Fizuli, Shamsi, Sayhaliy,

Navoi, Saadi, Firdousiy,

Hoja Hafiz bu hәmmәsiy

Mәdet1 ber ya shaghiyr2, fәriyad3, - degen mysaldardyng ózi-aq onyng internasionalist adam ekendigin anghartady. Onyng ómirinde dostasqan adamdarynyng da kim ekendigi oqushylargha mәlim.

1Mәdet (parsysha) - jәrdem.

2Shaghir (arabsha) - aqyn, ya shaghiry - aqyndarym.

3Fәriyad (arabsha) - dauys, ýn. Búl jerde tilek, siynu.

            Aqyn dostyghynyng kýsh-quatyn, qasiyetin aita kelip, qoldan dostyq ta jasap kóredi. Biraq sol dosy men ózining arasyna basqa júrt ot salyp, eki aiyrady. Áytse de aqyn ýmit ýzbeydi. Ómirde dostyq, tatulyqtan artyq esh nәrse joq degen qorytyndygha toqtaydy. «Keyde eser kónil qúrghyryn» degen óleninde:

Mahabbatsyz dýnie dos,

Ayuangha ony qosyndar.

Qyzyqtan ózge qalsang bos,

Qatynyn, balan, dosyng bar.

Jýregi júmsaq bilgen qúl,

Shyn dos tappay tynshymas.

Payda, maqtan - bәri túl,

Fizuli, Shamsi, Sayhaliy,

Navoi, Saadi, Firdousiy,

Hoja Hafiz bu hәmmәsiy

Mәdet1 ber ya shaghiyr2, fәriyad3, - degen mysaldardyng ózi-aq onyng internasionalist adam ekendigin anghartady. Onyng ómirinde dostasqan adamdarynyng da kim ekendigi oqushylargha mәlim.

1Mәdet (parsysha) - jәrdem.

2Shaghir (arabsha) - aqyn, ya shaghiry - aqyndarym.

3Fәriyad (arabsha) - dauys, ýn. Búl jerde tilek, siynu.

            Aqyn dostyghynyng kýsh-quatyn, qasiyetin aita kelip, qoldan dostyq ta jasap kóredi. Biraq sol dosy men ózining arasyna basqa júrt ot salyp, eki aiyrady. Áytse de aqyn ýmit ýzbeydi. Ómirde dostyq, tatulyqtan artyq esh nәrse joq degen qorytyndygha toqtaydy. «Keyde eser kónil qúrghyryn» degen óleninde:

Mahabbatsyz dýnie dos,

Ayuangha ony qosyndar.

Qyzyqtan ózge qalsang bos,

Qatynyn, balan, dosyng bar.

Jýregi júmsaq bilgen qúl,

Shyn dos tappay tynshymas.

Payda, maqtan - bәri túl,

Dossyz auyz túshymas, - deydi. Búl - Abaydyng dostyq jónindegi barlyq ólenderining qúlpyn ashatyn kilti tәrizdi. Ómirge mahabbatsyz, dostyqsyz qalay qaraytyndyghy múnda aiqyn aitylghan. Eng bolmaghanda ýy ishinmen dos bol, ol da bolsa qanaghat deydi, shyndyghynda, jýrek sezimi dýniyege belgili bir kózqarasy bar adam «shyn dos tappay tynshymauy kerek», dos tappay, dýniyeni dos kóru - aiuandyq, «dossyz auyz túshymaydy» dep jalyqpay dos izdeydi.

            Mahabbat, dostyq - sheksiz nәrse. Onyng әr aluan týri, sansyz syry bar. Áytse de bir mәsele anyq. Ol - adam ómirinde mahabbat-sýiispendikting sheshushi roli atqaratyndyghy. «Sýngsiz oilap túrsam, ómir bar ma?» degen ritorikalyq súrau «Joq» degen jauapty eshkim aitpay-aq úqtyryp túr. Týtegen oqqa qarsy shapqan tóten erlik, Otanyn sýyshilik, qiynshylyq pen azapty kóre, bile túra, aldyna zor maqsat qoyyp, revolusiya jolyna bel buyp, maydangha shyghu, ezushilerge degen zor mahabbat, jany ashushylyq, taghy basqa da osylar syqyldy mysaldar kóp.

            Ómirde adamdy sýimey, adamnyng ómir sýrui, enbekke úmtyluy, qoghamgha kerekti, paydaly ýlken tuyndylar berui mýmkin emes. Adamdy erlikke jetekteytin negizgi bir jasyryn kýsh - mahabbat. Ómirdi, adamdy sýimegen kisi pessimizmge beriledi de, kóz úzamay-aq ómirden mýlde bezip, aqyry ózinen-ózi joq bolady. Ol - tiri jýrse de ólik, qogham ýshin qajetti esh nәrse jasay almaytyn tiri aruaq. «Mahabbat ólimnen kýshtirek» dep Mopassan jay aitpaghan. Abay da búl mәseleni tereng týsingen adam. Jogharghy keltirgen ýzindilerdegi aqynnyng otanyna degen sýiispenshiligi, mahabbat-dostyq turaly sózderi osyny anghartady. «Jýregi júmsaq bilgen qúl, shyn dos tappay tynshymas».

            Mahabbat taqyrybyna arnalghan Abay lirikasynyng birqatary әiel men erlerding arasyndaghy sýiispendikti jyrlaugha arnalady. Búl mәselede de Abaydyng óz zamandastarynan moyny anaghúrlym ozyq jatqandyghy dausyz. Onyng er men әiel arasyndaghy qarym-qatynastar qanday boluy kerektigi jayly kózqaras, oi-pikirlerining negizgi týiini:

Ghashyqtyq, qúmarlyqpen ol eki jol,

Qúmarlyq bir nәpsi ýshin bolady sol.

Senen artyq jan joq dep ghashyq boldym,

Men ne bolsam bolayyn, sen aman bol.

            Er men әielding arasyndaghy qarym-qatynas, semiya qúru mәselesinde Abay tek qana birin-biri shyn jýrekten sýigen mahabbatty, sonyng negizinde er men әielding bir-birin izdep tabushylyghyn moyyndaydy. Qúmarlyq, nәpsige berilushilikti sheney kelip, aqyn búl mәselede de ózining kózqarasyn aiqyndaydy.

Bireudi kórki bar dep jaqsy kórme,

Lapyldaq kórseqyzar nәpsige erme!

Áyel jaqsy bolmaydy kórkimenen...

Shyn kórkimen sýise eken kimdi sýise,

Bir sózimen túrsa eken jansa, kýise...

Qatynyng seni sýise, sen de ony sýi,

Qorjang suyq keledi key sasyq miy.

Eri aqyldy, qatyny minezdi bop,

Tatu bolsa, rayys1 ýstindegi ýi.

            Osy keltirilgen mysaldardyng bәri de Abaydyng mahabbat, sýiispendik, semiyadaghy qarym-qatynastar qanday bolu kerektigine negizgi jauaptar. Ol mәselelerding qaysysy turaly bolsyn meyli, aqyn pikirleri tek óz kezi ghana emes, keleshek úrpaqtary ýshin de qúndy.

1Rayys - júmaq, rahat degen sóz.

            Mahabbat, sýiispendik turaly búl aitylghandar tәrizdi filosofiyalyq kózqaras, tereng oilar úsynuy óz aldyna, sonymen qatar mahabbatty ghajap әdemi, kirshiksiz taza, әri nәzik nәrse etip jyrlauy - airyqsha kónil audararlyq jayt. Búl jaghynan Abaydy mahabbat jyrshysy deuge bolady. Mahabbat, sýiispendikke arnalghan aqynnyng lirikalyq ólenderi kórkemdigi, shyndyghy jәne sýiisken jastardyng oi-sezimderindegi psihologiyalyq jaylardy suretteui kýni býginge deyin manyzyn joghaltqan joq. Abay lirikasynyng mahabbatty poeziyalyq biyikke shygharghan tuyndylar sapyna qosatyndyghyna shәk keltiruge bolmaydy.

            Mahabbat taqyrybymen baylanysty jazylghan Abay ólenderining lirikalyq geroylary bir-birin qaltyqsyz shyn sýiedi. Tenim, izdegenim, armanym dep sýiedi. Qyzy da, jigit te biri ýshin ekinshisi jan beruge әzir. Mysalgha, «Jigit pen qyzdyng sózi» deytin ólenin alayyq.

            Jigit:

Senen artyq jan tumas,

Tusa tuar, artylmas.

Bir ózinnen basqagha,

Yntyqtyghym aitylmas, -

dese, qyz:

Aqylyna sózing say,

Siz jalyn shoq, biz - bir may;

Ystyq sózing kirdi ishke,

May túra ma shyjymay, - deydi. Birin-biri shyn sýigen eki jas adal niyet, aq jýrekterimen bas qosyp, tatu-tәtti ómir sýrudi ansaydy. Jay, qarapayym adamdar bolsa da, bir-birine tym ardaqty, tym súlu kórinedi. Búl ólendegi aqynnyng lirikalyq qaharmandary - óz týsinikterinde mahabbatty joghary iydeal sanaytyn taza jandar. Múnyng týp tamyry, әriyne aqynnyng osy mәselege kózqarasynda jatyr. Abaydyng mahabbat, sýiispenshilikke qoyatyn sharty - shyn kónilmen sýn, óz sózine beriktik. Sondyqtan da onyng lirikalyq qaharmandary - taza jýrek, tereng sezimdi, bir sózi jandar.

            Abaydyng mahabbat taqyrybyndaghy jyrlarynyng kórkemdik erekshelikterin sóz etkende, eki týrli jaytqa kónil audarugha tura keledi. Birinshi, eski qazaq auylyndaghy jastardyng erkin jýrip, ashyq sóilesulerine jol tar kezde, qiynnan toyat tilep, qiyagha qol sozghan eki ghashyqtyng kartinasynyng ómir shyndyghyna dәldigi, ekinshi, ansap qosylghan sol jastardyng sýiinish, jýrek lýpilderi, psihologiyalyq sezimderi meylinshe sheber suretteledi.

Jelsiz týnde jaryq ai,

Sәulesi suda dirildep,

Auyldyng jany tereng say,

Tasyghan ózen gýrildep.

Qalyng aghash japyraghy,

Sybyrlasyp ózdi-ózi.

Kórinbey jerding topyraghy

Qúlpyrghan jasyl jer jýzi.

Tau janghyryghyp, әn qosyp,

Ýrgen itpen aitaqqa.

Kelmep pe eding jol tosyp,

Jolyghugha aulaqqa.

            Ýsh shumaqqa eski qazaq auylynyng bir keshin qalay syighyzyp jәne qanday әdemi etip bere alghan! Sonday bir beyuaq, aily týn, әdemi keshte alystan ansaghan eki jastyng kezdeskendegi kýiinish-sýiinish ishki sezim dýniyesin surettegen jerin alsaq, qanday sheberlik, qanday shyndyq dep tandanbasqa bolmaytyn syqyldy.

Bir suynyp, bir ysyp,

Dem ala almay damyl ghyp.

Eleng qaghyp, bos shoshyp,

Sóz aita almay bógelip.

Dýrsil qaghyp jýregi

Túrmap pa edi sýienip,

Tamaqqa kirip iyegi?

            Adam basynda bolatyn san aluan sezimderding ishindegi eng kýshti sezim, Mopassan aitqanday, «ólimnen de kýshti - sýiispendik» bolsa, sol sezimdi suretteudegi aqyn qalamynan shyqqan lirikalyq ólenderding eng biyigi - «Qyzaryp, súrlanyp», «Kózimning qarasy».

            Abaydyng mahabbat lirikasy óz kezinde de, ózinen keyin de jastar arasyna keng tarap, halyq auzyndaghy eng sýiikti jyr, sýiip aitar әni boldy. Kýni býginge sheyin Abaydyng búl taqyrypqa jazylghan ólenderin jatqa bilmeytin jastar az shyghar.

            Jalpy Abay ólenderine tәn nәrse - shyndyq, terendik, kórkemdik. Qanday taqyrypqa jazsa da, sol taqyryp, sol ómir qúbylystaryn óte jaqsy bilip, shyndyqtan alghan әserlerin ózining oy elegi men sezim dýniyesinen ótkizip, mәndi de, әdemi de etip bere biluinde. Búl - mahabbat lirikasyna da tәn sipat.

            Aqynnyn:

Ghashyqtyng tili - tilsiz til,

Kózben kór de, ishpen bil.

Sýiiser jastar qate etpes,

Meyling ilan, meyling kýl.

Ol tilge edik ontayly,

Qarypsyz bilip sondaydy,

Bilip-aq úghyp qoyshy ek,

Endi ishime qonbaydy, -deytin óleni - búghan tolyq dәlel.

(Jalghasy bar)

http://kazakhadebieti.kz