Abai.kz aqparattyq portaly ghalamtor әlemining esigin ashqan kýnnen bastap Alashorda ardagerlerining sonynda qalghan múralaryn yjdaghatpen jinastyryp, alashtanushylardyng zertteu enbekterin ýzbey berip keledi eken. Qazir portalymyzdyng múraghattar qorynda Túrsyn Júrtbay, Dihan Qamzabekúlynday alashtanushy әidik avtorlardyng enbekteri qazynabasy jauhar dýniyelerding sorty retinde qalyptasyp ta ýlgerdi. Qazaq basylymdarynda jaryq kórip jatqan Alashqa qatysty dýniyelerdi de siltemesin kórsete otyryp, «Abay» qopasyna qonystandyra bastappyz. Búl әreketimizdi túyaqqapty tirilikting kýnkilinen biyik sóiley alatyn aghayyn ishtey úghyp, «azymyzdyn» ózin altyngha balap jýrgenine kәmil senimdimiz. Áytkenmende,  Alash múraghatyn qalyptastyru júmysy bizden bastaldy degen astam pikirden aulaqpyz. Kópke mәlim,  Alashtanu iydeyasy 1980 jyldardyng ortasynan aua pәrmenge ie boldy. Endigi maqsat - osy baghytty jetildire týsu, irgelendiru, keshendi memlekettik sayasy institut dengeyine jetkizu. Sondyqtan alashtanu ghylymy býgingi qazaq qoghamynda tiyanaqtaldy, nýktesi qoyyldy dey almaymyz. Endeshe, eki qadam ilgeri bassa, eshkikózdene eliretin tuysqandargha eskertpe:  «Alghashqy Álihantanushy men edim», «Álekenning jazghandaryn Orynbor, Petrebor arhiyvinen tauyp, jariyalaghan qasqang biz bolamyz» dep keudeni dýnk-dýnk soghu, sypayy qayyrsaq, aqymaqtyqtyng asqynghan týrimen ayaqtalady.

Abai.kz aqparattyq portaly ghalamtor әlemining esigin ashqan kýnnen bastap Alashorda ardagerlerining sonynda qalghan múralaryn yjdaghatpen jinastyryp, alashtanushylardyng zertteu enbekterin ýzbey berip keledi eken. Qazir portalymyzdyng múraghattar qorynda Túrsyn Júrtbay, Dihan Qamzabekúlynday alashtanushy әidik avtorlardyng enbekteri qazynabasy jauhar dýniyelerding sorty retinde qalyptasyp ta ýlgerdi. Qazaq basylymdarynda jaryq kórip jatqan Alashqa qatysty dýniyelerdi de siltemesin kórsete otyryp, «Abay» qopasyna qonystandyra bastappyz. Búl әreketimizdi túyaqqapty tirilikting kýnkilinen biyik sóiley alatyn aghayyn ishtey úghyp, «azymyzdyn» ózin altyngha balap jýrgenine kәmil senimdimiz. Áytkenmende,  Alash múraghatyn qalyptastyru júmysy bizden bastaldy degen astam pikirden aulaqpyz. Kópke mәlim,  Alashtanu iydeyasy 1980 jyldardyng ortasynan aua pәrmenge ie boldy. Endigi maqsat - osy baghytty jetildire týsu, irgelendiru, keshendi memlekettik sayasy institut dengeyine jetkizu. Sondyqtan alashtanu ghylymy býgingi qazaq qoghamynda tiyanaqtaldy, nýktesi qoyyldy dey almaymyz. Endeshe, eki qadam ilgeri bassa, eshkikózdene eliretin tuysqandargha eskertpe:  «Alghashqy Álihantanushy men edim», «Álekenning jazghandaryn Orynbor, Petrebor arhiyvinen tauyp, jariyalaghan qasqang biz bolamyz» dep keudeni dýnk-dýnk soghu, sypayy qayyrsaq, aqymaqtyqtyng asqynghan týrimen ayaqtalady. Al, Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynov bastaghan sanlaqtar izin saralau - «Kýn sóngenshe sónbeydi!» Osy aqiqatty aldymen sol ghaziz aghalardyng ózderi aityp ketken. «Kýn sóngenshe sónbeymiz! - dedi olar. - Alash tuynyng astynda!»

Kýn jәne Alash. Kókte - Kýn, Jerde - Alash. Apyr-au, qazaqtyng keshegi halin kóre túra alashordashylar «sónbeymiz», «ólmeymiz» degen sózdi qalay aitqan? Qanday kýsh ol sózdi Alash oghylandarynyng auzyna salyp túrghan? Biz býgin tap solay aita alamyz ba? IYә, aitamyz, auyzeki әjýk-gýjik әngimening arasynda aityp ta jýrmiz. Biraq, ruhsyzbyz.  Ruhsyz aitamyz. Sózding ruhyn  týsinbegen song amal kem.  Endeshe qaytpek kerek? Qalam kemirgen qaghazbasty aghayyn qabyldar, qabyldamas, biz alashordashylardyng ruhyn týsinu ýshin aldymen Alash sózining maghynasyna jetip alu kerek shyghar deymiz.

Alash sózining syryn úghugha aldymen alashordashylardyng ózderi úmtylypty. Elimizding batys aimaghyndaghy alashordashylardyng izdenu nәtiyjesine sýiensek, «alash» qalmaqtan shyqqan sóz eken.  Edil boyynyng qalmaqtary qayta-qayta shauyp, dýrkin-dýrkin dýbir salatyn qazaqty shapqynshy, yaghny «alashshy», «alashy» dep atasa kerek. Ejelgi jau qalmaqtyng esin alyp, ýreyin úshyrghan qazaq atynyng alash atty varinatyn alashordashyl bәlkim, ses kórsetu ýshin, jiger janu ýshin әdeyi iyelengen  shyghar. Alayda, alash etimologiyasynyng tarihy tym әride emes pe? Alash oqymystylarynyng ol jayttan habarsyz boluy neghaybyl.  Janaghy «alashshy», «alashy» sózining qazaqpen qatar kóship qonghan qalmaqtyng auzynan tabyluynda da tereng mәn bar. Qazaq tarihynyng bilgiri Múhtar Maghauin búrynghy qazaq handaghy «alty alash, yaghny alty úlystyng birligi edi» dep jazady . Túrsyn hannyng  qazaq ordasyna opasyzdyq isteuinen qyrylyp ketken qataghandar men ózbek ishine singen qúramalardy esepke alsa, alash altau emes, segiz bolady eken (búl da Maghauinning baylamy). Demek, alash qazaqtan da әride bolyp túr ghoy. Solay siyaqty. Endeshe, alash atauyn yqylymnan izdesek qaytedi. Sóitip kórelik. Ol ýshin  Shoqan Uәlihanov jazyp qaldyrghan myna bir estelik-ertekke kóz jýgirtip shyghalyq:

«Erte, erte, ertede, Túranda Abdulla esimdi han bolypty, basqa bir anyzdarda ony Abdul-Áziz han desedi, osy hannyng alapes auruyna shaldyqqan Alasha esimdi úly bolypty. Osy júqpaly aurumen auyrghandardyng barlyghyn elden alastaytyn kóneden kele jatqan saltty orynday otyryp, әkesi alapes balasyn elden alastaydy. Sol zamanda, Abdulla hannyng asqan qataldyghyna tózbegen ashyqqan adamdar Syr ózenining soltýstigindegi dalagha, Qaraqúm men Borsyq qúmdaryna ketip qazaqylyq jasay bastady. Olardan shyqqan batyl da erjýrek batyrlardyng sany ýsh jýzge jetip, tez arada kýsh quatymen jәne baylyghymen tanymal bolady. Birneshe jyldar ótip, kýizelis bastalady: qazaqtardyng qonysy kórshilermen údayy bolghan soghystarda jenilis tabady. Dalanyng erkin eli ashtyqty sezinip, aghayyn arasyndaghy bassyzdyq pen alauyzdyq olardy ydyratyp, ózara soghysqa alyp keledi. Ynghayly uaqytty paydalanyp Abdullanyng ózi beybaqtyqty sonyna jetkizuding jolyn qarastyrady, olardy birjola qúryp ketuden kóregendikting kýshi ghana qútqarady. Osynday qiyn-qystau jaghdayda ekijýzdikting ishinen Alash (jat júrt) degen dana qart shyghyp, sonshalyq aqylgha qonymdy sóz aitqany sonday, qazaqtar ony ózderining rubasy, qazysy etip saylaydy jәne onyng aqyl kenesimen Abdulla hannyng elden alastatylghan alapes úly Alashty shaqyryp han saylaydy. Osylaysha, dalanyng kezbe qazaqtary endi salauatty qogham men últqa ainalady. Ózderining jeke tәuelsizdigining qúrmetine ózderining hany Alash pen rubasy әri qazysy Alashtyng esimderine estelik ýshin Alash nemese jýzdikting sanyna  (ýsh jýz) qaray Ýsh Alash atanady. Osylaysha Alash el boldy, Alasha han boldy» (Sh. Uәlihanov, Kóptomdyq shygharmalar jinaghy, 2 t, 173 b).

Búl, әriyne, anyz-ertegi. Anyzdaghy Alash han alapes dertine shaldyghyp, bala kezde han ordasynan, әkesining qasynan alastalypty. Anyz kóniline olqy soghady. Onyng ýstine, alashqa atyn bergen hanymyz alapes eken. Anyzdyng astaryna barmay sózdi tura qabyldaytyn adam ýshin búdan әri aitarmyz shamaly. Al, «sodan keyin ne bolypty?» deytin qyzghushylyqpen әngimening ayaghyn kýtetin oqyrmannyn  tosyn bir jaytqa kóz jetkizeri  dausyz. Oqyrmanymyzdy ghajayypqa keneltu ýshin biz osy arada qazaq mifologiyasynyng tylsym qatparlaryn ashqan, ghúlama ghalym Serikbol Qondybaygha jýginemiz.

«Alash - prototýrkilerding ortaaziyalyq tobynyng mifologiyasyndaghy kýn jәne shart pen kelisim tәnirining esemi».

«Alasha - mifttik alghashqy adam, alghashqy qogham qúrushy, biyleushi, batyr»

(S. Qondybay. Tolyq shygharmalar jinaghy, 1tom, 86 bet)

Mine, kórip otyrsyzdar Alash Kýntekti tәnir ie eken. Ýndievropalyq, ýndiirandyq elderding qay-qaysysy demeyik, alghashqy adamdy ózderinen bastaydy. Mysaly, skandinav elderining mifologiyasynda adam pishindi alghashqy pende - Imiyr. Tәnirler ony óltirip denesinen ghalam jasaydy.

Iyma - ejelgi iran mifolgiyasyndaghy alghashqy adam. Ol jer betindegi jasampazdyqtyng bastauyndaghy túlgha.

Yama - ýndi mifologiyasyndaghy birinshi adam.

Skifterden qalghan anyzdarda jer betining alghashqy túrghyny - Papay. Grek mifologiyasynda da Tәnirtektes adamdar jer betine birinshi bolyp «týren» salady.  Ýndilerde olar qayyrymdy Ashvinder beynesinde kórinedi.

Serikbol Qondybay әlem elderining miyfindegi Tәnirie túlghalardy Alashpen tuystyrady. Sóite kelip biz tiksine qabyldaghan «alapestin» qúpiyasyn ashady.

«Eger zertteushiler Alashanyng alapestigin «mynau shynynda da auru alapes bolghan eken» dep qabylday qoyghannyng ózinde, taghy bir týp ata - Qalshanyng da denesinde qaly bar eken dep tike týsinu úyat bolar edi. Óitkeni, ata-babasyn qayta-qayta auru qyla beretindey ótken babalarymyzdyng basynan at teuip pe, tek olar ejelgi miftik Kýn men onyng kýntekti inisin osynday jolymen astarlap týsindirgen» (S. Qondybay. Tolyq shygharmalar jinaghy, 1tom, 109 bet).

Sonymen, qal, ala, ala-shúbar Kýn әlemindegi belgiler nemese tanbalar boldy. Anyzdaghy Alashtyng (Alasha hannyn) ala bolyp tuyluynda da әlgindey Kýn tektilik jatyr.  Sonda alashordashylardyng Alash atyn úrandap shyghuynda osynday tylsym syr bolghany ghoy. Alashshylar ózderining kýn tekti úrpaq ekenderin bek týsingen. Olardyn  «Kýnnen tughanbyz», «Gýnnen tughanbyz»  (Maghjan) dep kýrkirey sóileulerinde Kýntekti sónbes sәulening ruhy jatyr. Sol sebepten de  olar  jyn býrkip, jyn atqan qasap zamannyng qandy ezuinde ketip bara jatyp jasyp-jabyrqaghan joq. «Alash tuy astynda Kýn sóngenshe sónbeymiz!» dedi. Kýn sóne me? Oghan pendening aqyl-oyy jetpeydi. Sen de Kýntekti alash úldarynday bol, qazaq úlany! Últ mýddesi jenilis tapqan  sәtsizdikterding eshbirine moyyma. Sәtsizdiktin, jenilistin, býgingi býtindelmegen tirliginining bәri de uaqytsha, sening azattyqtyng qadyryn tanyp, qasqayyp ómir sýruge degen úmtylysyng ghana mәngilik. Alashshyl bol, alashshyl bolayyq, aghayyn!

«Abay-aqparat»