...Orystyng bayy kedeyin jegeni ras-aq shyghar. Biraq orystyng bayy da, kedeyi de qazaqty jeydi. Qazaq bayy orys kedeyin jep kórgen joq. Jeuge dәrmeni de kelgen joq. Búl talassyz nәrse. Orys kedeyi bayymen alyssa, bizding bay-kedeyimiz birigip, oryspen alysatyn jónimiz bar. Orystyng qúldyghynan qútylyp shyqpay jatyp, kedey-bay dep jikteletin jayymyz joq hәm olaysha aiyrylugha tarihy dayyndyq, púl men enbek qayshy kelip talasqandyq joq. Tamyrsyz nәrseni zorlyqpen eksek de qazaq ishinde ornamaydy, búl misyz bireu bolmasa, dau shygharmaytyn nәrse...

1918. Semey guberniyasy Alash shahary.

Maqalanyng tolyghy tómende:

ÚLY ORYSTYNG ÝSTEMDIGI

«Rossiyany qatardan qaldy, ózge memleketter eseptesetin eleuli kýshinen shyqty, azdy, tozdy; ishki sayasat tartysy әr partiyanyng ýstine bolyp, hәkimshilik tizginin almaqqa jarmasqandyghy әlin azaytyp, kýshin kemitti» desedi. Ras, orys ózge memleketterding júrtynan jyghyldy, jenildi. Biraq on býktelse de, óz ishinde biz syqyldy qaruy az, qamy joq, bilimi kem júrttargha basyna qaraytyndyghy tipti qalmaydy. Orystyng qay partiyasy hәkimshilikke ie bolsa da bizge tendik, erkindik bolmaydy, búl - anyq.

Bizden orystyng sayasy partiyasyna qosylyp, qazaqty da qosylghan partiyasyna qaratyp, jaqtatpaq bolghan qazaq ne týk andamaytyn soqyr, ne qazaq últyna qyzmet qylamyn degeni beker jan dep úghamyn. Orystyng bayy kedeyin jegeni ras-aq shyghar. Biraq orystyng bayy da, kedeyi de qazaqty jeydi. Qazaq bayy orys kedeyin jep kórgen joq. Jeuge dәrmeni de kelgen joq. Búl talassyz nәrse. Orys kedeyi bayymen alyssa, bizding bay-kedeyimiz birigip, oryspen alysatyn jónimiz bar. Orystyng qúldyghynan qútylyp shyqpay jatyp, kedey-bay dep jikteletin jayymyz joq hәm olaysha aiyrylugha tarihy dayyndyq, púl men enbek qayshy kelip talasqandyq joq. Tamyrsyz nәrseni zorlyqpen eksek de qazaq ishinde ornamaydy, búl misyz bireu bolmasa, dau shygharmaytyn nәrse.

Qazaqtyng eldigin búzbay, qaptaghan qalyng órtten aman alyp qalugha, tipti bar qazaq ózara jaulasqan orys partiyalarynyng birine qúiryq qyp joldasatyn orny joq. Qazaqqa shyndyghyn berip, syryn bildirip sonynan erter, qatargha ertip, teng tútar senimdi orys partiyasy, orys taby taghy joq. Orystyng qay partiyasyn, qay tabyn alsang da orys pen basqa júrtty teng ústaghysy kelmeydi. Qay jerde qashan bolsa da orys júrtyn joghary tútyp, ózge júrttargha sonyng qojalyghyn jýrgizgisi keledi de túrady. Lapyrghan qyzyl til, әdemi sózderi - bәri is jýzinde úmytylady. Orys tilegi ong bolyp, oghan ózge júrttardyng tilegi qúrbandyqqa shalynady. Orystyng bayyn joqtaghan partiyalaryn alsan, esi-derti orys baylyghy, orys ýstemdigi, orys qojalyghy. Odan basqany bilmeydi, tanymaydy. Kedeyin jaqtaghan orys partiyalaryn alsan, olardyng da esil-derti, nysana qylatyny orys kedeyining ýstemdigi, orys kedeyining rzalyghy, orys kedeyining qojalyghy. Áyteuir, orystyng qay partiyasyn alsang da kózdeytin maqsaty bizge, biz syqyldy taby bólek júrttargha tolyq erik berip, teng tútu emes, ózi ghana qojalyq qúryp, biylep túrmaq, moyynsúndyryp, aitqanyna kóndirmek. Orys kedeyining keregin biz syqyldy halyqtardan tauyp bermek.

Osy uaqytta Rossiyany orys kedeyleri biylep otyr. Olar búryn bay biylese, endi kedey biyleytin boldy dep laqap shashyp, baydy basyp taptamaqshy, talamaqshy bolyp otyr. Qay júrt qalaysha biylenbek bolsa erik ózinde, kúldyq noqtasyn aghytyp bosattyq, avtonomiya alamyn, jeke memleket bolamyn dese de yqtiyar dep jarlyq shygharyp otyr. Osy uaghdasyn shashqan jarlyghyn orystyng kedeyleri is jýzinde oryndap otyr ma? Joq. Orystyng bayy biylegendegi «uaghda» men kedeyi biylegendegi «uaghdanyn» aiyrmasy bolmay, qúr laqap, jel sózge ainalyp otyr. Qaysysy bolsa da dәme qyldyryp, tamaq istirip aldaghannan basqany bilmeydi.

Ózgeris bastalghannan beri orystyng qay partiyasynan bolsa da, jasalghan hýkimet tilin emizip, «uaghda» qylyp keledi: әr halyq ózin-ózi biyleydi dep. Sol «uaghdalaryn» eskerip, oryndaghan ne bayy, ne kedeyi bar ma? Joq. On oblys - bir gýbirneni qonys qylghan Qazaqstandy, jýzding beseui - orys Týrkistandy, Edil boyy men Oral tauyndaghy Bashqúrdstan men tatarlardy, Qyrymdy, Kavkazdy, ontýstik kýnbatys Rossiyany mekendegen Ukrainany erkine jiberip otyrghan úly orys kedeyining syry belgili boldy. Til emizgen, aldaghannan basqa týgi bolmady. Ózindi ózing biyle deydi de, bar hәkimshilik «júmyskerler men soldattar kenesine» dep úran salyp, úly orystyng kedeyleri taghy qoja bolghysy keledi. Ózge júrttardyng esalan, ólekse kedeyleri úly orystyng súmdyghyn sezbey, jeligip ere bastaghan bolyp jýr. Bizding qazaqtan da keybireuler shyghyp, qazaq taghdyryn úly orystyng kedeylerine kestirip, pishtirip, jarylqamaq bolyp jýr. Bar qazaqty syrttan satyp, býlikti bastap, soyqandy salyp jýr...

Qay qazaq Semeydegi, Ombydaghy taghy basqa jerlerdegi bir top orystyng júmysshylary soldattaryn ókil saylady. Mening ýstimnen hәkimshilik jýrgizip, biyle deydi. Tiyirmen tartqan, teri iylegen, kóshe sypyrghan jýmysshylar men býgin kelip, erteng ketetin 1-2 jýz kelimsek soldat Semey oblysyndaghy 850 mynday qazaq pen 250 mynday mújyqty biylemek bolady. Sondaghy sýiengeni - myltyghy men istigi. Jer-su, mal-mýlik - bәrin solar biylep, ýlesip almaq, bólip bermek. Búl astamdyq emes pe?!

Olargha múny istetip otyrghan kim? Memleketting biyligin qolyna alyp otyrghan bayaghy úly orystyng kedeyleri. Tendik degeni ras bolsa, halyqtyng oiyn súramas pa – bilmes pe edi; ózindi-ózing biyleysing be, bizge qosylasyng ba der edi. Júmysshylar men soldattardyng hәkimshiligi, yaky úly orystyng kedeylerining qojalyghyn tanimyz da, әitpese, qyramyn, joyamyn, qanyndy aghyzyp, malyndy talaymyn deydi. Mine, qazaq, noghay júrttary, úly orystyng kedeyining zorlyghy! Orystyng qay partiyasy biylese de, úly orystyng ýstem boluyn kózdeydi. Qazaq, noghay syqyldy taptalyp, qúldyqta ósken azamattary әueli úly orystyng búghauynan qútylyp, tendikti izdemese osy kýngi qalypta orystyng qay partiyasy bolsa da bezu kerek. Úly orystyng tilin emizip, mastandyrghanynan saqtanyp, kóz júmyp eteginen ústap ere beruden bas tartu kerek. Qazaqtyn, noghaydyng tilegi mynau: «Sen soghan kón!» dep úly orysty qysu kerek. Úly orystyng bayynyng bolsyn, kedeyining bolsyn ynghayymen jýre bermey, óz últymyzdyng keregin ilgeri tútu kerek.

Jas Alash.

1918. Semey guberniyasy Alash shahary.

«Úly orystyng ýstemdigi» atty maqaladan.

Dayyndaghan Abay Myrzaghaliy

Abai.kz