«Jan beru»
Nesibeli apa әuelgisindey әngimesin aita bastady. Árshinaqyn degen baydyng malyn baghyp jýrgen kezindegi bir oqighany oiyna týsirgen eken...
-Sóitip jýrgende ayaq astynan bir qyrsyq sap ete týsti. Bәle qaydan jala qaydan deytin emes, olda Allanyng synaghy shyghar, basymyz daugha qaldy. Baghyp otyrghan malymyzdan, Semiz, bolghan dónen ógiz úshty-kýili zymziya joghaldy. Kózden tasa qylmay qarap jýrgen, bir týnde ghayyp boldy. Qanghyp ketetin búqa emes, keshinde óristen kelgen mal qayda barady, Qasqyrdan aman ekeni anyq, qúlap óletin qys emes kýzding kezi, maldyng әbden semirgen shaghy, nede bolsa qoldy bolghany belgili... Rahymberdi bolghanyn bolghanday etip Árshinaqyngha baryp aitty. Olda pende «Juyqta bazargha shygharayyn dep otyrghamyn, ekeumizding kelisimimiz bar, joghalghan malgha keshirim jasamaymyn. Ol sening bir jyldyq enbek aqyn, basqa sóz joq, Tóleysin!» depti. Bizgede onay deysing be? Bir jyl boyy ash otyrghanmen birdey, etken enbek tókken ter dalagha ketti degen osy...
-Bay eke, malynyzdy jәp-jaqsy qarap jýrgemin, menen bolmaghanyn ózinizde bilip otyrsyz, sol kýnderi osy audanda shyghannan shyqqan úry Babahandy qyrdan kózim shalyp edi. Aynaladaghy súqtanghandardan til-kózde ótip ketti-au deymin!.. «Baydyng malyn baghyp shyr bite qalghan mynanyng әuselesin kóreyin»-degen, bolugha tiyis. Mening kuәm joq bolsa da, kýdigim kýshti. Odan ózge jan-pendesi tiymegen bolu kerek.
-Onda qalysqa týsesing be? Kýdiktengen kisinning ýstinen aryzdanasyng ba?-depti bay.
-Nar tәuekel aryzdanamyn. Bosqa kýigenshe ózimdi dәleldeyin.
-Maqúl endeshe, men aryz jazyp bereyin, sen qolyndy qoy, jogharygha tapsyramyz.
Ózine senimdi Rahymberdi qaghazgha qol qoyyp berip bir tәuekelge bel budy. Jergilikti tergeushiler qansha súrap teksersede әkki Babahandy moyyndata almady. Dәlel-dәieksiz, eshbir kuәsiz tergeushining de sharasy tausylyp, «búl mәseleni aqsaqaldar arasynda ózdering bitirinder!»-dep, syrghytyp tastady. Rahymberdi de bastaghan isin jolda qaltyrmay bes qariyanyng aldyna jýginip úrynyng sózsiz Babahan ekeninen tanbady. Úighyr men qazaqtyng qariyalary aqyldasa kele «Jan beru» arqyly anyqtaugha kelisipti.
Sol kýni qariyalar Rahymberdi men Babahandy beyit basyna shaqyrypty. Aldyn ala qazylyp kór dayarlanyp qoyylypty. Kór bolghanda da kәdimgi ólgen kisini qoyatyn aqymy ashylghan shynayy qabir eken. Ýkim mynau: Aryzdanushy Rahymberdi aldymen mynau qazylghan kórge týsip jatady. Bir sýt pysyrym uaqyt kýtemiz, aitqany aq bolsa aman shyghady. Isi qara bolsa jatqan jerinen túrmaydy. Al, onan song kýdikti Babahandy jatqyzamyz, ol ózgening malyn almasa aman shyghady, momyndy zarjylatqany ras bolsa, sol jerde tiltartpay ketedi.
Rahymberdi dәretin alyp bir Qúdaygha tәuekel etip qariyalardyng aldyna keledi. Jergilikti moldanyng pәtuәsi boyynsha tiri adamnyng «janazasyn» shygharypty. Sonan son, «Bismilla! bәrin kórip túrghan Alla, ózine tәuekel ettim» dep qabirge týsip, ayaq-qolyn sozyp úzynynan jatady. Aytqanynday sýt pysyrym uaqyt tolyp, Qazy «Áy, Rahymberdi, tiri bolsang túr ornynnan!»-deydi. Rahymberdi «IYә, Alla!» dep ornynan túryp kórden shyghypty. Odan song «Al, Babahan endigi kezek seniki!» degende, beyshara úry jer shúqyp ornynan qozghala almay qalghan eken. Myng jerden zandy ainalyp ótip, tendik bermese de, bәrin kórip túrghan Qúdaydyng aldynda tәuekelge bara almay mysy qúridy. Mynau kórge jatsa, ornynan qayta túrmay qalatynyn ol jaqsy biledi. Jerden shyqqanday qúmyqqan dauyspen,
-Árshinaqyn, úry men edim. Alghan maldyng basyna qosaq, artyna tirkeu berip aiybymen tóleyin. Mynau kórge әzirshe týskim kelmeydi!-deydi, moynyna su ketip.
Osylaysha úrlyqtyng dauy sheshilip, Rahymberdi aqtalyp shyqty.
Dәuletbek Baytúrsynúly
Abai.kz