Esterinizge sala keteyin, 07.12.2017 j kýni Astana qalasynda «Qytaydaghy Qandastarymyzdyng jazyqsyz qudalanuy» atty baspasóz maslihaty ótken bolatyn.  Búl Baspasózdi birnshe tele arnalar men gazet-jurnaldar, sayttar jazdy, kórsetti. Al Azattqyq radiosy saytynda osy mәselege baylanysty Ayatjan esimdi inimiz pikir bildirgen eken, osyghan baylanysty әleumettik jelide Ayatjangha qarsy týrli syn-pikirler, aryzdar qaptap ketti. Sonynda búl inimizding pikirin Karavan gazeti basqan eken. Mende osy baspasózdi úiymdastyrushy retinde búl inimizding pikirine jauap bere ketudi jón kórdim.

Qúrmetti Ayatjan inim, aldymen sening Karavan gazetinde bildirgen pikirine bir-birlep jauap bere keteyin.

Birinshi pikir: «Qytaydaghy otty ýrlegender bar» -  jauap: eng aldymen órtti qoyghan kinәli ma? órtengen shóp kinәli ma? Álde órtengen kezddegi soqqan jel kinәli ma? Osy ýsheuining qayssy manyzdy? Eger ol ony órtemese ony óshiretinderde odan ary jandyratyndarda bolmas edi ghoy, sondyqtan órt qoyghandy aqtap, jeldi kinalau - sanaly adamnyng oilaytyny da aitatyn da sózi emes.

Ekinshi pikir: «Qytaydyng ishki sayasatyna aralaspau» – jauap: BÚÚ-nyng «jalpygha birdey, adam qúqyqtaryn qorghau» deklarasiyasyna  200 ge tarta memleket qol qoyghan, sonyng ishinde Qytay da bar ekenin eskersek, onda Qytaydyng «ishki isimiz» deytin sandyraghyna esi bar adam ilana qoymaydy. Sebebi búl deklarasiyada kez-kelgen memleket óz halqynyn, últyna, dinine, nәsiline, jynysyna qaramastan, kez-kelgen adamnyng dinge senu, últtyq dәstýrin, tilin, jazuyn saqtaugha, bilim alugha, shetelge shyghugha, dem aluyna t.b. qúqyghyna eshqanday qol súghyugha, kedergi jasaugha qúqyghy joq, eger olay bolghan jaghdayda halqaralyq sot aldynda jauap beredi. Búl óte qarapayym zandylyq.

Ýshinshi pikir: «Qytaydaghy úighyr mәselesi men oghan Týrkiyanyng aralasuy ne aralaspauy» – jauap: Qytaydaghy qazaqtardyng tarihy otany Qazaqstan bar, al Úighyrlardyng tarihy otany Týrkiya emes, sondyqtanda Qytaydaghy Qazaqtardyng qúqyghyn Qazaqstan ýkimeti nemese azamattary qorghauy -  Úighyrlarmen esh qatysy joq.

Tórtinshi eng negizgi pikir: «Qytaydaghy Qazaqtardyng sottaluyna - Jarqyn-7 kinәli» – jauap: Ózi aitqanday, Qytaydaghy qandastarymyzgha janashyr bolyp, arasha týsip belsendilik tanytqan toptyng nemese tike tuysyna arasha týsken azamattardyng jasap jatqan qarsylyqtaryn, jazyp jatqan dәlelderin, týrli baspasózder, ondaghy Dulat Isabek, Qabdesh Júmәli, Sobet-Han Ghababs, Rasúl Júmәli, Marat Toqashbay t.b. qatarly el aghalary men sayasatkerlerding dәlelderin, әlem aqparaty jazyp jatqan habarlaryn, QR syrtqy ister minstrining búl iske aralasuyn, Aqjol partyasy tóraghasy Azat Pervashev pen aqyn Qazybek Isa aghamyzydng Qytay biyligine osy «Qanadastar mәselesi» turaly hat tapsyryuyn «shybyn shaqqan qúrly kórmeytin, qúlaghynada qystyrmaytyn, tipti әlemdi de tyndamaytyn» alyp, zor Qytay ýkimeti - jalghyz «Jarqyn-7 den qorqyp, búkil memleket attanysqa kelip, Tiybetten zúlym basshy әkelip, Shynjangha qyruar әsker kirgizip, taban astynda sayasatyn ózgertip, Qazaqstangha barghandardy, kóshkisi kelgenderdi, oqyghandardy, sóileskenderdi, Qazaqstan aqparatyn oqyghandardy t.b. Qazaqtardy tútqynday bastady» degendi aitu jәne solay senu - búl adamdyq sananyng eng tómen dәrejesin kórsetetin shyghar. Ári búlay aitu, balalar qyyalyndaghy ertekke úqsaydy, tipti ertek deude artyqtau, sebebi, ertekke de senetin bala qalmay bara jatqan, mynau órkeniyetti zamanda.

Sonau 2000 jyldardan tartyp, Qytaydaghy Qazaq meketepterin jauyp, «qos tildi» mektep jasap, onda tek ana tilden basqa pәnderdi tek Qytay tilinde oqytyp, Qazaqtyng sorpa betine shyghar, daryndy balalryn terip alyp, últtyq til, dәstýrden, tughan jerden bólektep «ishki qytayda» oqytyp, Qytay iydeyalogiyasymen «bitimi Qazaq, bolmysy Qytay» etip tәrbiyelegen Qytay sayasatyn – Qytay ýkimeti bolashaqta keletin Jarqyn-7 ni aldyn-ala boljap, «eshkimmnen qoryqpaytyn alyp Qytay» Jarqyn-7 den qorqyp jasady deu óte kýlkili ghoy...

Qytay ózi ýreylenetin әr últtargha «Óz mayyn ózine quyru» sayasatyn óte әkkilikpen jasap keledi, yaghnyy óz ishterinen jansyz jasap, bir-birine aidap salyp, olardyng birigip ýlken kýsh bolmauy ýshin ekonomikalyq jaqtanda, sayasy jaqtan da baryn salyp keledi, qazir Qytaydaghy Qazaqtardyng jappay tútqyndaluy da sol Qytay ýshin qyzmet etken «óz qarakózderimiz» arqyly jasap otyr, tipti olar Álemge sonyng ishinde Qazaqstangha da jetti. sonyng nәtiyjesinde kórip oytrmyz.  Kezinde Alash ordashylardy da dәl osylay óz halqyna talatyp, óz halqynyng qolymen dýre soqtyryp, sottatyp edi, sonyng biri úly aghartushy, ústaz Ahmet Baytúrsynúlyna da óz qazaghy arqyly jala jauyp, tipti Qazaqtyng tól әlipbiyin jasaghan Ahana «bir jaqtaghy Arabtyng tilin halyqqa kýshtep kirgizdi, búl әdeyi halyqty sauatsydandyryp jatyr» dep, «Halyq jauy» etip sonynda attyryp tyndy.. Al qazir Qazaqty jazyqsyz qamap, ayausyz qyinap otyrghan Qytaydy aqatap, «ózin ózi jau etip kórsetken » myna sózder, sol Alash ordashylardyng zúlmat zamanyn eriksiz eske týsiredi.

Sonynda, Qúrmetti Ayatjan inim, kez-kelgen zansyzdyqty teksereru, tek sol iske baylanysty talap-aryz jýzinde jýzge asatynyn, aryzsyz, ótinishsiz esh qúzyrly organdardyng júmys jasamaytynyn, әrbir halqaralyq nemese memleket aralayq mәsele bolsyn, belgili dәlel-fakt, jeke nemese toptyng ótinishi, aryzy boyynsha jýzege asatynyn týsinseng onda ózing kinilaghan belsendi toptyng jәne jaqyny jazyqsyz qan jútyp jatqan aryzdanushylardyn, ony qoldaghan qarapayym halyqtyng nemese halqym dep shyryldaghan Jarqyn-7 ning istep jatqan júmystaryn shu emes, «sauatty da sanaly is-әreket» ekenin týsinetin edin...

Allagha shýkir Ayatjan sekildi onmyndaghan jas otanyna oraldy, olarda pikir bildire alady, olarda oqyghan, týrli salanyng mamany, týrli salada enbek etip jýr. Al olardyng bәrin Qytaydan kelgeni ýshin «pikir bildirgeni dúrys» desek, sol onmynnan onmyng týrli pikir shyghuy mýmkin, qaysysyn dúrys deymiz, әriyne tek Qytaydan kelip qoymay, osy iske belsene aralsyp, bel sheship kirisip jýrgen jastardyng pikirin alghan aqylghada, mәselegede qonymdy pikir bolar edi. Ókpege qyisaqta ólimge qyimaytyn Qazaqpyz, «birindi Qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos» degen ghoy úly Abay atamyz, bizdi nege jau kórding inim? Aghalyq aqylmen artyq aitsam aiyp etpegeysin.. Jalpy, «shymshyq soysada qasapshy soysyn» deytin halyq sózine boyúsynyp, әr adam óz salasynda enbek etse jarasyp túrar edi.

Qydyrәli Orazúly

Abai.kz