Úly Abaydyng «Qarasha, jeltoqsan men sol bir eki ai...» degen ólenin eske týsiretin taqyryppen «Jeltoqsan qozghalysy» (1986) men «Qantar oqighasyna» (2022) sayasy túrghydan bagha beru ýshin oy -tújyrym jasaugha talpynys jasap otyrmyz. Oi-pikir bildirushilerge rizalyghymdy aldyn-ala bildiremin. 

Jeltoqsan qozghalysy men qantar oqighasy qazaq eli ghana emes, tayau-kórshi, tipti alystaghy elder ýshin de әr týrli oi-pikir men tújyrym tudyrghany anyq. Kópshilik búl «qandy qozghalystyn» býgingi kórinisteri men keybir jekelegen oqighalaryna kónil audaryp, onyng basty maqsaty men sayasy sipatyn nazardan tys qaldyrady. Últ ústazy A. Baytúrsynov kezinde: «El býginshil, meniki erteng ýshin» degendey, qazirgi qoghamdaghy sayasy manyzdy oqighalardy elding erteni ýshin qanday manyzy bar desek, býgingi bolghan jeltoqsan men qantar qozghalysynyng qazaq elining erteni men bolashaghy, yaghny el tәuelsizdigi men erkindigi konteksinde qarastyrghan dúrys. Al búl oqighalardyng әleumettik-sayasy  sebepteri men sipattamasy turaly qalam tartushylardyng әli de bir toqtam men tújyrymdargha kele qoymaghandyghyn aitu qajet. Árkim ózinshe oqighalardyn  jekelegen kórinisteri men barysyna kóbirek mәn beredi de, olardyng basty tarihy әleumettik jәne sayasy sebepterine tereninen kóz jýgirte bermeydi. Mysaly, kópshilik jeltoqsan oqighasynyng sebebin  Qazaqstannyng memleket basshysy basqa últtan bolghandyghy nemese sol kezdegi memleket jәne  partiya qyzmetkerlerining ózara baqtalastyghy jәne oghan jastardyng tartyluy dep te qaraydy. Búl oqighany osynday әleumettik-sayasy ayasy tar dәrejedegi sebep-saldar arqyly qarastyru oqighagha obiektivtik sayasy bagha beruding ornyna bitpes pikir-talastargha әkelip, osy uaqytqa deyin qozghalystyng naqty sebepteri men sayasy sipaty ashylmay, kólenkede qalyp keledi.

Jeltoqsan  men qantar oqighasyndaghy basty úqsastyghy ekeuinde de jastar basty qozghaushy kýsh boldy. Endi jeke alyp qarastyrsaq, jeltoqsanda jastar memleket basshysy qazaqtan boluy kerek degen úranmen shyqqandyghy belgili. Alayda ol naqty sebepten góri, syltaugha keledi. Óitkeni qazaq tarihynda talay ret basqa últtyng ókilderi Qazaqstandy basqardy. Onyng ber jaghynda Qazaqstan kópúltty, naghyz internasionaldyq respublika degen iydeologiya ýstem bolghan-tyn.

Sondyqtan jastardyng kóptep, bir mezette alangha shyghuyna óz elinde ómir sýrip jatqan qazaq jastarynyng otarshyldyq jýiedegi jәne Kenestik kezendegi elding qasiretti tarihyn jaqsy bile otyryp, ózderining  kýndelikti bastarynan keshirip otyrghan ómirinen de údayy bayqalyp otyrghan     últtyq qúndylyqtardyng ayaqqa taptaluy men últtyq kemsitushilikter, mine osynyng bәri jeltoqsandyqtardyng sanasynda  jәne kóz aldarynda panorama siyaqty bir mezette ótip, alangha shyqty. Búl jerde  últtyq qúndylyqtar men   últtyq kemsitushilikterge neni jatqyzugha bolar edi. Áriyne,  birinshi óz tilinde erkin sóilesip, qarym-qatynas jasay almau, qala ómirindegi qazaqtyng ruhany mәdeniyetining jútandyghyn aitar edik. Al últtyq kemsitushilikterding qatarynda qazaqtyng auyldan oqu izdep qalagha kelgen jastarynyng jataqhanada oryn bolmaghandyqtan, birneshe ýi, jay-kýileri bar basqa últ ókilderining pәterlerin jalgha alyp túruy, dýkenderde, avtobustarda jәne t.b. mәdeny jәne túrmystyq oryndarda basqa últ ókilderinen orys tilinde jeku, til tiygizu, kemsitu sózderin estuin jatqyzamyz. Olar osy jaghdaydy údayy basynan keshirdi.

Búl atalghan jaghdaylar bir qaraghanda úsaq-týiek siyaqty bolyp kóringenimen, últ tәuelsizdigi men erkindigining qanday jaghdayda ekendigin anyq, qarapayym faktilermen kórsetetin әleumettik indikatorlar edi. Búl jaghdayda qarusyz, beybit kóshege shyqqan jastar qarsylyqtyng qanday týrin tandap alar edi? Áriyne olar sol kezde memleket basshysy D.Qonaevtyng ornyna  basqa últ ókilin әkep qonggha qarsy shyqty. Óitkeni el basshysy qazaqtan bolsa, jogharyda atalghan últtyq tendikke keleshekte jetemiz degen oy boldy. Óitkeni jastardy basqa  dúrys jolgha salyp artynan ertetin sayasy partiya bolmady. Degenmen múnyng ózi últtyq sana-sezimning oyanghandyghyn, alangha shyghyp qarsylyq kórsetuding qajettigin kórsetip berdi. Qay uaqytta bolsyn últtyq sana-sezim últ-azattyq kýrespen tikeley baylanysty bolghandyghy tarihtan belgili. Endeshe jeltoqsan kóterilisi ony dúrys jolgha salyp, úiymdastyryp, bastaushy top ne partiyasy bolmaghanymen (sondyqtan ony jekelegen, óz qamyn,   karierasyn oilaghan sol kezdegi qyzmetker, sheneunikter  paydalanyp ketti) mazmúny jaghynan stihiyalyq túrghydaghy últtyng tolyqtay tәuelsizdigi men erkindigi ýshin sayasy  kýres sipatynda boldy.

Al ótken jylghy qantar oqighasy neni kórsetti? Iә 30 jylghy egemen elimizde birneshe tarihy asulardy iygergenimizben, sayasi-ekonomikalyq  damu barysynda birneshe iri qatelikti jiberip aldyq. Basty qatelik – ekonomikany birinshi, sayasatty ekinshi qatargha qoi. Nәtiyjesinde sayasiy-demokratiyalyq  mәseleler sheshilmegendikten, ekonomikadaghy jetistikter elding iygiligine júmsalmady. Tek ózining bangyn oilaytyn oligarhtar men korrupsiyagha belshesinen batqan sheneunikter últtyq baylyqty iyemdenip aldy. Atalghan qatelikterdi joiygha baghyttalghan «әdiletti Qazaqstan» qoghamyn qúrudy bastaghan kezde, búrynghy oligarhtar men korrupsiyany iske asyruda ymyralasqan sheneunikter qarsy shyqty.

30 jyl egemendikte ómir sýrgen qazaq elining qaytadan keri sheginuine qanday kýshter mýddeli edi?   Múny týsinu ýshin kezinde Indiyanyng Úlybritaniyadan azattyq alu kýresining iydeology Mahatma Gandiydin: «Otarshyldyq jaghdayda tәrbiyelengen elita – óz halqynyng basty jauy»  degen kóregen sózin eske alghan jón. KSRO tarap, Qazaqstan egemendigin alghannan beri eldi basqarushylar,  negizinen, búryn sol Kenestik dәuirde «tәrbiyelengen» ( búl jerde sayasy túrghyda aitylyp otyr), keyin sol jýiening mýddesi ýshin qyzmet jasaghan adamdar boldy. Basqasha aitqanda ol kezdegi elita Kenes dәuirining sayasatyn qoldap, sonyng soyylyn soqqandar qatarynan qúraldy. Al jalpy otarshyldyq sayasat Patshalyq imperiyadan Kenes dәuirine ótkennen keyin de jalghasyn tauyp, KSRO taralghangha deyin ómir sýrgenin bilemiz. Endeshe Gandiyding aitqanynday, Kenestik dәuirdegi otarshyldyq jaghdayda «tәrbiyelengen» qazaq elitasy elding sayasy túrghydan tolyq erkindigi men últtyq tәuelsizdikte boluyn qalamaghan basty jauy boldy.

Osy jerde aita ketu kerek, nege sol otyz jyl ishinde elding tolyq  tәuelsizdigin alu jolyndaghy   qozghalysyn basqaratyn partiya, úiym qalyptaspady? Áriyne, el ishinde onday qozghalysty  basqaratyn, qabiletti túlghalar boldy. Alayda, olardy totalitarlyq, avtoritarlyq jýie kýsh kórsetu, tútqyndau, jeke bastaryna qauip tóndiru siyaqty barlyq amal-aylalardy qoldanu arqyly der uaqytynda sayasy qozghalystan alastatyp otyrdy. Oghan tek bir mysaldy — 2001 jylghy «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» qoghamdyq-sayasy qozghalysynyng taghdyryn aitsaq ta jetkilikti. Jalpy qazaq tarihynda Úly Dala demokratiyasy (handy toqtata alatyn, kópshilikting qoldauymen qúrylghan biyler instituty) ýstem bolatyn. Búl dәstýr nege jalghasyn tappady? Oghan 200 jylday Resey imperiyasynyng otarynda bolu, 70 jylday Kenesting totalitarlyq tәrtibi, keyingi 30 jylday sol Kenestik dәuirde «tәrbiyelengen» basqarushylardyng zamany Úly Dala demokratiyasy dәstýrin tolyqtay  túnshyqtyrdy jәne elding esinen shyghardy. Endeshe qantar oqighasynda da demokratiyalyq jaghdayda jastardy úiymdastyryp, dúrys jolgha baghyttaytyn partiyalyq úiym bolmady. Sondyqtan  alangha shyqqan jastardyn  qantardaghy beybit qozghalysyn eldegi búrynghy 30 jyl boyy qazaq  dalasynyng últtyq baylyghyn iyemdengen jәne ony halyq iygiligi ýshin qaytadan bólisuge qarsy bolghan kýshter paydalanyp, qandy qyrghyngha úshyratty.

Sonymen qorytyndylay kelgende, jeltoqsan qozghalysy men qantar oqighasy mazmúny jaghynan bir-birimen sabaqtas, eki tarihy kezende (Kenestik totalitarlyq tәrtip pen qazaq egemendigining bastapqy kezenindegi otarshyldyq jaghdayda «tәrbiyelengen» basshylar qúrghan avtoritarlyq sayasy jýie) jalghasyn tapqan, ózindik erekshelikteri men úqsastyqtary bolghanymen, әr tarihy kezenderdegi últtyng tolyqtay tәuelsizdigi men erkindigi ýshin sayasi  kýrestin  kezekti jәne zandy  satylary bolyp tabylady.

Satay Syzdyqov

Abai.kz