq qajet. Bereket buynynyng barlyghy da bekem boluy kerek. Qazirgi talap ony qayta-qayta eske saludy algha tartuda. Óitkeni, býgingi kýngi gha­lamat jaHandanu diny ústyndardy qatang syngha salghanyn aitqanymyz jón. Olay deytinimiz, kemel dini­mizding kenshiligin basqa maqsatqa baghyttau әreketteri, jat qylyq­tar­men júrtshylyqtyng tynyshtyghyn búzugha úmtylushylyq kórinisteri barshamyzdy nazalandyrady. Ta­raz­daghy, elimizding batysyndaghy búryndary tanymymyzda bolmaghan terroristik oqighalar etek-jendi jinaugha, saqtyq sharalaryn qa­tay­tugha, qoghamnyng ortaq iydeologiyasyn kýsheytuge mәjbýrleydi.

Osy orayda mәrtebeli Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәlining elimizge teris aghymdardyng qalaysha engendigine jәne onyng saldarlaryna qaratyp aitqan sózderi oigha oralady. «Salafiylik iydeologiya Kenes ókimeti qúlaghannan keyin Ortalyq Aziyagha, sonyng ishinde qazaq jerine de kele bastady. Olar elimizde al­ghashqy kezde qayyrymdylyq qorla­ryn, sauat ashu kurstaryn ashyp, arab tilin ýiretemiz degen jeleumen birqatar jastardy adastyrdy. Qala berdi orys tiline audarylghan tegin diny әdebiyetter taratumen diny sauaty joq qandastarymyzdy qatarlaryna tarta bildi. Toqsanyn­shy jyldary kóptegen jastar diny bilim alu maqsatymen músylman júrt­taryna bardy. Sonyng ishinde osy iydeologiyanyng shyrmauyna ilik­kender oquyn tәmamdap, elge oral­ghan son, sol diny aghym ústa­nym­daryn jaygha kiristi», deydi haziret.

Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy eldegi meshitterdi qayta tirkeuden ótkizudi qolgha al­ghany qúptarlyq qadam boldy. Osy­ghan baylanysty qyruar sarapta­ma­lyq tekseris jýrgizildi. Óz ishimizdi tazartugha mýmkindik tudyryldy. Qazirgi kýni audandyq dengeydegi, basqa da iri 77 meshit tirkeuden ótkizildi. Sonday-aq bizdegi namazhana esebindegi 77 diny úya bolsa, so­nyng 30-gha juyghy arnayy salyn­ghan meshitter. Biz Alla ýiin túr­ghyz­ghan janashyrlarymyzgha, kәsip­ker bauyrlarymyzgha alghysymyzdy aitamyz. Qazir búlardyng qújat­tary dayyndalu ýstinde. Sodan ke­yin QMDB filialy retinde tirke­lip, zandy týrde júmysyn bastaydy.

Úlyq merekemiz - Qúrban ait kýnderi ortalyq meshit újymy dәstýrli sharalaryn jalghastyryp, biyl Kókshetau qalasyndaghy «Bal­dyrghan» balalar ortalyghynda sә­biylerdi analarymen birge mere­kelik dastarqangha shaqyrdyq. Je­tim­der ýii bar audandarda sol ónir imamdarynyng jetekshiligimen qa­yy­rymdylyq sharalary ótkizildi. Zirattar tәrtipke keltirilip, aruaq­targha Qúran baghyshtaldy. Sonday-aq, oblys túrghyndaryn Astanada ja­nadan salynghan, elimizdegi eng ýlken «Áziret súltan» meshiti ýl­ken quanyshqa bóledi. Atalghan me­shit újymy Selinograd, Shortandy jәne Qorghaljyn audandarynda Ayt namazyn ótkizip, 250 otbasyna arnayy syi-saughalar taratty.

Islam dini dýniyege kózqarastyng núrly jolyn maqsút sanaytyn aq­jarylqap aghymdy әspetteydi jәne sol joldan taymaydy. Ol diny tózimdilik negizinde ózge dәstýrli din ókilderimen jarastyqta ómir sýrip, tәuelsizdigimizding túghyryn nyghaytugha qyzmet ete bermek.

Qanat MÚQANGhALIYÚLY,

Nauan haziret atyndaghy

ortalyq meshitting naib imamy.

KÓKShETAU.

"Abay-aqparat"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407