1963 jyly jurnalister óz zamanynyng aty anyzgha ainalghan túlghalarynyng biri Fiydeli Kastrodan Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysushylardyng qaysysyn ózining kumiyri sanaytynyn súraydy. Áriyne, bәri әigili bireuding esimin, qanday da bir kenestik partizan jetekshisinin, generaldyn, marshaldyn, snayperdin, t. b. ataydy dep kýtedi. Biraq Kastro júrtty tang qaldyrdy. Ol ózining kumiyrin Mәskeudi qorghaushylardyng biri, qarapayym kenes ofiyseri Bauyrjan Momyshúly dep atady.

Bauyrjan Momyshúly qatardaghy әskery qyzmetker (artillerist) bolghan, soghys bastalmay jatyp-aq, Qiyr Shyghysta japondyqtarmen soghysyp ýlgergen. Sodan keyin onyng tarihynda Qyzyl Armiyanyng Bessarabiyagha joryghy boldy. Keyin nemis shabuylyna úshyraghan Almaty qalasynda azdy-kópti tynysh qyzmet boldy.

1941 jyldyng kýzinde Momyshúly endi ghana qúryla bastaghan 316-shi atqyshtar diviziyasyna auysu turaly ótinish beredi. Búl bólimshening ereksheligi - ony shayqastargha qatysqan tәjiriybeli adamdar qúru kerek edi. Momyshúly ondaghy bataliondardyng birining komandiyri boldy.

Diviziya qúrylghanda Mәskeu qorghanysynyng eng qauipti jerlerine jiberildi. Onda diviziya sandyq jәne sapalyq jaghynan basym jaugha qarsy túrdy. Biraq qolbasshylyq kez kelgen jaghdayda tótep túrudy talap etti, óitkeni Qiyr Shyghystan jana diviziyalar qútqarugha kele jatqandyqtan, tek tótep beru kerek boldy.

Qyzyl Armiyanyng soghysqa deyingi tújyrymdamasynda jau territoriyasynda shabuyl, shabuyl soghysy bolghandyghy jaghdaydy qiyndata týsti. Qorghanys taktikasyna әldeqayda az uaqyt bólindi.

Nәtiyjesinde, 316-shi atqyshtar diviziyasy 40 shaqyrymdyq maydandy ústaugha mәjbýr boldy, degenmen barlyq standarttar boyynsha ol 12 shaqyrymdy ústauy kerek edi.

Diviziya komandiyri Ivan Vasilievich Panfilov soldattaryn osy 40 shaqyrymgha jay ghana sozsa, nemisterding alghashqy soqqysy qorghanysty alyp ketetinin týsindi. Onyng diviziyasy kýshti jәne negizgi qyzyqty taktikany - jaugha soqqy beru taktikasyn qoldandy.

Shaghyn otryadtar jau kolonnalaryna soqqy berip, úshqyr shayqastan keyin sheginip, nemisterdi sheginuge mәjbýrledi. Ashyq ýlken shayqasqa qatyspay, әrtýrli baghytta qauip tóndirdi. Múnyng bәri nemisterdi ýnemi kýshterdi bir jerden ekinshisine auystyrugha mәjbýr etti, búl kýshter ýnemi atqylau men shabuyldargha úshyrady, búl barlyq uaqytty qajet etti. Dәlirek aitqanda, Panfilov pen onyng diviziyasyna uaqytty útu kerek boldy.

Panfilovshylar taktikasyn ýzdik oryndaushy Bauyrjan Momyshúly boldy. Bir qyzyghy, ol tipti, búl taktikany «Momyshúly spirali» dep ataugha deyin bardy. Onyng sheberligi sonsha, Mәskeu týbinde bir ay shayqastan keyin ony polk komandiyri etip taghayyndaydy.

Qazaqtyng úlynyng erlikteri turaly jazylghan birneshe epizodtar bar. Birinshi oqigha Momyshúly Mәskeu manynda bolghan alghashqy kýni boldy - sodan keyin ol 100 erikti, eng tәjiriybeli jauyngerler tobyn basqardy jәne olarmen birge týnde basyp alynghan auylgha jol tartty, 300-ge juyq fashisterdi bir saghatta joydy.

Momyshúly polk komandiyri bolghan kezinde taghy bir erlik jasady. Búl joly onyng polki nemisting «Ólgen bas» elitalyq SS diviziyasymen soghysuy kerek edi. Komandir óz polkin basyp alghan 20 otryadqa bóldi. Belgilengen uaqytta keybir otryadtar shabuylgha shyqty.

Dәl osy kezde jasaqtardyng taghy bir bóligi auyldargha jasalghan shabuyldarmen baylanysty boldy – nemister kýshterin qaytadan bólip, qauipti baghyttargha auystyrdy, sodan keyin qalghan kenes otryadtary auyldargha jan-jaqtan shabuyl jasap shayqasqa kiristi.

Yaghni, spirali taktikasy beker aitylmaghan eken – aldymen shabuyldyng birinshi kezegi boldy, sodan keyin ekinshi, sodan keyin ýshinshi. Birneshe saghattyq shayqasta Momyshúly polki 157 adamynan aiyryldy, biraq jau 1200 tandauly jauyngerin shyghyn etti.

Áriyne, auyldardy qaytaryp alugha eshqanday mýmkindik bolmady - búl jaudy bәsendetuge arnalghan dәl osynday qudalau soqqylary boldy, biraq soghan qaramastan olar jaugha qatty soqqy berdi.

Biraq múnday taktikanyng artyqshylyqtarmen qatar birqatar kemshilikteri de boldy - ýnemi bolyp túratyn shaghyn otryadtardy qorshau onay boldy. Momyshúlynyng ózi talay ret aldymen batalionymen, sosyn polkpen qorshaugha alynghanymen, әr joly qorshaudan sәtti shyghyp ýlgerdi.

Erekshe tabysy ýshin 1942 jyldyng aqpanynda Bauyrjan Momyshúly agha leytenant sheninde qalsa da diviziya komandiyri bolyp taghayyndalyp, bir aidan keyin ghana polkovnik shenine deyin kóterile bastady.

Búl rette oghan Kenes Odaghynyng Batyry ataghy berildi, biraq onyng múnday ataqqa layyq emestigi jogharyda sheshildi. Múnyng da týsindirmesi bar: Momyshúlynyng minezi onsha qarapayym emes edi – ol oilaghanynyng bәrin tym ashyq aitty. Jauyngerler ony osy ýshin jaqsy kórdi, biraq basshylyqqa jaqpady. Soghys bitti, beybit ómir bastaldy.

Birde Bauyrjan Momyshúly Fiydeli Kastronyng ózin «erjýrek qazaq» dep atap ketkenin bildi. Kastro qonaqqa shaqyru qaghazyn jiberdi. Momyshúlymen óz ýiinde kezdeskisi keletinin KSRO ýkimetine habarlady.

Kenes jaghy óte qiyn jaghdaygha tap boldy – soghys batyrynyng otbasymen birge túrghan ýii, júmsaqtap aitqanda, súmdyq kýide boldy. Kenes ýkimeti Kubadan kelgen qúrmetti qonaqtyng aldynda ynghaysyz jaghdaygha qaldy. Sondyqtan Momyshúlyna jana keng pәterge kóshu turaly úsynys tez arada aitylghanymen, ol kópten beri túrghan ýiinde qonaq qabyldaudan úyalmaytynyn aityp, bas tartty. Jaraydy, búl jauap kenestik tarapqa jaraspaghany anyq, óitkeni elding abyroyy asqaqtap túrghan edi.

Olar Bauyrjan Momyshúlynyng tym bolmasa ýiine kýrdeli jóndeu júmystaryn jýrgizuge kóndirdi, ol bitti. Kastronyng keldi. Momyshúly men Kuba basshysy úzaq sóilesti, biraq olar bәrin talqylap ýlgermese de, jana kezdesudi josparlady.

Sodan keyin Bauyrjan Momyshúly ózi Kubagha Kastrogha baryp, qúrmetti qonaq bolady. Sonymen qatar, Bauyrjan Momyshúly birneshe kýn boyy kubalyq әskeriylerge dәris oqydy.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz