Senbi, 23 Qarasha 2024
Anyq-qanyghy 12978 266 pikir 14 Qarasha, 2017 saghat 01:14

Qazaqqa Shynghyshan kim?!

Búrynghy Kenes iydeologiyasy - Shynghyshandy әlemdegi eng jauyz adam dep qúlaqqa sinirdi! Alayda, osy jerdegi eng bir «qyzyqty», eskeretin jaghday – qazaqy el auzynda ol ataqty, danqty Túlgha, qayta dәriptelmese, jekkórinishti týrde surettelgen joq! Áldebir әdebiy-tarihtyq enbekterge silteme jasap, jýginbey-aq, onday mysaldardyng talayyn keltire alamyz. Mysaldar retinde qarastyrsaq: qazaq anyzdarynda «Temujindi bizding tauda barlyq el han saylap, Shynghyshan ataghan eken! Sol oqighagha baylanysty taudyng aty Shynghys bolyp ózgeripti»... Ataqty «Aqsaq Qúlan» kýi-anyzyn bәrimiz de bilemiz, sondaghy oqighalardyng derligi naghyz qazaqy salt-dәstýr úghymynda... Qazaqtyng ataqty Mayqy biyining esimi Han Shynghyspen baylanystyrylady... Shynghystyng Zandar jýiesi qazaqta «Jasaq» atalynady... Osynday sózderdi kóptep keltire beruge bolady!

Búdan shyghatyn qorytyndy: Qazaq Halqy Shynghyshandy óz hany retinde baghalaghan! Ózderine tek qana Shynghys úrpaqtaryn han saylaghan! Barlyq qazaqtyng handary Shynghystyng ýlkeni Joshydan taraytynyn osy kýnde bәrimiz de bilemiz!  Qazirgi kýnde elimizding qúramdas bir bóligi, rularynyng birine ainalghan úrpaqtaryn «súltan, tóre» atap, erekshe jyly kózqaraspen qarady!

Qazirgi Shynghys atyna «ie bolyp» otyrghan halhalardyng 1926 jyldary orystarmen qosylyp, ózderindegi «Altyn Úryq» ókilderin «týgeldey qyryp, joq qyldy» degendi estigenimiz bar. Al, qazaq halqy óz «tórelerin», sonau alghashqy Sovettik atyp-asu kezeninde, qyzghyshtay qoryp, tyghyp, aman saqtap qaldy. Tarih osylay qalyptasty.

Ras, bolishevikter kezinde basqalargha qaraghanda kózi ashyq, artynan el ileser «tóre» úrpaqtary qughyn-sýrginge kóbirek úshyrady. Biraq, týgel halqymyz qyrghyngha az úshyrady ma? Keybir arhiv qújattaryn qarap otyrghanda «tóbe shashyng tik túratyn» jaghdaylardy oqisyn! Sodan bolar, sirә, Alash kósemi – ómir joly baghdarsham-ýlgi bolugha layyqty, Á. Bókeyhannyng «...qazaq ýshin janymdy qiyamyn!...» degeni!

«Bes sausaq birdey emes» degendey keybir qazirgilerding «tórelerge» teris kózqarastary barlyghy da jasyryn emes. Sonday pighyldaghylargha qazaghymnyng «tóre» ruy elimizge, óshpes – Kenesaryny, jarqyraghan - Shoqandy, qazaqtan shyqqan alghashqy әskeriy-general – Ghúbaydollany, qazaq oylaryn jinaqtaghan - Maqyny, aghartushy aqyn – Shәdini, kýishi - Dәuletkereydi, batys әn mektebin qalyptastyrghan – Múqitty, birtalay Alash qayratkerlerin, belgili tarihshy - Ermahandy... t.b. kóptegen ataqty túlghalardy bergenin esterine sala ketkimiz keledi. Al endi, keybir sayaz oilaytyn «tóre» úrpaqtarynyng da ózderin basqadan artyq sanau siyaqty pasyq oilarynyng kezdesip qalatyndyghy da ras! Ondaylargha, «aldymen sonday atqa layyq bola bil!» der edik. Qazaghymnyng «tórelerine» bylay aitqan:

Qyzday minezdi,

Qydyrday berekeli,

Segiz qyrly, bir syrly.

Jadyrasa jazday,

Qaharlansa qystay,

Meyirlense kýzdey,

Shuaqtyghy kóktemdey,

Sózi ótkinshi janbyr tókkendey,

Kórki órim talday,

Kendigi qariya shalday,

IYilse almastay,

Sýise meyir qanbastay,

Qajet bolsa shegine biletin,

Kerek bolsa tógile biletin.

Pirge ainalghan aruaqty...,- degen syn-minezin bilip al der edik...

... Biylghy, 2017 jyly әlemdik túlghalar, әkeli-balaly – Úly Shynghys Qaghan men Joshy Hannyng qaytqanyna 790 jyl tolyp otyr eken! Osyghan baylanysty, biraz adamdar, Almatydaghy prof. Aman Shotaev aghamyzgha «...sol atalarymyzgha arnap, qasiyetti Týrkistanda, ýstimizdegi jyldyng 18-qarashasynda Qúran oqytsaq...» degen niyetterin bildirdi. Kýle qaraghysy kelgenderge birden aitar uәjim: «qasiyetti payghambarymyzdyng әkesi - Abdollany, anasy – Áminany eshkim de kәpir boldy» dep sanamaydy ghoy! Olay bolsa, diny túrghydan alghanda, aruaqtargha Qúran baghyshtaghannyng eshqanday da sókettigi joq bolar» degen oidamyz!

Jәne bir top adam, qasiyetti Jezqazghan ónirinde «Joshy Hangha arnap, eskertkish ornatsa» degen tilekterin jetkizip otyr! Búl ýlken mәsele de jan-jaqty qaraudy talap etetindigi anyq! Tipten, basqany qoyyp, turizmdi damytu túrghysyna kelsek, Mongholiyadaghy alyp Shynghyshan mýsinining osy uaqyttarda memleketke qyruar qarjy-tabys әkelip otyrghanyn atap ótsek te jetkilikti bolar. Osy aitqandarymyzgha kópshilik qalay qarar eken...

Azken Altay

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

266 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434