Júma, 23 Aqpan 2024
Bilgenge marjan 2451 2 pikir 11 Tamyz, 2023 saghat 13:50

Biz – qazaq ejelden... (sony)

Basy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden... 

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen

35.

1723 jylghy erte kóktemde qazaq halqy búryn-sondy kóz kórip, qúlaq estimegen apatqa, kýireuge úshyrady. Tútqyngha týsken orys ekspedisiyalary mýshelerinin, sonday-aq qashqyn orys soldattarynyng kómegimen zenbirek qúndy, ózge de soghys ónerin ýirengen, qytaymen bitim jasasyp, tek qazaqpen soghysugha múqiyat әzirlengen jongharlardyng joyqyn soqqysy kýtpegen jerden, qapiyada tiyip, halyqty qatty esengiretti. Búl kezdegi basqynshylar әskerining shapqynshylyghy jasalghan baghyttar jayynda,  zertteushilerding (A. Levshiyn, M.Tynyshbaev, Q.Mamyrúly) enbekterine sýiene otyryp, «Qazaqstan tarihynyn» ýshinshi kitabynda bylay dep jazyldy:

«Jongharlar iri-iri jeti syna siyaqty qozghalyp, 70 myng adamnan túratyn әskermen shabuyl jasady. Mәselen, Sevan-Rabtannyng balasy Galdan-Seren 10 myng әskermen Balqashqa jәne odan әri Qarataugha qaray attandy. Qontayshynyng inisi Qúlan-Batur Altaygha jәne Kóktal ózenining boyyna bettedi. Qontayshynyng nemeresi Ámirsananyng jasaghy Núra ózeni alabyna baghyt aldy. Galdan-Serenning ekinshi balasy Sevan-Dorjy Ystyqkólge baghyt ústady. Noyon Doda-Dorjym Shu ózenine qaray úmtyldy. Sevan-Rabtannyng ózi Ileden ótip, Jetisudyng ontýstigine qaray jyljydy. Basyp kiruge jalpy basshylyqty Sevan-Rabtannyng aghasy Shona-Doba jýzege asyrdy»[1].

Jongharlardyng mol kýshpen qapyda shabuyldauy saldarynan qazaq halqy tarihy qasiretke – bosqyndyqqa, «aqtaban shúbyryndygha» úshyrady. Ontýstik Qazaqstandy mekendegen kóptegen qazaq rulary Tynyshbaev boyynsha  – Úly jýz ben Orta jýzding arghyndardan basqalary Orta Aziyagha – Samarqan men Búharagha, Kishi jýz – Hiuagha qashty[2]. Levshin Úly jýz jәne Orta jýz qazaqtarynyng birazy Tashkent syrtyna, Hodjentke qaray, Qarategin audany men Ferghanagha, Pamirge deyin; Orta jýz rularynyng kópshiligi Samarqangha; al Kishi jýz rulary Hiua men Búqaragha bosqanyn aitady[3].

Tarihy qayghy-qasiret halyq jadynda  mynanday óleng joldary bar «Elim-ay!» әnimen saqtalyp qaldy:

Qarataudyng basynan kósh keledi,

Kóshken sayyn bir taylaq bos keledi,

El-júrtynan airylghan jamaneken,

Qara kózden móltildep jas keledi.

 

Myna zaman qay zaman? Baghy zaman.

Bayaghyday bolsayshy taghy zaman,

Atadan úl, eneden qyz airyldy,

Kózding jasyn kól qylyp aghyzamyn.

 

Myna zaman qay zaman? Qysqan zaman,

Baqyt qúsy alashtan úshqan zaman,

Kók aspannan topyraq pen shang borady,

Kýni suyq qantardan, qystan jaman.

 

Qosh, aman bol, Qaratau, atam ólkem,

Tórt týlik pen el eken jerding kórki,

Baq, baylyqpen danqty alash úly,

Qaysy júrttyng bolar-au kelekesi.

 

Qosh, aman bol, Qaratau, el ólkesi,

Jerdin, keter el ausa, berekesi,

Hanzaday, hanshaday ósken úl-qyz,

Qaydan endi tabady berekesin[4].

Osy shaqta «jeke basynyng qasiyetteri, qazaq qoghamynyng ishki ómirin tereng sezinui, adamdardy biriktire bilui Ábilqayyr handy erekshe túlgha etip kórsetti»[5]. Ol jonghar basqynshylaryna qarsy kýshti jәne ortalyqtandyrylghan qarsylyq úiymdastyra bildi. Erki men ruhyn jasytpaghan qazaqtar 1724 jyldyng ózinde-aq Ábilqayyr-bahadýr-hannyng basshylyghymen alghashqy jenisterge jetti. Osy jyldyng oqighasy jayynda Florio Beneveny bylay dep jazghan edi: «Shona-Louzan Ábilqayyrmen soghysta qazaqtardyng 12 úlysyn qol astyna qaratyp, Týrkistan qalasyn basyp aldy. Ábilqayyr kýsh jinap, az uaqyttyng aralyghynda-aq Týrkistan qalasyn ózine qaytaryp aldy»[6].

Qazybek bek jogharyda keltirilgen, Ordabasydaghy ýlken kenesting ayaghy Ábilqayyrdy ýsh jýzding qolyna qolbasshy etip saylady, biraq ony qazaqtyng bәrining hany dep jariyalamady degen habaryn: «Óitkeni onyng han saylanuyna Áyteke qarsy boldy», –  dep sabaqtaydy. «Jalpy, Áyteke tóreden bolatyn handargha qany qas edi, – deydi ol odan әri. – Onysy dúrys ta bolatyn. Olardyng oilaytyny halyqtan búryn óz qamy edi». Tap sol tústaghy qan maydan keship jýrgen handar jayynda solay sóileudi jala demeuge bolmas, búl, ynghayy, kóshirmeshiler qolymen jasalghan keyingi jikshilder pikiri bolsa kerek. «Taghy bir әbestigi qalmaqtan qatyn alugha qúmar-dy. Múny biyler bólek qalyp ataly sóz aitqanda da Áyteke ashyq ketti» – qayran qalarlyq kriyteriy... Múnday ólshem sol zamanda aityla qoydy ma eken?!.

«Oghan úly jýzding hany Jolbarys ta, Orta jýz hany Sәmeke de bәribir kelisim bermes edi», – deydi Qazybek bek esteliginde. – Nege? Jolbarys – 1720, Sәmeke – 1724 jyly óz jýzderine han saylandy, al Ábilqayyr 1710 jyldan Kishi jýz hany, 1719 jyldan qazaq handary ishindegi agha han. Ol jongharlardyng alapat shapqynshylyghy bastalghanda, ensesin týsirmey, qazaq basyna batys pen teristikten tóngen qaterdi de dәl boljap, batyl da shúghyl әskery qimylymen sol qauipting aldyn ala bilgen iri qolbasshy. Artynsha ontýstiktegi qazaq astanasy men oghan irgeles qalalardy basqynshylardan azat ete alghan. Endeshe ózinen qay jaghynan da kishi handardan qanday qarsylyq kórsetilui mýmkin?

«Kelisim úrysty ayaqtap, qazaq dalasy qalmaqtan tazarghanda, býtkil qazaqqa belgili batyrdy han kótermek bolyp kelisti»[7]. – Beker sóz. Handardyng hany bar bolatyn, ol úly han – Ábilqayyr bahadýr edi. Sondyqtan Ordabasy qúryltayy ony sol agha han lauazymyn ýstemeley týsetin әskery bas qolbasshylyqqa saylay otyryp,  otan qorghaudyng ózekti  mәselelerin qarady.

Qazaq jýzderining birikken armiyasyna Bas qolbasshy saylap alghannan keyingi azattyq jolyndaghy shayqastardyng birin Qazybek bek bylay suretteydi: «1104-jyly Sarysu boyyndaghy Ayran tógilgen degen jerdegi soghysqa qazaqtan tura 44 myng adam qatysty. ...Maydan tórt jerde jýrip jatty. ...Biz Jetisulyqtar aralasqan úrysty ghana anyq bayqap, ishinde boldym. Jolbarys han shatyry Búlanty deytin kishkentay, Sarysudyng batysyndaghy ózen boyynda edi. Onda kýni-týni birdey Tóle by tapjylmay úrys barysynyng maghlúmatyn bilip otyrdy».

Estelikte hijramen kórsetilgen jyldyng jasandylyghyna nazar audarmay-aq qoyayyq,  biraq, mәtinnen  bayqalatynday, әngime «1728 jyldyng kókteminde Úlytau eteginde», «Búlanty jәne Bileuti ózenderining aralyghynda» jatqan, Qarasiyr dep atalatyn keng jazyqta bolghan shayqas jóninde aitylghan. Onda bas qolbasshy Ábilqayyr hannyng jalpy basshylyghymen Qarakerey Qabanbay, Shaqshaq Jәnibek, Tama Eset, Bәsentiyin Malaysary, Taraqty er Bayghozy, Qanjyghaly Bógenbay yntymaqty qimyl jasap, Otan soghysyndaghy asa manyzdy jenisting birine qol jetkizdi[8].

«Sóitip, biz qamaghan tórt jarym myng qalmaqtan tiri ketkeni az boldy, – deydi Qazybek bek sol shayqas jayynda. – Naq osynday soghysty Qabanbay qoly da, Bógenbay qoly da saldy. Olardyng qorasynan da tiri qalmaq shyqpady. Tek qasha úrys salmaq bolghan Ábilqayyr qoly jaudy bytyratyp aldy. Dúshpannyng úrysqa kirmegen qoly endi byt-shyt bolyp bet-betine qasha bastady. Órge qashqanynyng artynan biz týstik, shyghysqa qashqanyna Qabanbay qoly, teristikke qashqanyna Bógenbay qoly týsti. Batysymyzda Ábilqayyr soghysyp ketti. Biraq osydan keyin Ábilqayyr da, onyng әskerleri de búdan bylay búl jaqqa qayta oralmady». – Tarihy shyndyqtan alshaq «derek».

Avtor múnymen de tynbay, «esteligin»: «Ábilqayyr jolshybay Jan, Bal, Bol úrpaghynyng keybir auyldaryna shabuyl jasap, barymtalap, batys betke tartty, – degen qisynsyz dolbarmen sabaqtaydy. – Úlytaudyng batys betindegi Nayman – Mendiqara auylyn, atam zamannan kele jatqan qara qazaq – azghantay, óspey qalghan ru Moyyn men Qarashordy shauyp, malyn talap, adamdaryn óltirip, kýnirentip ketkeninen býkil qazaq dalasy habardar boldy. Búghan yzalanghan Bógenbaydy, Ótegendi, Qabanbaydy, Senkibaydy Tóle men Qazybek zorgha basty. «Aldymen jau tentekterin joyayyq, óz tentegimizge sonan song keleyik», – desti eki bi. Tórtqara Aytyq by Tóle men Qazybekke hat jazypty: «Ábilqayyrdyng eserligin estip, ekeuinizding aldynyzda ólmegenim qara jer bolyp jatyrmyn. Nauqasym sodan beri mendep ketti», – depti onda. ...Batyrlar qansha ashynghanymen, qanshalyqty yzalanghanmen, aghalaryna qarsy kelmedi, eki by tentektikke keshirimdilikpen qarady». – Óte qaradýrsin, qoldan qiystyrylghandyghy kózge úryp túrghan ertegi-maghlúmat. Ókinishti.

«Aqyry jarymjan Bolattyng ornyn kózdegen Ábilqayyr onyng ornyna 1108-it jyly onyng úly Ábilmәmbet saylanyp ketken son, meni úly han jasamady dep ókpelep, maydannan sheginip Yrghyz asyp ketti». – Jalghan. Birinshiden, avtor hijramen kórsetken data 1697 jyl bolar edi, ekinshiden, avtordyng bir zamanghy kóshirmeshilerining biri jәne HHI ghasyrda ótken konferensiyanyng bayandamashysy menzegen (1108+622) 1730 jyly onday oqigha ómirde oryn almaghan. Sondyqtan da,  sol jyldardyng shynayy kuәgeri onday ótirikti jazyp qaldyruy mýmkin emes...

«Arada bir jyl ótkende, ol qatyn patsha Annagha hat joldap, sonyng qúzyryna qarady. Dәmesi tym zor boldy. Patsha arqyly býkil qazaqty ózine baghyndyrmaq edi. Biraq búl bir Bek balasynyng oiy emes-ti. Keyin Ábilqayyrdyng hatyn paydalanghan Eresey Or men Elektining boyyna qamal ornatqan son, Ábilqayyrdy kerek ete qoymady»[9].

Tarih ghylymyna býginde keninen mәlim derekter estelik avtorynyng búl әngimesine kýdikpen qaraugha mәjbýr etedi. Birinshiden, Búlanty  shayqasynan keyin «Ábilqayyr da, onyng әskerleri de búdan bylay búl jaqqa qayta oralmady» degen habar oqyrmandy teris maghlúmatymen mýldem adastyrady. Ábilqayyr han bas qolbasshy retinde 1930 jylghy danqty Anyraqay shayqasyn jenispen ayaqtaghansha, Otan soghysy maydandaryn tikeley ózi basqaryp, ýilestirip jýrdi. «Qazaqstan tarihynyn» songhy basylymynda: «Anyraqaydaghy shayqasqa Ábilqayyr han basshylyq etti», – dep jazylghan[10].

Ekinshiden, ony «jarymjan Bolattyng ornyn kózdegen» dep kinәlauy da shyndyqtan alshaq jatyr, Bolat ol kezde ómirde joq (ol jonghardyng joyqyn  shapqynshylyghy bastalghan jyly dýniyeden ótken), әri ol da, Ábilmәmbet te – bar bolghany Orta jýzding hany bolghan, al sol shaqta Ábilqayyr әskery qayratker retinde keninen tanymal, jasy da ýlken, bedeli de bәrinen joghary agha han bolatyn.

Ýshinshiden, avtor «arada bir jyl ótkende, ol qatyn patsha Annagha hat joldap, sonyng qúzyryna qarady» dep, mәseleni tym ýstirt payymdaydy, әri onyn: «Dәmesi tym zor boldy. Patsha arqyly býkil qazaqty ózine baghyndyrmaq edi» degeni kózi qaraqty, memlekettik qúrylysqa bilimdilikpen, aiyq kózben qaray alatyn adamnyng sózine úqsamaydy. Ábilqayyr hannyng orys memleketining protektoraty bolugha kónui syrtqy jau soghan mәjbýrlegendikten ghana emes, sonymen birge, quatty derjavagha arqa sýiey otyryp, bir ortalyqqa baghynghan quatty handyq qúrudy kózdegenin kórsetedi, búl ras. Biraq ony baysaldy, parasatty memleket qayratkeri retinde tanymay, «býkil qazaqty ózine baghyndyrghysy kelgen» (al múny – handyq biylikti kýsheytpeyinshe qalay ghana jýzege asyrugha bolar edi?!)   «dәmesi zorlyghymen» (kýshti memleket qúrugha tyrysudy osylay keketu oryndy bola qoyar ma eken?! Múnday sóz shynymen sol zamanghy batys-shyghys, músylman-kәuir oquyn tauysqan Qazybekting auzynan shyqqany qanshalyqty shyndyq?) týsindiruge tyrysu – tek pighyly ortaq is mýddesine say kelmeytin adamdardyng (bizding oiymyzsha, bir jarym ghasyr ishinde júmys istegen órt-bes kóshirmeshining birinin) ghana auzynan shyghuy mýmkin.

Tórtinshiden, patsha ýkimetining «Ábilqayyrdy kerek ete qoymauy» da shyndyqqa asa kelmeydi. Ábilqayyr ózin aldaghanyn týsinisimen,  әkimshilikpen údayy alysyp jýruge mәjbýr boldy. Ony orys tarihshylary «orys halqynyng jauy», «general Nepluevting nómiri birinshi dúshpany» dep baghalaghan. Sondyqtan da orys ýkimeti hanmen eriksiz sanasty.  Biraq onyng baqtalastaryn – jalpyqazaq mýddesin oilay almaytyn mansapqorlardy – astyrtyn qarsy aidap salu arqyly, oghan birikken kýshti handyq qúrugha mýmkindik bermedi.

Qazybek bek kitabynda han ómirining súrausyz bolghanyn aitady: «Ony Baraq óltirgende, «Nege búlay boldy?» – degen de joq. –  Odan әri Ábilqayyrdy kýstanalay ketedi. – Ol Baraq óltiretin jolda Qaraqalpaqty qaratyp, qan jylatpaq edi, ajalyna shyqqan eken»[11]. – Búl habarda da synarjaq aiyptau saryny basym.

1748 jylghy tamyz aiynyng bas kezinde Ábilqayyr han Torghay ózenining bir salasy Olqayaq ózeni alabynda kóship-qonyp, jaylauda otyrghan-dy. Sol aidyng orta kezinde «qazaq úlysyna qaraqalpaqtardyng keluine» baylanysty olardyng arasyndaghy kiykiljing qaqtyghysqa úlasady da, kýsh teng emes shayqasta han qaza tabady[12]. Ábilqayyr han taghdyryn tereng zerttegen, ótken ghasyrdyng ayaghyna qaray «Ábilqayyr han: qolbasshy, biyleushi, sayasatker» degen ýlken monografiya jazghan, ony tolyqtyryp, aragidik ketken qatelerdi týzetip, 2007 jyly qayta shygharghan tarihshy Irina Erofeeva olardyng arasyndaghy kiykiljinning óristey týsuine Orynbor gubernatory I.I. Nepluevting sayasy intrigasy eleuli әser etkenin aitady.

General Nepluev dala shonjarlary ishindegi sayasy túrghyda kórsoqyr, alysty boljay almaytyn, biraq mansapqúmar shamshyldyghy kemerinen asyp túrghan Baraq súltannyng keudemsoqtyghyn jasandy týrde qozdyra kele, is jýzinde ony jan-dýniyesining emosiyaly-jaralanghyshtyghy basym,  qyzu qandy, sezimtal Ábilqayyr hangha aidap saldy. Baraq súltan Jalayyrdyng keybir rularynyng qazaqtaryn handy shabuyldaugha shaqyra otyryp, onysyn: «Ábilqayyr han tek qaraqalpaqtardy nemese senderdi ghana emes, sonymen qatar bizdi de talap, tonaugha kóshti, ol ózine eshkim qarsy kele almaydy dep sanaydy» degen sózdermen dәiektegen.

Osy orayda hannyng óliminen ýsh apta ótken song ataqty tarhan jәne batyr Jәnibek aitqan myna sózder de kóp nәrseni anghartady: Baraq súltan Ábilqayyr handy óltirudi ansaghan, óitkeni ol  «onyng handyghyn qyzghanatyn edi, sondyqtan da ózi han lauazymyn qolgha týsirudi armandaytyn»[13]. Dúrysy osy degen oy keledi. Óitkeni Baraq súltan kezinde patshayymgha ókilin (keyin Ábilqayyrdy óltiruge qatysqan Syrymbet batyrdy) jiberip, bodandyqqa ant etken, patshadan syilyqqa qylysh alghan bolatyn.

Taghy da Qazybek bek: «Eger bizding ýsh hanymyz úlyq handyqqa talasyp, ýsh basty jylanday Ábilmәmbet, Sәmeke, Ábilqayyr ýsh jaqqa tartpaghanda, osy qalmaqpen bolghan soghystyng ayaghy tórt-bes jylda-aq kórinip qalatyn edi. Al ýsheuining alagózdigi, ittifaq tappauy qazaq ishine de alalyq týsirip, qalmaqpen úrysty taghy da jiyrma jylgha sozyp aldyq. Búghan taghy da aitarym: eng aldymen kinәli Ábilqayyr edi. Tóle óler aldynda qazaqtyng basynyng biriguin kórmey baramyn dep armandaghanda, Ábilqayyr turaly: «Týlki syipat kisi edi, ol túrghanda Kishi jýzdi qospaydy. Abylaydy bilmeymin, kópten kórmedim», – depti». Alayda Tóle by 1756 jyly dýnie saldy. Al Ábilqayyr han 1748 jyly qaza tapqan. Demek, Tóle biyge tanylghan jogharydaghy sóz naqty ahualdy bilmeytin teris niyetti adamnyng oidan shygharghan qisyny... Shyntuaytqa kelgende, mәsele – estelik iyesining әlde onyng múrasyna qalauynsha týzetu jasaghan qoljazbany kóshirushilerding birining ishtarlyghynda, memlekettik túrghyda oy qorytugha dәrmensizdiginde jatsa kerek.

«Ábilqayyrdyng balasy Núraly da han taghyna qaraqshy boldy. Endi qazaq arasynan orysqa jaghynushy Tileuberdiler de shygha bastady, 1121-jyly jansyzdyghy ýshin ol han dәrejesine jetti». Búl jerdegi datany Núralynyng han bolyp saylanghan shynayy tarihy uaqytymen ýilestire almadyq: eger  músylmansha delinetin 1121-shi jyldy hristiansha kýntizbege audarsaq, onda ol 1709 jylgha sәikes keledi. Búl kezde ol dýniyege de kelmegen. Al avtor kitabynda eskertkendey jolmen, oghan 622-ni qosu jolymen shygharsaq, onda  1121+622=1743-shi jyl payda bolady, búl jyly әkesi әli tiri...

Jalpy, aita ketu kerek, Qazybek bekting «Núraly da han taghyna qaraqshy boldy» degen baylamy, Ábilqayyr handy orynsyz kýstanalaghany siyaqty, shyndyqqa janaspaydy. Núraly han  qazaq mýddesin ózining orys imperiyasy protektoratynyng hany dengeyindegi mәrtebesi jetkeninshe qorghady. Arandap qalmaudy oilay otyryp, Pugachev bastaghan sharualar kóterilisine de ishtarta qarady. Al ýkimet onymen belgili dәrejede ghana sanasyp, handyqty mýldem joy sayasatyn jýzege asyrugha kirisken. Búl orayda taghy da sayasi  túrghyda alysty boljay almaghan qazaq batyrlarynyn, atap aitqanda, ataqty Syrym batyrdyng handy taqtan taydyrudy kózdegen qozghalysy olar ýshin izdegenge súraghannyng keri bolghanyn aitugha tura keledi.

«1113-jyly (búl qoldanystaghy kalendaridyng 1683 jylyna sәikes keledi, biraq kóshirushi  ony 622-ni  shegeru jolymen jasap, 1735 jyldy megzegen tәrizdi – B.Q.) Jolbarys kýsheyip túrghanmen, ózin myqty otyrmyn dep sezinbedi, – deydi Qazybek bek. – Sondyqtan Ábilqayyrdyng Ereseyge bodan boluyn búl da oilay berdi de, aqyry Ereseyding tamyryn tartyp, jaghdayyn bilip keluge saudager Núrmúhambetti jiberdi. Shamasy, saudager óz júmysymen jýrip eshteme bitire almaghan son, oghan qanaghattanbaghan Jolbarys búl isti Ábilqayyrmen birigip jýrgizudi oilady. Ol Ábilqayyrgha Shapyrashty Nauryzbaydyng әkesi Qúttymbet Kóshtay balasyn jiberip, odan әri Ábilqayyr búl jaghdaydy ózine paydalana qoyyp, ózi de jibergeli otyrghan Seyitqúl Qoydaghúl balasyna Qúttymbetti qosyp patshagha jibere qoydy»[14].

Is jýzinde, Ábilqayyr han Kishi jýz alshyn ruynyng batyry Seyitqúl Qoydaghúlov pen Orta jýz kerey taypasynyng bii Qútlymbet Qoshtaev («Shapyrashty Nauryzbaydyng әkesi Qúttymbet Kóshtay balasy» emes – B.Q.) bastaghan elshilikti Resey astanasyna 1730 jylghy jazghytúrym Kishi jәne Orta jýzderding elitasy bas qosqan sezding sheshimine sәikes jibergen bolatyn. Olar Jonghar qontayshysymen Anyraqay shayqasynan keyin qol jetkizilgen bitimdi, Edil qalmaqtarymen  de ornatylghan tatulyqty aita kelip, Resey bodany bashqúrttarmen bitise almay otyrghandaryn, orys biyligining soghan tatu jәne auyzbirlikte bolyndar dep әmir beruin súraghan edi...[15]

Jalpy, estelikte kelensizdik, naqty shyndyqty búrmalaushylyq jetkilikti, onyng bәrin tizbelep otyrudyng qajeti shamaly. Jazbanyng jasandylyghy mol ekenin jogharyda keltirilgen birer mysal molynan dәleldeydi.

Degenmen, kóshirushilerding «kýnәsi» etip artar taghy bir mysal: «1149-qoyan jyly qazaqtyng hany bolyp otyrghan... Ábilmәmbet dýnie saldy. Sol jyldyng jazynda Qoja Ahmet babanyng mәsjidinde (sonau Qazybek bek  zamanynda Áziret Súltandy solay atay qoydy ma eken... mәsjid – meshit degen sóz, alayda ol mavzoley, kesene emes pe edi?! – B.Q.) ýsh jýzding iygi jaqsylary... Abylaydy han saylady. ...Úly jýz 24 shar, Orta jýz 31 shar, Kishi jýz 14 shar, ...barlyghy 73 shar salyndy»[16]. Bir týisik osy bir «shar salu» jayyna da shýbәlana qaraugha iytermeleydi: búl kezde orys memlekettigindegi dauys esepteu tәsili qazaqqa kirip ýlgermegen… Ekinshiden, Qazybek bekting músylmansha «1149-qoyan jyly» degen uaqyty qoldanystaghy 1718 jyldy bildirer edi... Alayda olay emes, avtor, әriyne, Abylay súltan han saylanghan 1771 jyldy megzep túr. Búl onyng óz auzyna kóshirmeshiler «kómegimen» salynghan esepteu tәsili boyynsha  (1149+622=1771) da – solay...

Jalpy, búl jazbanyng әsirese HVIII jýzjyldyqtaghy tarihy túlghalar men oqighalar jayynda syr shertetin bóligi HH jәne HHI ghasyr tarihshylarynyng birazy jalaulatyp jýrgen «shyndyqtarmen»  keremet ýndesetin búrmalaulargha toly. Avtordyng óz jeke basy men ainalasyn asyra dәripteui óz aldyna, onda tәuelsizdikten beri tarihshylar arasynda aiqyn kóringen әreket – Ábilqayyr túlghasyn tek qorlaugha barabar baghalarmen kemsitip qana qoymay, ony tarihy qaharmandardyng últtyq túghyrynan tolyghymen qúlatudy kózdeu, nege ekenin, onsyz da óz orny bar Abylaydy sol arqyly  sanaly týrde kótermeleu әreketi kózge úrady.

Múny HVIII ghasyr avtorynyng kinәsi deuge bolmaydy, óitkeni onyng múnday jalghandyqqa baruy mýmkin emes, búl – keyingi ghasyrlardaghy «jana tarih jasaushylardyn» – kóne qoljazbany HIH–HH jýzjyldyqtarda  kóshirushilerding birining «shyarmashylyghynyn» jemisi. Olar óz zamanynda kópting qoly jetetin, jalpygha ortaq tarihy әdebiyetten bilgen derekterin ózderine qajet ynghaymen HVIII ghasyr jazbasyna kiriktirgen de, qoghamdyq pikirdi ózining qisyndy ótirigimen aldaudy múrat etken  kәdimgi podlog jasaghan. Al songhy ghylymy tarih jetistikteri olardyng búl jalghandyghyn aimanday etip әshkereleydi.

Basqa týrli oqighalar jayyn bylay qoyghanda, qúddy HVIII ghasyr kuәligindey etilip, Qazbek bek atymen oqyrman nazaryna tasqa basylyp úsynylghan jazbada órip jýrgen «Ábilqayyrdyng satqyndyghy, onyng minezining jamandyghy, kekshildigi, onyng Ayagóz soghysynan keyin qaytyp oralmaghany, Anyraqay shayqasyna qatyspaghany, úly han saylanbadym dep ókpelep, orysqa satyluy» syndy ótirikter «Týp-túqiyannan ózime sheyinnin» týpnúsqalyq qúnyn kýrt týsiredi. Óitkeni ghylymy tarih býginde búltartpas derekkózderge sýiene otyryp  qalpyna keltirgen aqiqatqa onda aitylatyn jәitterding ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy.

Mәselen, Qazbek bek atymen aitylatyn, sonday-aq qazirgi tarihy әdebiyette keng taralghan «Abylay ýsh jýzding hany, yaghny jalpyqazaq hany boldy» deytin pikir «HVI–XVIII ghasyrlardaghy tarihy shyndyqqa sәikes kelmeydi, sebebi dalalyq mәrtebelerding monarhiyalyq nomenklaturasynda múnday lauazym eshqashan bolghan emes»[17].  Qazaq handyqtary tarihynyng iri mamany, qazirgi zamanghy shyghystanushy T.IY.Súltanovtyng HVI–XVII ghasyrlardaghy parsy jәne týrki tildi derekkózderdi zerttey otyryp anyqtaghanynday, qazaqtardyng týrli ru-taypalyq toptaryn qatar basqarghan dala handarynyng dәrejelerin naqtylaytyn Úlyq han – Han-y buzurg – Han-y kalan (Úly han, Agha han), Kishik han – Han-y hurd (Kishi han), sonday-aq Kelte han (Úsaq han) degen ataular bolghan. Osynday rangilik iyerarhiya Qazaq dalasynda XVIII ghasyrda da saqtalghan. Reseylik ókimet oryndaryna jazghan hattarynda qazaq biyleushileri (kishi jәne úsaq han dәrejesindegiler men bas han) ózderining mәrtebesin salystyrmaly týrde naqtylap kórsetu ýshin: agha, ini, bauyr terminderin qoldanghan. Yaghni, jekelegen ru-taypany biyleushi súltandardyng da keybiri han atalghan. Búny ajyrata almaushylyq, әlde sonday niyetting bolmauy – óz kezeginde, býgingi key zertteushilerding belgili bir uaqyttaghy rulyq úsaq handy úly hangha tengere baghalap, ózin de, ózgeni de shatastyruyna úlasyp jýr.

Tәuke han qaytys bolghannan keyin XVIII ghasyrdaghy qazaq memlekettiginde úly han taghynda (bas han, agha han, «kýlli hanlarnyng aghlasy qylyb» moyyndalghan han) 1715 jyldan 1718 jylgha deyin Qayyp-han, 1719 jyldan 1748 jylgha deyin Ábilqayyr-han, 1748 jyldan 1770 jylgha deyin Ábilmәmbet han, 1771 jyldan 1780 jylgha deyin Abylay-han boldy. Tek olardyng bir-de-biri óz biyligin qazaqtardyng barsha ru-taypalyq toptary men Úly Dalanyng barlyq aimaghyna birdey tarata alghan joq.

Eng atyshuly jәne birine biri jasandy týrde qarsy qoyylyp jýrgen Ábilqayyr men Abylay da onday dәrejege jete almady. Ábilqayyrdyng yqpaly Álimúly birlestigining jekelegen rularynan basqa kýlli Kishi jýzge jәne Orta jýz rularynyng kóptegen tobyna (oghan meylinshe adal Jәnibek batyr basqaratyn arghyn ruynyng bir bóligine, ekinshi úly Erәli súltan basqaratyn uaq, qypshaq, kereyge) jýrdi. Óz kezeginde Abylay Orta jýzding qypshaqtar men naymandardyng birer bólimshesinen ózge negizgi búqarasynyn, Úly jýz rularynyng kóp bóligining әmirshisi boldy. Al Kishi jýz qazaqtary, qazirgi keybir tarihshylardyng negizsiz mәlimdemelerine qasaqana, týpderekkózder kórsetip otyrghanday, Abylay hangha eshqashan baghynghan emes.

«Qazaqstannyng qazirgi tarihnamasyndaghy ghylymy bilim jәne miftughyzushylyq» atty újymdyq monografiyanyng avtorlary óz elining tarihyn janghyrtuda  qoldanylyp jýrgen dәstýrli is-daghdyda «bas iyer tarihy túlgha jasaudyng birneshe núsqasy» baryn atap ótedi. Onyng biri – ózi qalamaytyn túlghanyng shyn mәrtebesin  júrtshylyq kózinde qúrdymgha ketiru, al ekinshisi – tiyisinshe, ózining kónili qúlaghan túlghagha basqa halyq qaharmanynyng qasiyetterin jasandy týrde japsyru arqyly, jalpyhalyqtyq dengeyge kóteruge tyrysu.

Osy eki tәsilmen dәuirlik, mәngi taghzym eterlik tarihy túlgha jasaugha tyrysushylyq bizding elimizdegi key oqymystylardyng tarihy shygharmalarynda (sonyng ishinde ózimiz biraz kónil bólgen «Týp-túqiyanda» da) bar ekenin moyyndamay bolmaydy. Mәselen, búl jәit Ábilqayyr men Abylay syndy asa kórnekti memleket qayratkerlerining sayasy ómirbayandaryn  jasandy týrde boyamalap, birine birin qoldan qarsy qoy әreketterinen kórinedi.

Alayda búl eki úly adam naqty ómirde bir-birimen tyghyz baylanysty bolghan. Mynalarzdy este ústau lәzim. Birinshiden, olardyng jastarynda kóp alshaqtyq bar: Abylay Ábilqayyrdyng ýlken úly Núraly-hanmen jasty, sol túrghyda ekeuin – Ábilqayyr men Abylaydy – әkeli-balaly adamdarday deuge bolady. Ekinshiden, tiyisinshe – olardyng әmirshi bolghan kezenderi eki týrli, ýshinshiden, temperament pen minez-qúlyq jaghynan da olar birine biri úqsay bermegen. Soghan qaramastan, ekeuining de bir Shynghys túqymy boluy óz aldyna, olardyng jeke bastary men sayasattaghy taghdyrlarynda kóp ortaqtyqtar bolghan.  Atap aitqanda, ekeui belgili-bir mezgil qatar ómir sýrgen uaqytta birin-biri jaqsy týsingen. Olardyng shetel biyleushilerine qatysty ústanghan taktikalary da úqsas. Ábilqayyr Resey men Jonghariya arasynda 1746–1748 jyldary eki vektorly sayasat ústandy, al Abylay 1758-1780 jyldary tap sonday sayasy baghytty Resey men Qytaygha qatysty jýrgizdi.

Qiyn sәtterde olar birine biri jәrdemdesip túrghan:  Ábilqayyr 1742 jyly Abylaydyng jonghar tútqynynan bosatyluyna jәrdemdesti, al Abylay agha han Ábilqayyrdy 1748 jyly naymandar hany Baraq súltan óltirgende, onyng jasyrynghan jerin anyqtap, qandy kek qaytarmaq bop jýrgen Ábilqayyrdyng balalaryna aityp berdi.   Ári Ábilqayyrdyng balasy Eraly súltandy  Baraqtyng qastandyghynan qútqaryp qalghany bar.

Búl eki iri tarihy túlghanyng oi-pikiri, is-әreketi men sayasy minez-qúlyqtaryndaghy úqsastyqtar men aiyrmashylyqtar jayynda týrli múraghattarda saqtalghan Úly Dala biyleushilerining myndaghan haty syr shertedi. Atalghan újymdyq enbek avtorlary ózderining múraghattardan tapqan kóptegen epistolyarlyq qújattary arasynda Ábilqayyrdyng 120-day, Abylaydyng 80-nen astam, Ábilmәmbet pen Baraqtyng ondaghan, Núraly hannyng 200-den astam, Eraly hannyng 70-tey haty baryn aitady.

XVIII ghasyrdaghy qazaq tarihynda aishyqty iz qaldyrghan osy eki Shynghyshan úrpaghy da jastay ata-anasyz qalyp, jetim jetilgen. Ekeui de jasynda bay mal ósirushilerding sharuashylyghyndaghy qatardaghy shopan retinde bótenning malyn baghumen shúghyldanghan. Ábilqayyr – ózining bolashaq jary Bopaydyng әkesinde, Abylay – әueli Dәuletkeldi degen baydyn, sosyn yqpaldy qazaq tóreshisi Tóle biyde jalshy bolghan.

Ekeui de jas jigit shaqtarynda, tek ózderining jeke bastarynyng kóshbasylyq qasiyetteri men daryndary arqasynda ghana, әulettik bәsekelesterinen oq boyy ozyp shyqty. Ekeui de ýzdik-sozdyq búrqyldap, ghasyrlar boyy tolastamaghan qazaq-jonghar soghysy jyldary jarq etip kórindi.

Basqynshylargha qarsy kóteriludegi qaharmandyq 1710 jyly Ábilqayyrdy aq kiyizge salyp han kóteruge, 1726 jyly birikken qazaq armiyasynyng bas qolbasshysy etip saylanugha, al Abylaydy  1730-shy jyldary Orta jýzding súltany lauazymyn iyelenuine alyp keldi. Keyin ekeui de Úly Daladaghy eng joghary lauazym – úly han (bas han, agha han) dәrejesine jetti: 1719–1748 jyldarghy úly han –  Ábilqayyr, 1771–1780 jyldarghy úly han –  Abylay boldy.

Qazirgi kezde osynau eki ghalamat túlghany nelikten óz tarihy dәrejesinde qabyldamay, birin kemitip, ekinshisin kótermelep, birine birin qarsy qoy әdeti oryn alyp otyr?

Atalghan újymdyq júmys avtorlary múny «toptyq sanany alyp jýrushilerding dәstýrli qúndylyq baghdarynda jәne klandyq-jershildikten tuyndaytyn – ózi tәn alatyn bireudi basqadan artyq kórushilik seziminde» jatyr dep sanaydy.

Osynday әdet – ózine taqau, óz topshylauynsha, bәrinen artyq, ghajap kórinetin әldebir túlghany ózge nebir myqty delinetinnen, shyntuaytynda, negizinen «bóten» bolghandyqtan,  joghary qoyshylyq – keybireulerding qanyna singen. Olar bir aimaqtyng shenberinen aspaytyn jergilikti patriotizm jetegimen ózine tәn tarihiy-geografiyalyq aumaq tumasyna barsha ghalamat qasiyetti ýiip-tógumen ainalysady.  Búl orayda olar qoghamymyzdyng ózge әleumettik-aumaqtyq púshpaghynan shyqqan belgili túlghalargha әshkerelegish nemese kemituge túnghan minezdeme bere saludan tayynbaydy.

«Qazaqstan tarihy boyynsha shyghyp jatqan qazirgi ghylymnan tys jariyalanymdardyng geografiyasyna qarap otyryp, Ábilqayyr hannyng әshkereleushileri men Abylay hannyng apologetteri negizinen Soltýstik, Ortalyq jәne ishinara Ontýstik Qazaqstanda túraqty túratyn, ne tamyry sol jaqtan bolyp keletin tarihshylar men publisister ekenin bayqau qiyn emes, – deydi tarihshy IY.V. Erofeeva, – al búl kezde elding batys oblystarynan shyqqan avtorlar men Qazaqstannyng basqa aimaqtarynda túratyn olardyng әriptesteri, búrynghy jerlester, alghashqy әmirshige tolyghyraq jәne ong sipattama beredi, al Abylay hannyng qyzmetine qatysty tarihy oqighalardy suretteu kezinde, kóp jaghdayda ony qysqasha ghana eske alumen shekteledi, nemese  búl túlghany sóz qylmay, ýnsiz ainalyp ótkendi tәuir kóredi».

Múnday payymdaudyng jany bar, múny moyyndau lәzim.

Qazaq tarihyna kәsiby de, kәsiby emes te zertteushiler tarapynan obektivti kózqaras qalyptastyrylugha tiyis. Býginde topshyldyq sezimnen jalpyúlttyq sezimning ýstem túruy kerektigin bilu az, solay ete bilu qajet. Áldebir oghash pikir aitushygha top qúryp shoqpar ala jýgirgennen góri, aqyl-parasatqa salyp, oy jarystyru artyq bolmaghyn úghu jón. Sýiikti túlghamnyng kemshiligin ashyp qoydy dep «úiqydan airylyp», jantalasa soyyl soghudy úiymdastyrghannan, bilikti pikir almasu ahualyn jasau ghana bizdi úshpaqqa shygharar, eger sol mandaygha jazylghan bolsa...

***

Bayqaymyn, tynystar mezgil jetti... Jalqydan Jalpygha bet alu orayynda algha qoyghan maqsatymdy ishinara bolsa da oryndaghandaymyn. Endi osynau barshagha kerek Jalpyny tolyghyraq tanu ýshin de birer mezgil dem alyp alu kerek siyaqty...

[1] Qazaqstan tarihy. 3-t. – A., 2010. –130-b.

[2] Tynyshpaev M. Izbrannoe. –A., 2001. –258-b.

[3] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk...– 164-b.

[4] Tynyshbaev M. Tandamaly. Izbrannoe. – Almaty, 2001. – 260-b.

[5] Qazaqstan tarihy. 3-t. – Almaty, 2010. – 136-b.

[6] Qazaqstan tarihy. 3-t. – Almaty, 2010. – 136-b.

[7] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – Almaty, 2008. – 934-6.

[8] Qazaqstan tarihy. 3-t. – A., 2010. – 140–141-bb.

[9] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – 937–938-bb.

[10] Qazaqstan tarihy. 3-t. – 145-b.

[11] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – 937-b.

[12] Qazaqstan tarihy. 3-t. –173–175-bb.

[13] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk... – 395–396-bb.

[14]Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – 659, 937, 977–978-bb.

[15] Qazaqstan tarihy. 3-t. – 117-b.; Erofeeva I. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli y politiyk. – A., 1999. – 190-b.

[16] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – 983-b.

[17] Nauchnoe znanie y mifotvorchestvo v sovremennoy istoriografiy Kazahstana. – A., 2007. – 206-b.

Beybit Qoyshybaev

(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1537
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1598
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1297