Túnghysh
Temirbek Jýrgenovting 125 jyldyghyna
Biyl memleket jәne qogham qayratkeri, Ýlken terror qúrbany Temirbek Qaraúly Jýrgenovting tughanyna 125 jyl tolady. Osy 2023 jyl Halyqaralyq TÝRKSOY úiymynyng sheshimimen Temirbek Jýrgenov jyly dep jariyalandy.
Temirbek Qaraúly Jýrgenov Qazaq ASSR-ine 1933 jyly Aghartu jónindegi halyq komissary bop kelgen-tin. Qysqa da núsqa sóilep, kóp sharua tyndyrugha daghdylanghan, algha biyik maqsat qoya biletin jәne soghan tabandylyqpen jetip otyratyn búl adam kýlli kýsh-jigeri men qajyr-qayratyn alapat asharshylyqtan qaljyraghan respublikadaghy mәdeni revolusiya isine arnaghan edi.
Almatygha auysqangha deyingi on jylyn Jýrgenov Týrkistan ólkesinde ótkerdi. Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining (SAGU-din) qatardaghy studenti shaghynan týrli memlekettik isterde shyndalyp, ysylghan tәjiriybeli qayratker boldy.1929 jyly Tәjik SSR-i, 1930 jyly Ózbek SSR-i sekildi odaqtas respublikalardyng ýkimet mýshesi – halyq komissary dәrejesinde qyzmet etti.
Ol SAGU-ge Orynborda júmysshy fakulitetin (rabfakty) bitirgennen son, 1923 jyly týsken edi. Sol jyly Qazaq ASSR-ining Týrkistan ASSR-indegi tolyq ókiletti ókili bolyp taghayyndaldy. Múnday sheshim, әriyne, onyng Sovet ókimetin ornatu әri nyghaytu isinde praktikalyq is-tәjiriybesi barlyghyn eskerip qabyldanghan-dy. Jýrgenov 1918 jyly Áliby Jangeldinning basshylyghymen Sovetterdin Torghay oblystyq sezin ótkizuge atsalysqan. Odan keyingi uaqyttarda Yrghyz ónirin aqtardan azat etuge qatysty. Bolystyq revkomnyng tóraghasy, ýiezdik revkom tóraghasynyng orynbasary, odan tóraghasy, ýiezdik atqaru komiytetining tóraghasy boldy. Bolishevikter partiyasyna 1920 jyly kirdi.
Temkeng Qazaq jәne Týrkistan respublikalary Ortalyq Atqaru Komiytetterining mýshesi retinde sol kezdegi sayasy ómirding ishinde jýrdi. Orta Aziyada 1924 jyly jýrgizilgen últtyq-memlekettik túrghyda jiktep-mejeleu nauqanynyng bel ortasynan tabyldy. Ol Qazrespublika shanyraq kótergeli algha qoyylyp kele jatqan mәseleni –Týrkrespublikadaghy qazaq aimaqtaryn Qazaqstangha qosu sharuasynyng osy nauqanda tiyanaqtaluyna atsalysty.
Jergilikti halyqtardyng túrmys-tirshiligin Týrkistannyng etnografiyalyq kartasyn jasau maqsatynda zerttegen komissiyanyn júmysyna Jýrgenovting «Enbekshi qazaq» gazeti betterinde jariyalaghan ocherkteri eleuli ýles qosty. Ol qazaqtardyng jalpy jaghdayyn, sanyn, kәsibin, sharuashylyghy men әleumettik ómirindegi ózgeristerdi, atqarylugha tiyis mindetterdi jeke-jeke qarastyryp, oryn alghan jansaq pikirlerdi synaghan. Otarshyldardyng qaytkende biriktirmeu sayasatymen – «Bólshektep tasta da – biyley ber!» úranymen – qazaqtardy tu-talaqay etip Qoqangha, Búqar әmirligine, Hiua handyghyna qosqanyn marksist-zertteushi retinde jiti saraptap bergen-tin. Onyng qoghamdyq oidy damytugha atsalysa alarlyq qabiletin SAGU-di bitirerde jazghan diplom júmysy da tanytty. «SSRO men Qazaqstandy әkimshilik-sharuashylyq jaghynan audandargha bólu problemasy» dep atalatyn búl enbek ýzdik baghalanyp, jeke kitap bop shyqty. Últtyq kitaphana kitaphana qorynda túrghan, býginderi zertteushiler qayta bastyrghan osy kitapqa jazghan alghysózinde uniyversiytet professory búl diplom júmysynyng joghary mektep bitirushige qoyylar talaptar dengeyinen әldeqayda asyq dәrejede oryndalghanyn atap kórsetipti.
Jýrgenov arnayy orta bilimdi múghalimder dayarlaytyn halyq aghartu institutynyng – әigili Kirinprostyng ornyna túnghysh ret 1926 jyly Tashkentte ashylghan Qazaq pedagogika institutynyng birinshi rektory bolghan edi. Osy alghashqy últtyq pedagogikalyq joghary oqu ornynyng dýniyege keluine baylanysty, ol sol jyly «Sovetskaya stepi» gazetine pedvuz mindetteri men býkilәlemdik mәdeniyetti jersindiru, jergilikti halyqqa jetkizu mәseleleri turaly maqala berse, kelesi 1927 jyly «QASSR-inde joghary oqu oryndaryn úiymdastyrudyn nәtiyjesi men bolashaghy» degen taqyrypta bayandama jasady.
Bayandamasy «Qazaq pedagogika institutynyng bir jylghy júmysy» degen atpen jeke kitapsha bop basylyp shyqty. Múnda mәdeniyet maydanyndaghy últshyldyq pen shovinistik kózqarastargha qarsy kýres jaqsy kórinis tapqan. Últ nigilisteri ol kezde: «Qazaq óz aldyna joghary mektep asharlyqtay dәrejege әli jetken joq, myna institut qazaq halqyna bóten mәdeniyetti tyqpalaytyn bolady!» – dep ýrikse, shovinister joghary oqu oryndaryn qazaqtargha arnap ashudan mýldem bastartu sayasatyn ústanghan-tyn. Temirbek Qaraúlynyng búl oraydaghy ústamdy, dәiekti payymdary kemel sarapshyldyghymen tanghaldyrady.
Qazaq studentteri ýshin Temkeng sayasy ekonomiya oqulyghyn orysshadan audaryp, bastyryp shyghardy. Onyng sol enbegi on jyl boyy, sonau qandy qara kúiyn túrghan jyldargha sheyin, joghary mektep studentterinin, partiya, sovet, sharuashylyq qyzmetkerlerinin, ghylymiy-tvorchestvolyq intelliygensiyanyng kәdesine jaratylyp jýrdi. Jәne búl audarma әdeby til men ghylymy terminologiyany qalyptastyrugha, tәrjime isining praktikasy men teoriyasyn bayytugha qosylghan naqty ýles bolatyn.
Pedagogika instituty úzamay Almatygha kóshirilip, túnghysh uniyversiytet retinde boy týzegen de, Jýrgenov SAGU-ding memlekettik qúqyq boyynsha ghylymy qyzmetkeri bolyp istey bergen. Alayda BK(b)P Ortalyq Komiytetining Orta Aziya Burosy (Sredazburo) ony memlekettik sharualargha júmsaudy qajet dep tapty. 1929 jyly Jýrgenov Tәjik ASSR-ining statistikalyq mekemesin basqarugha jiberildi. Kóp úzamay ol Ózbek SSR-ining qúramyndaghy avtonomiyalyq tәjik respublikasyn odaqtyq mәrtebege kóteru jónindegi komissiya mýshesi qataryna engizilip, jemisti enbek etti. Sóitip sol 1929 jyldyng qazanynda qúryltayshy sezin ótkizip, odaqtas respublikagha ainalghan Tәjikstannyng Qarjy jónindegi halyq komissary lauazymyna saylandy.
Búl kezde Ózbekstannyng aghartu salasyndaghy «halyq jaularyn әshkereleu» nauqany jýrip jatqan edi. Osy әsire qudalaudy jýzege asyrghan sayasy mekemening qughyn-sýrgini saldarynan Ózbek SSR-ining Aghartu halkomaty basshysyz qalghan bolatyn. Búl ahualdy nazarda ústaghan BK(b)P Ortalyq Komiytetining úigharymymen Temirbek Jýrgenov 1930 jyly Ózbek SSR Aghartu halyq komissary lauazymyna bekitildi. Ol osy qyzmetinde 1933 jylghy jazghytúrym Qazaq ASSR-ine jiberilgenge deyin istedi.
Partiyadan jana tapsyrma alghanda Jýrgenovting ózine qanday tarihi missiya jýktelgenin aiqyn týisinip, mindetine asqan jauapkershilikpen kiriskeni anyq. Sebebi búl shaqta qazaq ólkesi solaqay sayasy basshylyq pen sholaq belsendilerding bezerbettikteri saldarynan últtyq apatqa úshyrap, eki millionnan astam adam ómiri men qyryq milliongha tarta mal basyn shyghyndaghan da, qatty esengirep túrghan. Asyra silteu zardaptaryn jon kezek kýttirmes mәsele-tin. Maqsat – toz-toz bolghan halyqtyn ensesin kóteru, kýizelgen sharuashylyghyn týzeu, partiyagha, sosializmge degen senimin joghaltqyzbay, bekite týserliktey sharalardy jýzege asyru edi. Jiberilgen kemshilikterding soraqy saldarlary esh jerde auyzgha alynbay, sebepteri – «mal sharuashylyghynyn qúldyrauy», «azyq-týlik qiynshylyghy» degen sypayy syltaularmen almastyryldy. Halyq ózine jasalghan qastandyqty da, qylmysty da jyldam keshti. Taza qazaqy úghym – ólgenning artynan ólmek joq, tiri kisi tirshiligin oilau kerek... Jaqsylyqtan ýmitin ýzbegen júrt jana jetekshilerding sonynan erip, jarqyn bolashaqqa qol sozdy. Sóitip, Resey Federativtik Respublikasynyng qúramynda shanyraq kóterip, avtonomiyaly qazaq respublikasy bolghandaryna mýshel tolghanda kezikken kesapattan shúghyl arylyp, tir qalghandardyng qayta týleui nәtiyjesinde halyq jana sapada janghyrdy, el odaqtas respublika tәjin kiydi. Biraq ol shaqqa deyin әli talay uaqyt bar...
Almatygha kelgen bette Qazaq ASSR Aghartu halyq komissary bop bekitilgen Temirbek Qaraúly Jýrgenov úzamay BK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining buro mýsheligine engizildi. Onyng bastamalary Qazólkekomnyng birinshi hatshysy Levon Mirzoyan men Qazhalkomkenes tóraghasy Oraz Isaev, Qazatkom tóraghasy Úzaqbay Qúlymbetov tarapynan әrdayym qoldau tauyp otyrdy. Sodan bergi ýsh jyl ishinde Qazólkekomnyng buro mýshesi, Aghartu halkomy Jýrgenovting basshylyghymen Qazaqstanda anyzgha layyq ister tyndyryldy. Halyqty bilimmen, mәdeniyetpen bauyrlastyru isi shyn mәnindegi revolusiyalyq ózgeriske úshyrap, ruhany ómir erekshe qarqynmen dýmpy damydy.
Respublikada mәdeny revolusiyanyng tap sol shaqta qalay óristegenin kórsetetin material barshylyq. Ádebiyet pen óner qayratkerleri, tarihshylar ondaghan qúndy estelik, zertteu jazdy. Mәdeny revolusiya shtabynyng basynda túrghan Temkenning ózi de týrli kitap pen merzimdi basylym betterinde baghaly maghlúmattar qaldyrghan. Gazet tigindilerinde halyq komissary Jýrgenovting san-aluan maqalalary, sózderi men bergen interviuleri saqtauly. Solarmen tanysu – jogharydaghy oidy týie otyryp, myna qorytyndyny jasaugha jeteleydi: Temirbek Jýrgenov – qazaq enbekshilerining revolusiyalyq qajyr-qayraty men mýmkindikterin kemsituden tughan, «Oktyabri dauyly týk әser etpey, janynan zu etip óte shyqqan» delinetin auyldarda, endi, Úly Oktyabri jenisinen beri bir mýshel ótken son, «qazaq auyldarynda Kishi Oktyabri revolusiyasyn jasau qajet» deytúghyn baryp túrghan daraqy, jalghan, beyrevolusiyalyq teoriya yghynda jýzege asyrylghan jan týrshigerlik qylmys saldarynan qanyrap bosap qalghan dalany, әbden toqyrap, túralaghan mәdeniy-әleumettik ómirdi dýr silkindire oyatyp, kýmbir-kýmbir kónildi de ýmitti ýnge toltyrghan, halyqty shyn mәnindegi ruhany jandanu jolyna týsirude ólsheusiz kóp enbek sinirgen asa iri memleket qayratkeri.
Sol zamannan beri auyzdan auyzgha berilip, úrpaqtan úrpaqqa auysyp kele jatqan mynaday sóz bar: qazaq partiya úiymynyng jetekshisi Levon Isaevich Mirzoyan Jýrgenovke qaltqysyz senip, әr bastamasyn qyzu qoldaghan eken de, ony qyzmettesteri arasynda rizashylyq sezimmen «jeleznyy narkom» dep ataghan kórinedi. Osy temirdey bekem komissar atqarghan júmystargha shaghyn sholu jasayyq.
Aghartu jónindegi halyq komissariatypyng jana narkom kelisimen jedel qolgha alghan negizgi sharualarynyng biri mektep isin jaqsartu mәselesi edi. Búl mәselede Jýrgenovting kýrt betbúrys jasaugha tәjiriybesining jetkiliktiligi jayynda «Mektepting týr kemshilikterin ketiru ýshin kýres» dep atalatyn Tashkentte basylyp shyqqan kitapshasy habardar etedi. Ol Narkomprosta jinaqtalghan aqparlarmen qanaghattanghan joq. Auyl-auyldy ózi aralap, oqu-aghartudyng jay-kýiin óz kózimen kórdi. Tereng taldaugha toly maqalalar jazdy. Narkomattyng kollegiyasynda talqylaugha kýrdeli mәseleler engizdi. Jappay sauatsyzdyqty joygha arnalghan okulyqtar men kómekshi kúraldardyng әzirlenuin úiymdastyryp, kóptep shygharyluyna qamqorlyq etti. Algha jappay ortalau jәne orta bilim beru mәselesin shyghardy. Múghalimder dayarlaytyn arnayy orta jәne joghary oqu oryndaryn ashudy jýzege asyrdy. Múghalimderding birinshi sezin shaqyrugha úitqy boldy. Sezde jaghdaydy jan-jaqty saralaghan problemaly bayandama jasady.
Qazaqstandaghy mektepterding qúrylymyn retke keltiru, qazaq orta mektepterin kóbeytu turaly BK(b)P Qazólkekomy men respublika ýkimeti birlesken qauly qabyldady. Búl manyzdy qújat Buro jәne Ýkimet mýshesi Jýrgenovting bastamashylyghymen әri tikeley aralasuymen dýniyege kelgen-tin. Sol qaulyny basshylyqqa alu barysynda oqu-aghartu isi jana sapalyq beleske kóterildi. Eger mektep qajetine bólingen qarjy qauly qabyldanghan jyly әr jangha shaqqanda 33 som bolsa, keler jyldarda 90 somnan ainaldy. Respublikanyng barlyq oblystarynda mektep qúrylysyna basa nazar audaryldy. Respublikada jýzdegen jana meken-jay oqushylargha esigin aiqara ashty. Tek Almatynyng ózinde 18 mektep ghimaraty salyndy. Osy qúrylystar bitkenshe Temkenning jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymepti. Nysandardy elen-alannan aralap, kensedegi júmys saghaty bastalghansha qúrylysshylardy jigerlendirip qaytu – komissardyng kýndelikti erejesine ainalghan kórinedi.
Joghary mektep qataryn kóbeytu qajettigi de kónilden ketpeytin. 1926 jyly Tashkenttegi alghashqy pedvuzdy basqaryp ózi izashar bolghan sol isting órisin keneytudi endi Jýrgenov, halyq komissary retinde, qayta qolgha alugha jәne onymen memlekettik dәrejede ainalysugha tiyis bolatyn. Týrli qiynshylyqtardy jene bilu nәtiyjesinde, 1934 jyly Qazaq uniyversiyteti, tau-ken-metallurgiya instituty jәne kommunistik jurnalistika instituty shanyraq kóterip, kazaq jastaryna esikterin aiqara ashty. Degenmen, búlar últ kadrlaryna, týrli sala mamandaryna múqtajdyqty tolyq ótey qoymaytyn. Sondyqtan jastardy Sovet Odaghynyng bayyrghy oqu oryndaryna maqsatkerlikpen jiberip túrugha erekshe kónil bólinip túrdy. Temirbek Qaraúly istegen jyldary respublikadan tysqary uniyversiytetter men instituttardan 3 myng adam mamandyq alyp qaytty.
Halyq aghartu jәne joghary mektep sharualarymen qatar últ tilin damytu, onyng qoghamdyq funksiyasyn arttyru, qazaqsha san-aluan terminder jasap, qalyptastyru isteri qosa jýrgizildi. Erterekte oqyghan intelliygensiyanyng kýshimen jaratylys ghylymdarynyng әr salasynan oqulyqtar jazghyzyldy. Til-әdebiyet okulyqtaryn jazugha әdebiyetshiler ýles qosty. Narkompros búl orayda arnayy merzimdik basylym shyghardy. 1935 jyldyng qantarynda jaryq kórgen «Memlekettik terminder komissiyasynyng bulleteni» mamyrda ótken mәdeniyetshiler sezine deyin tórt nomerin shygharyp ýlgeripti. Osy isterding de basy-qasynda Jýrgenov túrdy. Ol Qazaqstandaghy til qúrylysy mәselelerimen lauazymy jýkteytin mindetke baylanysty ghana shúghyldanghan joq, búghan onyng – últ tilining bilgiri, ózekti mәseleler haqynda qazaq jәne orys tilderinde publisistikalyq maqalalar jazyp jýrgen kósemsóz sheberi, revolusiyalyq oidyng týsinikti tilde jetkizilgende ghana jenimpaz kýshke ainalatynyna kәmil senetin qayratker Jýrgenovting – jeke óz basy da sóz joq yntaly boldy.
Temkendi halyq jýregine airyqsha bekem úyalatqan tús – mәdeniyet maydanyndaghy, ónerdi damytudaghy kesek-kesek isteri edi. Solardy atamas búryn, aldymen, azdap sheginis jasayyq. Temirbek Qaraúlynyng mәdeniyet salasyndaghy sonsha iri qayratker dәrejesinde el sýiispenshiligine bólenui qanday alghysharttarmen dәiekteledi? Mәdeny revolusiyanyng tútqasyn ústarlyq qasiyet onyng boyynda daghdarysqa úshyraghan qazaq ólkesinde isteudi partiya tapsyrghan song ghana payda bolghan ba? Birde ol ómirbayanynda ózin joghary oqu ornynda ekonomika, qúqyq pәnderi boyynsha alghan bilimine say ghylymy júmysta paydalanghandy dúrys kóretinin aitypty ghoy?
Jauap Jýrgenovting ghúmyr jolynda jatyr: mәdeniyet qayratkerine qajet qasiyet onyng boyyna jastay dary bastaghan. Bala kezinde Temirbek Búhara medreselerining týlegi, әigili shayyr Túrmaghambet Iztileuovten dәris aldy. Shyghys poeziyasymen, ózbek, tәjik tilderimen jaqyndasuy sol ústazynyng yqpalynan ekenin ol keyin talay mәrte iltipatpen eske týsirgen kórinedi. Tәjikstan men Ózbekstanda istegen jyldary Temkeng jergilikti halyqtarmen óz tilderinde qarym-qatynas jasaghan, resmy jiyndarda bayandamalar jasap, sóz sóiley bergen eken. Al jurnalistikamen erteden-aq bauyrlasqan-tyn. 1918 jyly Orynborda Torghay oblystyq Kenesterining organy bolghan «Qazaq múny» gazeti redaktorynyng orynbasary boldy. (Búl gazet 1918 jylghy 16 apreliden shygha bastady da, Orynbordy aqtar aluyna baylanysty uaqytsha toqtap, 1919 jyldyng 17 jeltoqsanynda «Úshqyn» degen atpen qayta kórindi. Osy datany «Egemen Qazaqstan» ózining tughan kýni dep sanaydy). Temirbekting baspasózge keluine Perovsk (Aqmeshit, Qyzylorda) joghary orys-tuzem mektebi qabyrghasyndaghy әdebiyet ýiirmesining әseri boluy yqtimal, al qalamynyng tez tóselip ketuinde, dau-damaysyz, «Qazaq múnynyn» redaktory Nәzir Tóreqúlovtyng – keyin partiya, memleket qayratkeri, SSRO baspa isin úiymdastyrushylardyng biri, diplomat (Saudy Arabstanda elshi) bolghan, qazaq, ózbek, orys, tәjik tilderinde sóileumen qatar arab, parsy, nemis tilderin bilgen, shyghystanu ghylymynda eleuli iz qaldyrghan azamattyng ýlesi bar.
Áytse de naqty mysaldargha jýgineyik. 1921–1923 jyldary Temirbek Orynbor júmysshy fakulitetinde oqydy. Búl Aleksandr Viktorovich Zataevichting sonda qazaq muzykasyn jinap jýrgen kezi. Onyng әigili kitaby – «Qazaq halqynyng 1000 әni» – 1925 jyly shyqty. Etnograf kitaptyng týsindirmesinde Jýrgenovti Syrdariya әnderining ghalamat bilgiri, ózine Hiua qazaqtary әnderinen baghaly mәlimetter bergen bayypty jas kazaq-intelliygent dep atap, «ózimning sonsha tyrysqanyma qaramastan, osy adamnyng óz otanyndaghy ejelgi әn tvorchestvosynan kól-kósir habardarlyghyn, ókinishke qaray, meylinshe tolyq paydalana almadym» degen sózdermen qúndy pikir bildiredi. Sol kezderi 23-24 jastaghy Jýrgenov tek Zataevichting informator-tilshisi bolyp qana qoymaghan. Rabfak oquy az aldyna, ol qazaq aqyndarynyng ólenderi men tolghaularyn jinastyrdy. Ózindey oqu qughandarmen kezdesip túrugha da uaqyt tapty. Ony Orynborda oqityn qazaq jastary ózderining aqylshy aghasynday kórdi.
Búl orayda Serke Qojamqúlovtyng qyzyq esteligi bar. Ol Temirbekti úshqyr oily azamat, bayypty әngimeshi retinde dәripteydi. Tatardyng halyqqa bilim beru instituty (TINO) jataqhanasyna rabfakshy Temirbek jii kelip, bәrin jyldam baurap alatyn, kónil-kýilerin kóterip, jigerlerin tasytyp ketetin. Studentter ony әrdayym quana qarsy alushy edi, ózderi de izdep baryp, kókeylerindegi mazalaghan saualdaryna jauap alatyn da, kónilderin demdep, mәz bolatyn. Seraghannyn kórkemónerpazdar qataryna qosyla bastaghan shaghy ghoy. Temkeng ózi shygharghan «Bastyq aldyndaghy tilmash» degen syqaq ólenin oqyp bergende, quana-quana jattap alypty. Ólen 1920 jyly «Úshqyn» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde jariyalanghan-tyn. Qojamqúlov ony 1926 jyly Qyzylordada, Últ teatry túnghysh shymyldyq kótergende, ýlken sahnadan oqidy. Qatty riza bolghan kórermender kózderinen jas aqqansha kýlip, artisti úzaq uaqyt jibermey qoysa kerek. Sodan «Tilmәsh-audarmashy» Serkening repertuarynan bekem oryn tepken, tipti 1936 jylghy Mәskeu dekadasynyng konserttik baghdarlamasyna da engizilipti...
Al Jýrgenov Syr boyy sýleylerining tuyndylarynan qúrastyrghan jinaghyna kirispe maqala jazyp, qoljazbany baspagha tapsyrghan-dy. Kitap «Terme» degen atpen 1924 jyly jaryq kórdi. Keyin, 1936 jyly, Sovet Odaghynyng astanasynda ótpek әigili onkýndik qarsanynda, ol jinaqty edәuir tolyqtyryp, janadan alghysóz jazdy da, «Qazaq halyq aqyndary» degen atpen, eki tilde, Mәskeu men Almatyda bastyrdy...
Jana basshynyng erik-jigeri men qatang talaby narkomprosty tez arada mәdeniyet maydanynyng bas shtabyna ainaldyrdy. Temirbek Qaraúly qaramaghyndaghy qyzmetkerlerge de, óner adamdaryna da óz ilanymyn darytyp, olardy tyng isterge júmyldyra bildi. Barlyq sharuanyng basy-qasynda ózi jýrdi. Ár jana lepke memlekettik kózqaras tanytyp, mәn berip otyrdy. Mәdeny revolusiyanyng jana kezeni barysynda jylt etip kóringen janalyqtardy ólkelik partiya komiyteti men respublika ýkimetining basshylaryna shúghyl jetkizip, solarmen birge quanatyn. Ol qazaq ónerining kórkemónerpazdar dengeyinde túryp qalghan mimyrt tirshiligine jan bitirdi, ot qoyyp, laulatty. Kýlli mәdeniyet júmysyn órleu jolyna bet alghan elding ruhyna sәikestendirip, qayta qúrdy. Jәne sol qyzmeti boyynsha ol ýsh jylda ýsh emtihan tapsyryp, ýsheuinen de sýrinbey ótti...
Aghartu komissary mindetine kirisken 1933 jyldyng alghashqy jartysynda Jýrgenov halyqtyng muzykalyq múrasyn sosialistik mәdeniyetti órkendetu qyzmetine jaratudy maqsat etip algha tartty da, sony birtindep sheshuge kiristi. Áueli muzyka-drama tehnikumynda qazaq әn-kýiin zertteytin ghylymy kabiynet ashty. Úzamay sol kabiynetting janynan halyq muzyka aspaptaryn jasaytyn sheberhana úiymdastyryp, onda isteytin sheberlerdi tabugha da ózi tikeley aralasty. Ahmet Júbanovtyng dombyrashylardan orkestr qúruyna údayy qamqorlyq kórsetip otyrdy. Últtyq óner kadrlaryn baulityn ústazdardy Mәskeu, Leningrad, Tashkentten shaqyrtty. Muzyka studiyasyn ashyp, az uaqytta ony muzyka teatryna úlastyrdy. Horeografiya mektebin, quyrshaq teatryn ashty. Teatrlargha arnap ssenariy, piesa, librettolar jazdyrugha úitqy bop, jazylghan júmystardy talqylaugha mindetti týrde ózi qatysty, tipti talqylaulardy ózi basqaryp, qorytyp otyrdy. Kostumerlerge sheyin nazarynan tys qaldyrmady, spektakliderge qajet kostum ýlgilerin qazaq túrmysynyn, etnografiyasynyng bilgiri retinde ózi týsindirip, tigilgen kiyimderding alghashqy synshysy boldy.
1934 jylghy mausym aiynda Býkilqazaqstandyq halyq ónerpazdarynyng birinshi sleti boldy. «Kazahstanskaya pravda» gazetinde Jýrgenov sletke oray bergen interviu (24.V. 1934 j.) men slettin jabylu rәsiminde sóilegen qorytyndy sóz (27.VI.1934 j.) bar. Súhbatynda ol professional óner bayqauy retinde slet ótkizu iydeyasy 1933 jyldyng kýzinde tughanyn, sletke respublika óner sheberlerining «Shúgha» muzykaly spektakli, alghashqy dombyra orkestrinin, biyshiler tobynyn konsertteri sekildi birshama tosynsyy әzirlengenin, sonday-aq Qazaqstannyng halyq artiysi A.V. Zataevichke qúrmet kórsetip, onyn respublikadaghy on jyldyq qyzmetin toylau jobalanyp otyrghanyn aitsa, qorytyndy sózinde qart aqyn Jambyldan bastap, jas әnshi Gharifollagha deyingi halyq talanttaryn qalyng júrtshylyqqa tanymal etken alghashqy kәsiby óner bayqauy tәrizdi sletting manyzy men mәn-maghynasyna toqtalghan.
Enbekshilerdi ónermen bauyrlastyru isi jana qarqynmen óristey týsti. Oblystarda, kәsiporyn, óndiris oshaqtary men auyldarda kórkemónerpazdar kollektivteri nyghaytylyp, janadan qúrylyp, hal-qaderlerinshe ósip-órkendep jatty. Astanada filarmoniya dýniyege keldi, onyn qúramynda halyq aspaptar orkestri, últtyq hor men by ansambli, kazak-orystardyng әn-by ansambli júmys istedi. Muzyka teatrynda orys truppasy óner kórsetti. Kórkemsuret galereyasy qúryldy. Narkom Jýrgenov 1935 jyldyng mamyr aiynda ótken mәdeny qúrylys qayratkerlerining birinshi sezinde ýlken bayandama jasady. Halyq komissary múnda respublikadaghy mәdeny revolusiya baghyttaryn dәiektilikpen talday kele, aghartu isterimen qatar kәsiby óner jәne kórkemónerpazdar júmysyna mol kónil bólip, sheshimin kýtken mәselelerdi kóterdi. Bayandama jeke kitap bolyp basylyp shyqty.
Qazaq әdebiyeti men ónerining Mәskeudegi birinshi onkýndigine dayyndyq mәdeniyetshiler sezinen keyin-aq bastalyp ketkendigin Jýrgenovting últ óneri, aghartu isi, mәdeniyeti, әdebiyeti men ghylymynyng jetistikteri jәne problemalary jóninde 1936–1937 jyldary jazghan kóptegen maqalalarynan, bergen interviulerinen aiqyn angharugha bolady. Elimizding astanasynda 1936 jylghy mamyrda ótken dekada qazaq sovet mәdeniyetining әri aituly merekesi, әri odaqtyq kólemde tapsyrghan asa manyzdy emtihany edi. Temirbek Qaraúlynyng búl tústaghy enbegi kóptegen estelikterde egjey-tegjeyli, ýlken sýiispenshilikpen bayandalghan. Onkýndikke qatysushylardyng Kremlidegi Ýlken Sarayda partiya jәne ýkimet basshylarymen, astananyng óner qayratkerleri jәne enbekshileri ókilderimen kezdesuinde Jýrgenov: «Mәskeude biz kóp nәrseni ýirendik, bizge óz júmysymyzdyng sapasyn odan әri jaqsartu, Qazaqstandaghy mәdeny revolusiyany kýsheyte týsu mindeti jýkteletinin úghyp, qabyl aldyq», – dedi («Pravda», 26.V.1936 j.). Qazaqtyng sosialistik mәdeniyetin damytuda sinirgen asa iri enbegi ýshin mәdeniyet qayratkeri Temirbek Jýrgenov respublikanyng bir top artist, aqyn, jazushysy qatarynda (Jambyl, Kýlәsh, Qúrmanbek, Sәkenmen birge) Enbek Qyzyl Tu ordenimen marapattaldy.
1937 jyldyng basynda muzyka teatryn últtyq opera jәne balet teatry dep atau turaly sheshim qabyldandy. Temkeng endi oghan atyna layyq ghimarat salghyzudy armandady. Qazaq opera teatryna jana ghimarat salu mәselesining kýlli resmy jaghyn rettep, eng arghysy, ghimarat boy týzer oryngha sheyin ózi tandady. Onkýndikten keyin shyqqan kezekti enbek demalysynda Odessadaghy opera jәne balet teatryna soghyp, teatr ýiining suretterin, syzbalaryn, qúrylysynyng týrli qújattamalary kóshirmesin alyp qaytqan. Almatyda salynugha tiyis memlekettik teatrdyng búrynyraqta ótkizilgen býkilodaqtyq konkursta bәige alghan alghashqy jobasy soghan úqsas edi. Jobanyng avtory mәskeulik arhiytektor Nikolay Alekseevich Kruglov óte izdenimpaz, tiyanaqty kisi eken, Qazaq Halkomkenesinde aitylghan pikirlerdi eskerip, jobanyng týzetilgen núsqasyn úsynghan. Predsovnarkom Oraz Isaev ta, Narkompros Temirbek Jýrgenov te onyng arhiytekturadaghy avangard pen klassika tәsilderin ózara útymdy ýilestirip, birtútastyqqa qol jetkizgenin anghardy, degenmen syrtqy kórinisine asa qanaghattana almady.
Jýrgenov kóptegen europalyq, әsirese Leningradtaghy opera ýilerining alibom-kitaptardaghy suretterin qaray kele, úly arhiytektor Rossiyding jobasymen salynyp, Aleksandrinskiy teatr (imperator Birinshi Nikolaydyng zayyby Aleksandra Fyodorovnanyng qúrmetine Aleksandra teatry, yaghny Aleksandralyq teatr, Aleksandrinskiy teatr) atanghan óner oshaghyna toqtady. Isaev ekeui ony sipattamasymen Mirzoyangha alyp baryp, tanystyrdy da, únatqanyn kórip, Býkilreseylik óner akademiyasy janyndaghy konkurs jenimpazy arhiytektor Kruglov isteytin topqa tikeley ótinish bildirip, jobany Aleksandralyq teatr ghimaratyna sәikestendire, shúghyl týzep shyghugha tapsyrma beruin súrady.
Úsynystary tolyghymen qúptaldy. Az uaqytta Qazaq partiya úiymynyng basshysy Levon Mirzoyannyng diyrektiva ispetti ótinishi qabyl alynghany mәlim boldy. Alghashqy jobanyng avtory Nikolay Kruglov qasyna Nikolay Prostakov degen arhiytektordy aldy da, ekeulep qazaq opera teatrynyng jobasyn Aleksandra teatry ýlgisin algha ústay otyryp qayta qaraugha kirisip ketti. Kóp úzamay joba qabyldanyp, Halkomkenesting qúrylys mekemesi naqty júmysqa kiristi. Teatrdyng irgetasyna alghashqy kirpish qalanuyna oray ótkizilgen mitingti Jýrgenov ashyp, alghashqy sózdi Mirzoyangha berdi. Biraq taghdyr oghan búl óner ghimaratynyng salynyp bitip, halyqqa, halyqtyng janadan damyp kele jatqan opera jәne balet ónerine qyzmet etuin kórudi jazbady...
Memlekettik isterde Temkeng tanytqan qajyr-qayrattyng barlyq qyry osylarmen tamamdalmaydy. 1936 jyly Narkompros Almatyda úighyr halqy mәdeniyet qyzmetkerlerinin birinshi konferensiyasyn ótkizdi. «Úighyr enbekshilerining últtyq mәdeny qúrylysy» degen taqyryptaghy negizgi bayandamany Jýrgenov jasady. 1937 jyly Jýrgenov Býkilqazaqstandyq Pushkin komissiyasynyng tóraghasy retinde, respublikada úly aqynnyng qaza tapqanyna 100 jyl toluyna oray iri is sharalaryn jýzege asyrudy úiymdastyrdy. Baspasózde kóptegen zertteuler jaryq kórdi. Jer-jerde úly poeziyagha halyq erekshe yqylas qoyyp, aqyn esteligin atap ótip jatty. Qazaqsha audarmagha basa nazar audaryldy. Qazaq dalasyndaghy aqyn ayaghy tiygen jerde – Oral qazaq pedagogika instituty, sonday-aq QASSR-ining 10 jyldyghy atyndaghy memlekettik kópshilik kitaphanasy búdan bylay A.S. Pushkin esimimen atalsyn dep, respublika ýkimeti qauly qabyldady. Temirbek Qaraúlynyng ózi «Býkilhalyqtyq aqyn» degen ýlken maqala («Kaz. pravda», 10.II.1937 j.) jazdy. Mәdeniyet sarayynda Mirzoyan bastaghan respublika basshylarynyng qatysuymen ótken saltanatty jinalysty qysqa da tereng kirispe sózben ashyp, jýrgizip otyrdy.
Onkýndikke oray 1936 jyly Mәskeude shyqqan «Qazaqstan» degen kitapta ol: «Klassikter men sovet jazushylaryn audaru qazaq halqyn Odaqtyn jәne Batystyng tandauly әdeby shygharmalarymen bauyrlastyryp, qazaq jazushylarynyng internasionaldyq baylanystaryn nyghaytty», – dedi. Múnda onyng ózining de ýlesi bar edi. Últtardyng ruhany jaqyndasuynda tәrjime isi alar oryngha layyqty mәn bere bilgen narkom «Búqarada oqyghan molda» retinde jergilikti sholaq belsendiler teperishine týsken Túrmaghambet aqyndy qútqaryp, Narkomprosqa ghylymy qyzmetker etip aldy. Shyghys bilimpazyna jan-jaqty jәrdem beru jóninde ýkimet komissiyasyn qúrugha múryndyq boldy. Derbes pensiya taghayyndatty. Firdousiyding «Shahnamasyn» audaruyna jaghday tughyzdy. Ózine jasalghan qamqorlyq shabyttandyrghan aqyn әigili dastandy on aida tәrjimelep shyqty...
Oydaghyday óristetilgen mәdeny revolusiyanyng arqasynda Resey Respublikasynyng qúramyndaghy qazaq eli «tәuelsiz sosialistik memleket» mәrtebesine kóterildi: 1936 jylghy 5 jeltoqsanda Sovetterding Tótenshe býkilodaqtyq segizinshi sezinde qabyldanghan SSRO-nyng birauyzdan stalindik dep atalyp ketken ekinshi Konstitusiyasy boyynsha Qazaqstan Odaqtas respublikagha ainaldy. 1937 jyldyng nauryzynda ótken Sovetterding Tótenshe X Býkilqazaqtyq sezinde narkom Jýrgenov sezd qúrghan redaksiyalyq komissiyanyng qúramynda Qazaq SSR Konstitusiyasy mәtinin aqyrghy óndeuden ótkizuge qatysty. Al mausymda bolghan Qazaqstan Kompartiyasynyng birinshi sezinde Ortalyq Komiytetke mýshe bolyp saylandy. Alghashqy úiymdastyru plenumynda Ortalyq Komiytetting Buro mýshesi boldy. Úzamay, Semey saylau okruginen SSRO Jogharghy Sovetining deputattyghyna kandidat bop úsynyldy.
Alayda Ortalyqtan yzghyryqty suyq jel ese bastaghan bolatyn. BK(b)P Ortalyq Komiytetining 1937 jylghy aqpan-nauryz plenumynda Bas hatshy Stalinning auzynan zang bop shyqqan qate de qaterli tezis qara niyetin sayasatpen bildirmey boyap qoygha sheber sholaq belsendilerge tynnan quat bergen-di. «Troskisterge qarsy kýreste qazir eski әdister – diskussiya әdisteri kerek emes, jana әdister, týp-tamyrymen qúrtu, talqandau әdisteri kerek» ekendigi olargha mayday jaqqan. «Halyq jaularyn» «tabu» men joy Qazaqstanda airyqsha qarqyn aldy. Shildening ystyq kýnderinde kýni keshe Qazaqstan Kompartiyasynyng birinshi sezi saylaghan Ortalyq Komiytet pen onyng Burosynyng mýsheleri ýshin aqpannyng múzdy yzghary soqty... 1937 jylghy 2 tamyzda Temirbek Jýrgenov óz kabiynetinde qamaugha alynyp, respublika Ishki ister halyq komissariatynyng ishki týrmesine jabyldy. Búl «Barsa-kelmeske» «qara qúzghyn» Qazatkom tóraghasy Úzaqbay Qúlymbetovti, eginshilik, qarjy, densaulyq saqtau halyq komissarlary Nyghmet Syrghabekov, Iliyas Moldajanov, Hasen Núrmúhamedovterdi, Almaty oblystyq jәne qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Janaydar Saduaqasovty, oblystardaghy, iri ónerkәsip oryndaryndaghy basshylardy birinen song birin tasyp әkelip jatty...
SSRO Jogharghy sotynyng Áskery kollegiyasy 1938 jylghy aqpan–nauryz ailarynda Almatyda kóshpeli sessiyasyn ótkizip, 25 aqpandaghy alghashqy mәjilisinde Temirbek Jýrgenovti atugha ýkim etti (búl kýni barlyghy 39 qayratker sottalyp, bәri birden 1934 jylghy 1 jeltoqsan zanyna sәikes izinshe atyp tastalghan bolatyn). Aragha aigha juyq uaqyt salyp, 22 nauryzda, merzimdi basylymdar «últshyl-fashister, troskiyshilder men buharinshiler» – ishinde Temirbek Jýrgenov bar 19 partiya, sovet qyzmetkerleri – «Otangha opasyzdyq istep, Qazaqstandy SSSR-den bólip әketuge, ony shetel imperializmining koloniyasyna ainaldyrugha tyrysqan әreketteri, terrorshyldyq isteri, ziyankestik jәne diyversiyalyq júmystary, shetel memleketterining paydasyna shpionaj jasaghan... qylmystary ýshin» aiyptalyp, jazanyng jogharghy sharasyna kesilgenin jәne ýkimning oryndalghanyn habarlady...
Jýrgenov 1957 jyldyng 18 sәuirinde aqtaldy. «Otan opasyzynyng otbasy mýshesi» retinde enbekpen týzeu lagerine segiz jylgha aidalghan jary Dәmesh Ámirhanqyzy Ermekova-Jýrgenova azattyq alysymen zayyby Temirbek Qaraúlynyng adal esimin qoghamgha qaytaru, eline sinirgen enbegin úrpaq ýshin janghyrtu mәselelerimen tabandylyqpen shúghyldandy. Onyng qajyrly úmtylysy nәtiyjesinde memleket jәne qogham qayratkeri, aituly mәdeniyet qayratkeri Jýrgenovting sayasy repressiya úmyttyrghan isteri jayyndaghy derekter tirnektep jinala bastady. Sodan beri san týrli zertteuler, estelikter jaryq kórdi. Derekti filimder shygharyldy. Qayratkerding ómiri men qyzmetin 125 jyldyghyna oray júrtshylyqqa tanyta týsu maqsatymen búl kýnde Temirbek Jýrgenov atyndaghy qoghamdyq qor eleuli júmystar jýrgizip keledi.
Týrkilik mәdeniyetting TÝRKSOY (abbreviatura «Týrk mәdeniyeti men ónerin birlesip damytu» úghymyn beretin týrikshe tirkesting bas әripterinen alynghan) atty týrki elderin biriktiretin halyqaralyq úiymynyng (ony týrk әlemindegi YuNESKO dep ataydy) úigharymymen biylghy 2023 jyldyng «Temirbek Jýrgenov jyly» dep jariyalanuy qayratkerdi meylinshe tereng tanyp, enbegin әdil baghalaugha barshamyzdy mindetteydi. Jýrgenovting ortaaziyalyq respublikalargha ortaq túlgha bolghanyn moyyndau óz aldyna, biz onyng býgingi memlekettik tәuelsizdigimizge danghyl jol ashqan kýresker ekenin qaltqysyz tanugha tiyispiz.
Temirbek Qaraúly Jýrgenov alapat asharshylyqtan mýldem joyylyp ketuding az-aq aldynda qalghan qazaqty oqumen, bilimmen, mәdeniyetpen bauyrlastyryp, ruhyn kóterdi, sóitip, damu mýmkindigi kýdik tughyzatyn qaranghy júrt sanatyndaghy halqynyng biyik ónerdi mengeruge qabiletti ekenin, ozyq órkeniyetpen ayaghyn teng basyp jýre alatynyn kórsetti.
Onyng jankeshtilikpen qysqa merzimde úiymdastyryp jarqyrata ótkizgen Otyz altynshy jylghy qazaq әdebiyeti men ónerining Mәskeudegi Dekadasy totalitarlyq memleket basshylyghyn an-tang qaldyryp, respublikanyng avtonomiyalyq mәrtebesin odaqqúrushy tәuelsiz sosialistik memleket dәrejesine kóteruine yqpal etti.
Túrghylyqty, jergilikti halqynyng sany kýrt kemip, dәstýrli ekonomikasy túralap qalghan el osy jyly ómirge kelgen stalindik negizgi zanmen jana sapagha jogharylatyluynyng arqasynda 1991 jyly memlekettik tәuelsizdigin jariyalay aldy. Sondyqtan da biz býgin Temirbek Qaraúly Jýrgenov aruaghy aldynda bas iyip, erekshe iltipatpen qol soghugha tiyispiz.
Beybit Qoyshybaev
Abai.kz