Biz búl jolghy әngimemizde qazirgi qazaq prozasyndaghy әdeby fenomen - Duman Ramazannyng (surette) jana әdeby baghyttaghy izdenisteri men jetistikteri jayynda oy tolghamaqpyz. Óitkeni, modernizmning shekpeninen shyqqan últtyq sony әdeby baghytqa óz ayaghynan qaz túryp ketui ýshin jәne tól әdebiyetimizde әdeby proseste jeke baghyt retinde tolyqqandy ornyghuy ýshin óz ýlesin qosqan Duman Ramazannyng «Kósh» jinaghyna engen barlyq әngimelerin emes, tek eng aldymen jeke oqyrman retinde tórt әngimesin onyng jazushylyq ústanymy men shygharmashylyq sheberiligi jaghynan qarastyryp shyghugha baghdar ústandyq. Qalamgerding әdebiyetimizdegi postmoderndik (keyingimoderndik) baghyttyng kóshbasshylarynyng biri bolyp tabylatyndyghyn endigi jerde kelte oilap, teris qaghyp,  joqqa shygharugha bolmaydy.

Biz búl jolghy әngimemizde qazirgi qazaq prozasyndaghy әdeby fenomen - Duman Ramazannyng (surette) jana әdeby baghyttaghy izdenisteri men jetistikteri jayynda oy tolghamaqpyz. Óitkeni, modernizmning shekpeninen shyqqan últtyq sony әdeby baghytqa óz ayaghynan qaz túryp ketui ýshin jәne tól әdebiyetimizde әdeby proseste jeke baghyt retinde tolyqqandy ornyghuy ýshin óz ýlesin qosqan Duman Ramazannyng «Kósh» jinaghyna engen barlyq әngimelerin emes, tek eng aldymen jeke oqyrman retinde tórt әngimesin onyng jazushylyq ústanymy men shygharmashylyq sheberiligi jaghynan qarastyryp shyghugha baghdar ústandyq. Qalamgerding әdebiyetimizdegi postmoderndik (keyingimoderndik) baghyttyng kóshbasshylarynyng biri bolyp tabylatyndyghyn endigi jerde kelte oilap, teris qaghyp,  joqqa shygharugha bolmaydy.

Qoghamdyq sana myng qúbylyp, júrt pikiri san ózgerip jatqan qazaqtyng ruhany ómirinde әdebiyetke qatysymyz bolghandyqtan, agha buynnyn, óz qatarymyz ben keyingi tolqyn prozaikterining siyasy keppegen jana tuyndylaryn qalt jibermey oqiymyz degenimiz bir jaghy - aghattyq, ekinshi jaghynan mýldem mýmkin emes dýniye. Al, jylt etken jana tuyndylardy oqy qalatyn bolsaq, onda agha buynnan últtyq sanasyzdanghan kenestik kezenining kólenkesin, jana tolqynnan batystyq tobyrlyq mәdeniyetting elesin angharyp, «әttegen-ay» dep ózek órttenip otyrghanda óz tústastarynnyng alashiy-týrkilik-islamdyq dýniyetanymynyng sintezinen túratyn túshymdy shygharmalaryna den qoyghan uaqta kóniling bayyz tauyp, bir tynshyp qalady.

Álemdik, týrkilik, alashtyq ómir qúbylystaryna ózgeshe oy jýgirtu, qazaq qoghamynyng kólenkeli jaghynyng jahandanu dәuirine say surettele bastauy bizding buyn qalamgerleri ishinde óte-móte Asqar Altay men Duman Ramazannan aiqyn angharylady. Atalghan jazushylardan qazaq keyigmoderndik prozasynyng alty qasiyeti angharylady: 1) prozanyng ózindik kodqa ie boluy, yaghny mәtindi úiymdastyru erejesi; 2) әlemning berekesizdigin ózdik úghynuyn sanaly týrde haos arqyly beruge talpynu; 3) kez kelgen bedelge skeptikalyq qatynasta qarap parodiyalaugha talpynys, mәtinning ózindik maqsaty «hat bedeli»; 4) kórkem-beyneleu әdisterining sharttylyghy  «әdisterdi jalanashtau»; 5) bir mәtin boyyna týrli janr men týrli әdeby dәuirdi tútastyru.

Búlardan bólek Aygýl Kemelbaeva men Roza Múqanovlardyng prozasyna oy jýgirtken shaqta keyipker boyyndaghy eki iydeyanyng beybereketisizdik pen nigilistik kózqarastar ýstemdigi orys tildi qazaq әdebiyetine tәn ekendigin sezinip, qazaq postmodrenmizmi degenimiz feniks qústay qayta týlegen modernizm degen әdeby aksiomamen betpe-bet kelemiz.

Mәdeniy-ruhany Kenestik kommunistik iydeologiyanyng ornyn últtyq iydeologiya men orystanghan qazaqtardyng kosmopolittik iydeologiyasy basty. Dinde, ghylymda, sayasatta búrynghy birauyzdylyq kelmeske ketti. Alash qoghamyn ruhany haos jaylady. Osy haos involusionisting armany. Ár týsiniktegi, әr әdeby baghyt pen aghymdaghy jazushylarymyz ony ózinshe týsindirdi.  Realdy ómir, beyrealdy ómirge ainaldy. Osy әdeby hal keshudi shygharmashylyq is-әreket ýstindegi bizding buyn jazushylary әr týrli qabyldap, әr qily aishyqtady.

Qazaq postmodernizmining maniyfesindey bolghan Tynyshtyqbek Ábdikәkimovting «Ómir - ógiz, Uaqyt - donyz, donyz boghyn domalatqan men osyraq qonyz» degendeyin ómirdi beydәstýry baghalau ýrdisi qazaq әdebiyetine HHI ghasyrda dendep endi. Postmodernizmning beldi ókili sanalatyn Duman Ramazan - belgili prozaiyk. Ol qazirgi qazaq әdebiyetindegi Asqar Altay, Aygýl Kemelbaeva, Roza Múqanova t.b. zamana qalamgerlerimen bir qatarda túrady. Sonymen birge olardan ózgeshelenip, dәstýrli últ әdebiyetining mandayyna syimaytyn әngimelerimen erekshelenedi.

Duman Ramazannyng kórkemdik әlemi romantizm men realizm, naturalizm men sentiymentalizm, modernizm men surealizmning óte kýrdeli birin-biri joqqa shygharyp, әri tolyqtyryp, әri ózgeriske úshyratyp otyratyn estetikalyq tendensiyalarynyng sintezinen túratyn postmodernizmning prozadaghy últtyq etolony.  2000 jyldardan bastap onyng prozasy beyrealdy bastau kózge birte-birte ie bola týsti. Dumannyng san tarapty epigondyq elikteu-solyqtaushylyqtan ada ózindik avtorlyq stiyli men qalamgerlik baghyt-baghdaryn tanytatyn әdeby izdenisterining qorytyndysyna balanatyn «Kósh» әngimeler jinaghy jazushynyng jana ghasyrdyng 10 jyldyghyn qalay ensergenin tolyqqandy anghartyp, shygharmashylyq izdenisteri turasynda óz oqyrmandary aldynda jazushylyq esep berui bolyp tabylady. Ol ózi únatqan tuyndylaryn avtorlyq qalauy boyynsha óte sәtti jәne birshama sәtti dep shartty týrde bólip shygharma mәtinining tininen kezektestikpen oryn bergeni kórinip túr. Sondyqtan da biz jazushynyng osy toptastyruymen yqtayattyqpen  kelisip, barlyq әngimelerin jipke tizip tizbektep shyghudan boydy aulaq ústay otyryp, tek qalamgerding qazaq oqyrmanyna neni aitpaq bolghanyna, neni emeuirimen sezdirmek bolghandyghyn әdebiyet nazariyatshysy retinde júrt qúptaytyn, ne joqqa shygharyp kelispeytin taptauyryndyqtan janashyldyghy basym әdeby teoriyalyq tanym-týsinik negizinde oy jýgirtip, óz pikirimizdi bildiremiz. Jәne Duman Ramazan shygharmashylyghy turasynda elding bәri den qoyatyn birden bir aqiqat, birden bir dúrysty songhy sózdi týgese aityp otyrmyz degen ghylymy kýmәndi pikirden aulaqpyz. Realdylyq pen fantaziyanyn  ózindik aishyqqa ie sintezi jazushynyn  janr, qúrylymdyq jәne sujet týzushi prinsiypine ainaldy. Jazushynyng osy jinaqqa engen «Kósh», «Jatbauyr», «O dýniyedegi kezdesu» t.b. әngimelerinde jogharyda biz sóz etken әdeby әdis keng kórinis tapqan. Osy atalghan әngimelerde realdylyq bir shetke ysyrylyp, romantikalyq qos әlemdilik (romanticheskiy dvoemiriye) iydeyasy «óliler patshalyghynan» enip, «osynda» men «onda» bolmysy bir-birine qarama-qarsy qoyylyp, jazushy óz oqyrmanyna ne shynayy ómir (pәniy), ne tylsymdy tirlik (baqi) turasynda tútasqan týsinikting úshtyghyn ústatugha esh tyryspaydy, qayta  olardyng kórshilese ómir sýruin qabyldaugha tiyisti ekendigimizdi úghyndyrady. Avtor úghyndyrmasy boyynda denendi múzdatyp, jýregindi úshyryp, zәrendi zәr týbine ketiretin mistikalyq kýsh bizding ómirimizge dendep enip qana qoyghan joq, sonymen birge óz zandylyghyn adamdar arasynda ornatyp ta ýlgergendigin mәtindemelik emeurinmen sezdiredi.

Bәrimiz «Abay jolynyn» qalay ayaqtalghandyghyn jaqsy bilemiz. Abaydyng ómirining songhy kýnderine M.Áuezov adamzattyng alybynyng ómirden ótui jayly avtorlyq konsepsiya túrghysynan kelip, onyng ajaldan keyingi mәngilik ruhany ómirin qazaq halqynyng bolashaghymen baylanystyrady, әri últ ruhaniyaty payghambarynyng ómirden ótuin ejegeylep jazudy maqsat  tútpaydy, Duman Ramazan «Qúsa» әngimesinde Abay ómirining songhy kýnderin epikalyq auqymdylyqpen beredi. Jәne ony alash tarihyndaghy eki birdey erek túlgha Beybarys jәne Ketbúghamen kenistiktik-uaqyttyq birtútastyqta alady. Jazushynyng miyletshildigi arqyly Abaydyng aqyrghy kýnderinen syr shertetin «Qúsasy» men Ketbúghynyng songhy kýnine arnalghan «Ajal kelgen kýn» atty әngimesining arasyndaghy transtarihy baylanysty diptihtyqtyq (kóne gr. δίπτυχος «qosarlanghan»)  kompozisiya  arqyly eki ólimning últ ómirindegi tarihiy-mәdeny rólin avtorlyq pozisiyasy túrghysynan tereng mәndilikpen ashyp kórsetedi.

Bart mәtinder ózge mәtinmen myndaghan jipter arqyly jalghasqan dese, B. Groys postmoderndik mәtin avtorynyng ózining mәtinde bar ekendigin tanytatyn strategiyasynyng niyvelirovkasyn (әdeby jútyndyruyn) algha tartady. Duman osyny bylaysha angharatady: «- Seni óz elin, óz úrpaghyng qarghaytyn bolady. Sen qarghysqa qalasyn! Qarghys arqalap ólesin! Men elimning erteni men amandyghy ýshin qartayghan shaghymda da attan týspey jýrmin! Al sen Qútyz, qanyng qypshaq bolsa da, qarghy bauly tóbetsin. Atyng aityp túrghanday qabaghan itsin!.. Zatyng qúl bolmasa da, atyng qúl, mәmlýksin, memleket qúlysyn! Býgin, mine, ata-babannyng aruaghyna syiynyp kelgen óz úlysynnyng úlandaryn qyryp otyrsyn. Sonda sening joqtaghanyng kimnin, qay elding namysy? Sen odan da esing barda elindi tauyp, jaldamaly qúldyqtan qútyl! Ólseng mynalar siyaqty joqtaytyn el-júrtyng qalsyn artynda...

Qútyrghan qasqyrday kózderi alaq-júlaq etken Qútyz súltan búl sózdi qúlaghyna da ilmedi, jýregi de jiby qoymady. Qayta taghdyry qyl úshynda túrghan jauynyng tilin tartpaghanymen qoymay, ózin kinәlay bastaghanyna yzasy kelip, qatulana týsti.  Bezgegi ústaghan janday, qol-ayaghy dirildep, auzy-basy jybyrlap ketti.

- Doghar! - dedi aighay salyp.

Keudesin kek qysqan Ketbúgha qaymyghar emes, tosylar týri joq:

- Men - iysi Deshti Qypshaqtyng Úlyq biyimin. Tóreligim mynau: qarghys, qarghys saghan. Qarghys atsyn seni! - dep Qútyzdyng betine bylsh etkizip týkirip jiberdi.

Ashugha bulyqqan Qútyz súltan bir demde-aq qylyshyn qynabynan suyryp aldy da, kóz ilespen shapshandyqpen siltep kep jiberdi. Aq saqalyn qan juyp ketken Ketbúgha tizerley berip, etpettey qúlap týsti...

...Áldekimnen kómek kýtkendey jan-jaghyna jaltaqtap, qipaq qaqqan Qútyz «bәrin býldirgen sen ekensing ghoy!» degendey Búlghaq әmirge ala kózin ata qarady.

- Men... men... - dedi Qútyzdyng dauysy dirildep. - Men oghan...

Beybarys onyng sózin sonyna deyin tyndaghysy kelmedi. Sol qolymen jelke túsynan býre ústady da, ong qolyndaghy ótkir qanjaryn jýrek túsyna boylata súghyp jiberdi. Eki kózi alaqtaghan súltan til qatugha da shamasy kelmey, Beybarystyng ayaghyn qúsha qúlap týsti». (26-28 better)

Búl aq jәne qara ólim arqyly avtor babalarymyz arasyndaghy tәnirshildikting Ketbúghamen birge kelmeske ketkendigin, әskery qúldyqtyng mәmýlikter arasynda mәngige joyylyp, jana túrpattaghy qypshaq-islam әskery biyligining Beybarystan bastau alghandyghyn tanytatyn әdeby fon jasaydy. Sózben somdalghan tarih qalamgerding filosofiyalyq konsepsiyasyn oqyrmangha úsynady.  Mysaly qazaq islamgha qansha jerden sengenimen baqsylardy, abyzdardy, aqyndardy erekshe jandar dep sanauyn әli qoyghan emes.... osynday eki erek jan Abay men Ketbúghany diptihtyqtyq kompozisiya  arqyly tarihiy-mәdeny aspektide birtúttastyqta, birlikte alynghandyghy Duman Ramazannyng qalamgerlik sheberligi. Aq jәne Qara Ólim dýniyetanymdyq filosofiyasy arqyly qazaqtyng úlylyghyn tanytu  baghytyndaghy avtorlyq ústanym ózin aqtaghan әdeby sheshim.

«Beteradamdy» (supermendi) birinshi oryngha shygharyp, sonyng tónireginde oqyrmangha óz oiyn tanu jazushynyng postmoderndik oqyrmanmen oiynyndaghy ózin aqtaghan әdeby tәsil ekendigi turasynda Duman Ramazannyng «Kósh» әpsanasy osynday oy týigizedi. Óitkeni, Qabdesh Júmadilovting «Songhy kósh» romany realdy ómirdi tarihy shyndyqpen qosylta óriltip otyrsa, Duman Ramazannyng «Kóshi» turasynda búlay dey almaymyz. Onda alash tarihy týrli rakrusta alynyp, miftendirilip, sakraldanyp beriledi.  «Aqiqatty tanu - óte qiyn, al ony aita bilu - odan da qiyn» degen avtordyng qasiyetti hadisten alghan epigrafymen kelise otyryp, búndaghy «kósh» simvoly sana men tilge qatysty ekiúday qabyldanady da, naqty mәdeny qyzmeti ayasynda, yaghni, qalamger men oqyrman arasynda mәtindi oqu prosesi ýstinde tuyndap ómirge keletin últtyq qarym-qatynas týrinde ózgeshe qyrynan óriledi. Qabdeshting romany kóshti kórgen úrpaq bar kezde jazylsa, Dumannyng әpsanasy kóshti kórmegen úrpaq kezinde jazylyp otyr. Biraq kóshti kórmegen oqyrmandar qalamgerding tuyndysyna újymdyq sanasyzdyq arqyly oy jýgirte alady. Búl arada «kósh» arhetiypi tek qana formatýzushi regulyativtik prinsip emes, ózining әmbebap semantikasy bar. Osy arqyly oishyl qalamgerding tuyndysynyng ereksheligin sezinuge mýmkindik alamyz. Tuyndy boyyndaghy arhetip bizge jalpyalashtyq sanasyzdyqtan últtyq úiysugha bastaytyn bastau kóz bolyp tabylady.

Endi Duman Ramazandaghy arhetipterge toqtala keteyik.

«Quarghan qu dalany shangha kómip, úzynnan-úzaq shúbatylghan kósh keledi. At mingen, týiege jýk artqan, jayau-jalpylaghan adamdar kóshi.

Aldynghy jaqtaghy qatarynan segiz at parlay jegilgen altyn kýimede osy kóshting kóshbasshysy Malbúqa kósem qalghyp-mýlgip otyr. Qasyndaghy aiday súlu jas toqaly syrttaghy týr-túlghasy kelisken jas uәzirge sýzile qarap, terezege telmire týsedi. Sezikti sekirer degendey, qayta-qayta kýieuine kóz qiyghyn salyp qoyady. Aldarynda qasqaldaqtyng qany qúiylghan qúmyra men altyn tabaqqa salynghan qúljanyng basy túr» (30-bet). Avtor kósh prosesine qatysushylardyng arasyndaghy әleumettik tensizdikti «qasqaldaqtyng qany qúiylghan qúmyra men altyn tabaqqa salynghan qúljanyng basy» últtyq ashananyng mәdeny kody arqyly beredi. Biz qazaq siyrek kezdesetin nәrseni - qasqaldyqtyng qanyna teneymiz. Osy teneu qalamgerding metatili arqyly oqyrmangha kóp nәrseni úqtyryp túr. Mayers-Brigs tipologiyalaryndaghy kombinasiyalanu negizindegi segiz basty arhetipti: Biyleushi, Qaharman, Abyz, Izdeushi, Sәbi, Sopy, Dos, Jәdigershini osy әpsana boyynan týgelge juyq keziktiremiz.

«Kóshting bel ortasynda qúla biyege mingen dana qart pen kýreng taygha qonjighan on ýsh jasar bala keledi. Balanyng tandayy taqyldap, auyzy jabylar emes. Aq shashty aqsaqalgha súraqty qarsha boratady.

- Ata, biz osy qaydan shyqtyq? - deydi bala súrauly jýzben.

- Mening biluimshe, Baghzy jaqtan shyqqan siyaqtymyz! - deydi dana qart ta tartynbay.

- Ol qay jaqta?

- Art jaghymyzda.

- Qazir qay jerde kelemiz?

- Jeter jerimizding jelke túsynda kelemiz.

- Sonda biz osy qayda bara jatyrmyz?

- Biz qaydan shyqsaq, sol jaqqa qaytyp bara jatqan siyaqtymyz!» (30-31 better) degen bala men nemere arasyndaghy súhbattastyq arqyly avtor  qazaq әdebiyetindegi Qorqyt pen Asan qayghydan bastau alghan Abyz arhetiypi men Sәby arhetiypin tanytady. Qariya búl sapardaghy kóshting esh opa әpermeytinin «qaydan shyqsaq, sol jaqqa qaytyp bara jatqan siyaqtymyz» degen emeuirinmen-aq sezdiredi.

Izdeushi arhetiypi halyq jәne kósem әleumettik toby arqyly suretteledi. Sonymen birge aqiqatty izdeushi beynesinde: «shyndyqty aitsan, kim-kimge bolsyn, únamay qaluyng mýmkin. Jekkórinishti bolasyn! Anaghan qarashy! - dedi qart esek minip, tependep bara jatqan kiyimi júpyny, týri jýdeu әldekimdi qolymen núsqay, - Qanday aqyldy adam. Bilmeytini joq. Qúday talant bergen. Ónerli-aq. Ózine, ónerine nyq senimdi. Sodan da eshkimdi kózine ilmeydi. Kerek desen, hangha da sәlem bermeydi. Aytqanynan qaytpaydy. Tek shyryldap shyndyqty ghana aitady. Ótirik sóiley almaydy. Sondyqtan da teperish kórip, tepkining astynda jýr!..» (31-bet) dep óner adamynyng mәngilik beynesin qazaqy qalypta kesteleydi.

Endi ata men nemere arasynda ýzilgen súhbatty jalghastyrayyq: «Júmaq-Jaydyng auyly alys, balam. Kýnaharlar bastap kele jatqan kósh eshuaqytta Júmaq-Jaygha jete almaydy. Aldap-sulaumen ailalaryn asyryp, qylmystaryn jasyryp, ótirikti suday aghyzyp, jol boyy jalghandyqtyng úryghyn seuip keledi. Sóite túryp Júmaq-Jaygha barudy armandaydy. Ol mýmkin emes. Biz aidyn-kýnning amanynda joldan adastyq, balam. Adastyrghan da kósh basyndaghylar. Biz aldygha bara jatqan joqpyz, artqa qaytyp baramyz, - dedi dana qart jýni jyghylghan keyip tanytyp»... (32-bet) Abyzdyng aitqany tura keledi. Biz búl jerde Shәkәrim men Múhtar Áuezovting tuyndylaryndaghy Nysan abyzdyng Kebekke aitqan boljauy qalay aina-qatesiz kelse, Duman Ramazan da óz abyzynyng sózining qatesizdigin finaldyq túspaldaumen oqyrman erkine bylaysha qaldyrady: «Al qalyng kópshilik dybystaryn shygharmay ishterinen egilip jylap túrdy. Halyqtyng kóz jasynan qara topyraq my batpaqqa ainalyp bara jatty...

Qaydan shyqqany, qay jaqtan kelgeni belgisiz, bir alyp qara qús kóshti manaylay jaryq jartasqa baryp qondy. Kózderi oinaqshyp, jan-jaghyna tintine qaraydy. Eshqanday qauip-qaterding joqtyghyn sezingen siyaqty. Úyalastaryn shaqyrghanday, bir-eki mәrte shanqyldap dauys shygharyp edi,  qúzghyndar qara qúrtsha qaptap ketti. Jemtikke ýimelegendey, top-tobymen topyrlap úshyp kelip, tónirekti toruylday bastady. Tap bir toy toylaugha jinalghanday, moyyn-bastary qyltyldap, shegir kózderi jyltyldap, býiirleri búltyldap, bótegeleri býlkildep, sekeng qaghyp, sekirip jýr» (38-bet).

Avtor ózining «O dýniyedegi kezdesu» әngimesinde: «Endi, mine, taghy da taghdyr-talaylary toqaylasyp, az kýn qonaq bolghan jaryq jalghanmen bir mezgilde qosh aitysyp, mәngilik sapargha birge attanbaq. Dәl qazir ekeuining de hal-kýii birdey. Boylarynan әl ketip, jandary keudelerinen shyghyp ketuge tayau túr. Álsin-әlsin ynyrsyp, shýnirek kózderin әren-pәreng ashyp-júmyp, bayau ghana kirpik qaghady» (39-bet).

Bir palatada jatqan qos auyldas, әri synyptastyng ghúmyryn tómendegidey retpen sóz etedi: «Ekeui de payghambar jasynan asqan, qarttyqqa iyek artqan jandar. Onyng biri - qalanyng jogharghy tau jaq betkeyinde ornalasqan han sarayynday ýide túratyn Sәzzәt Súrlashov myrza. Ómir boyy at ýstinde jýrgen, úzaq jyl auyl, audan әkimi siyaqty lauazymdy qyzmetter atqaryp, jalghandy jalpaghynan basyp, shalqyp-tasyp ómir sýrgen kisi. Al ekinshisi - qalanyng tómengi jaghyndaghy qonyrtóbel ýide túryp, qonyrqay tirlik keshken Sýisen Sabaev aqsaqal. Úzaq jyl orta mektepte tarih pәninen sabaq berip, sanaly ghúmyryn bala oqytugha arnaghan, imany kәmil taqua adam»(39-bet).

O dýniyedegi jauap alu M.Kópeyúlynyng balladalarynda sóz bolghandyghyn qazaq әdebiyeti tarihynan jaqsy bilemiz. Osyny Duman Ramazan proza tilimen kestelep, dәstýr jalghastyghyn jýzege asyryp otyr. Mәshhýr Jýsip ózge avtorlardyng tuyndylaryn, el әngimelerin paydalansa, Duman Ramazan tuyndygerlikpen «avtorlyq mifti» ómirge әkelip, ózindik ústanymyn oqyrmanyna úsynady. M.Kópeyúly jaqsy jan men jaman jannyng o dýniyege baruyna eki birdey rauayat (diny ballada) arnasa,  Duman Ramazan adamnyng pәniyde jasaghan jaqsylyghy men jamandyghynyng o dýniyede óz baghasyn aluyn keyipkerleri boyynda jarystyra perneleu arqyly bir әngimening boyyna syidyryp beredi.

HH ghasyrdaghy haq músylman ýni, tikeley aitylghan avtor ýni bú dýniyede emes, o dýniyede oryn alghan oqighany lirikalyq negizde birinshi jaqtan bayandau arqyly avtordyng erki men diny aghartushylyq maqsatyna baghyndyryla berilip, óz oqyrmanyn diny anyzdan ghibrat alugha shaqyrady.

Al, Duman Ramazanda: «Dәl osy kezde janalghysh Ázireyil perishte kelip, Sýisen aqsaqaldyng bas jaghyna jayghasyp alyp:

- O, pәk denedegi aqjýrek jan! Allanyng keshirimin alyp, iygiligine ie bolyp, mәngilik rahatqa batqyng kelse, tezirek shyq! - dedi jaydary qalyp tanytyp.

Jan esh qarsylyqsyz deneni tastap shyqty. Týsi әppaq. Kók pen jerding arasyndaghy jetpis myng perishte birinen keyin biri oghan razy bolyp, batalaryn berisip jatty. Kóktegi barlyq qaqpanyng esigi aiqara ashylyp, perishteler sol jannyng óz qaqpalary arqyly gharyshqa kóteriluin tilep túrdy. Ázireyil jandy ala sala júpar sebilgen aq kebinge shymqap orady da, jeti qat kókke kóterip alyp ketti. Olar perishteler tobyna jetken kezde:

- Búl tamasha jan kimdiki? - dep súrady bәri jamyrap.

- Búl - Qúdaydyng sýigen qúly Sýisenning jany, - dedi janalghysh perishtening ózi de meyirlenip. - Endi jan denesimen qayta qauyshqansha gharyshta bolady» (40-41-better). Ólimnen keyingi ómir oqighasyn jazushy oqighany qoilata kórkemdikpen әngimeleuge kóshedi de, shyndyq ómirde de, o dýniyede de boluy mýlde mýmkin emes, qarapayym pendening bastan kýy keshuin shynaylyqpen suretteydi. Ári kýndelikti bolyp jatqan әdettegi oqighalardyng bireuindey qylyp, tartymdy bayanday bilgen.

(Jalghasy bar)

Ábil-Serik Ábilqasymúly Áliәkbar, әdebiyettanushy

Abai.kz