Erlan Qariyn. «Jeltoqsan - Azattyq habarshysy»
El tәuelsizdigining 20 jyldyghy men azattyq jolynda jandaryn qúrban etken erlerdin, týrli atauly oqighalardyng mereytoylarynyn sәikes kelui teginnen tegin emes. Men múny jii aityp jýrmin. Tarihta kezdeysoqtyqtar bolady, biraq dәl biylghy jylghyday jappay sәikestikti kezdeysoqtyq dey almaymyz. Búl tarihy zandylyq. Tipti tarihy әdildik desek te artyq ketpegen bolar edik. Sebebi, azat el bolugha degen úmtylys kez-kelgen últtyng jýregining týbinde saqtalatyn, mәngilik armany bolghan úly ansar. Sol siyaqty 1986 jyldyng jeltoqsanynda alangha shyghyp, Kenes biyligine narazylyq kórsetken jastardy da qaharly imperiyadan seskendirmegen kýsh te osy Azattyqqa degen ansar ekendigi sózsiz. Býgingi konferensiyanyng «Jeltoqsan - azattyq habarshysy, tәuelsizdik tany!» dep ataluynyng ózi bizding osy sózimizdi dәiektey týsedi. Shynynda da Jeltoqsan kóterilisi azattyq tany atatyn kýnning jaqyndap qalghanyn sezdirgen oqigha edi. Jeltoqsannan keyin baryp song Kenes elining týpkir- týpkirinde san týrli tolqulardyng bolghandyghyn, aqyry aragha 5 jyl salyp Qyzyl imperiyanyn kýiregenin Sizder jaqsy bilesizder. Kezdeysoqtyq pa, әlde janaghy tarihy әdildik, Kenes imperiyasynyng aqyrghy taghdyry da osy Almatyda, býgingi konferensiya ótip jatqan Dostyq ýiining ghimaratynda sheshildi. Degenmen, Jeltoqsan kóterilisine qatysty týiini sheshile qoymaghan әli birneshe mәselening de bar ekendigin atap ótu kerek.
El tәuelsizdigining 20 jyldyghy men azattyq jolynda jandaryn qúrban etken erlerdin, týrli atauly oqighalardyng mereytoylarynyn sәikes kelui teginnen tegin emes. Men múny jii aityp jýrmin. Tarihta kezdeysoqtyqtar bolady, biraq dәl biylghy jylghyday jappay sәikestikti kezdeysoqtyq dey almaymyz. Búl tarihy zandylyq. Tipti tarihy әdildik desek te artyq ketpegen bolar edik. Sebebi, azat el bolugha degen úmtylys kez-kelgen últtyng jýregining týbinde saqtalatyn, mәngilik armany bolghan úly ansar. Sol siyaqty 1986 jyldyng jeltoqsanynda alangha shyghyp, Kenes biyligine narazylyq kórsetken jastardy da qaharly imperiyadan seskendirmegen kýsh te osy Azattyqqa degen ansar ekendigi sózsiz. Býgingi konferensiyanyng «Jeltoqsan - azattyq habarshysy, tәuelsizdik tany!» dep ataluynyng ózi bizding osy sózimizdi dәiektey týsedi. Shynynda da Jeltoqsan kóterilisi azattyq tany atatyn kýnning jaqyndap qalghanyn sezdirgen oqigha edi. Jeltoqsannan keyin baryp song Kenes elining týpkir- týpkirinde san týrli tolqulardyng bolghandyghyn, aqyry aragha 5 jyl salyp Qyzyl imperiyanyn kýiregenin Sizder jaqsy bilesizder. Kezdeysoqtyq pa, әlde janaghy tarihy әdildik, Kenes imperiyasynyng aqyrghy taghdyry da osy Almatyda, býgingi konferensiya ótip jatqan Dostyq ýiining ghimaratynda sheshildi. Degenmen, Jeltoqsan kóterilisine qatysty týiini sheshile qoymaghan әli birneshe mәselening de bar ekendigin atap ótu kerek.
Birinshiden, biz 1986 jyldyng jeltoqsanynda Almaty qalasynda bolghan oqighalardy әli kýnge ortaq baghalau men atau joq. Negizgi qalyptasyp qalghan, ol Jeltoqsan oqighasy. Myna býgingi jiynnyng baghdarlamasynda da solay jazylyp qalghan. Al búl atau sol 80 jyldary resmy bekitilgen atau ekenin de eske salghan jón. Jeltoqsan oqighasy degen formulirovkamen sovet gazetteri men partiya qújattarynda suretteledi. Keyin, resmy qújattarda da osynday atau bekitildi, mysaly KSRO Kommunistik Partiyasy Ortalyq komiytetining 1990 jylghy 18 mamyrdaghy qaulysyna baylanysty qalyptasqany ózderinizge mәlim. Kenes biyligi әu basta Almatyda bolghan oqighalardy «qazaq últshyldyghynyng kórinisteri» dep baghalady. Ortalyq Komiytetting qaulysynan song ghana biz Almatyda bolghan jaylardy «jeltoqsan oqighasy» dep atap kettik. Al shyn mәninde «oqigha» degen ne? Negizi Jeltoqsan kóterilisine oqigha dep bagha beru qazaqtyng azattyq jolyndaghy sheshushi әreketterining biri jәne biregeyining baghasyn týsiretin siyaqty. 2008 jyly jaryq kórgen Qazaq tilining týsindirme sózdiginde oqighagha bylay bagha berilgen - Oqigha-bolyp ótken is, eleuli qúbylys.
Eger osy túrghyda qarastyrar bolsaq 86-jylghy jastardyng alangha shyghuyn «oqigha» dep atau arqyly biz ony kez kelgen әreketpen, kerek bolsa túrmystyq dengeydegi nemese shaghyn qoghamdyq rezonans tudyrghan janalyqpen qatar qoya alamyz. Biraq, әriyne jalpylay alghanda Jeltoqsan kóterilisi deytin bolsaq, kóterilisting ózi de oqigha bolyp sanalady. Biraq, oqighanyng da týr-týri bar. Jaqsysy da, jamany da bar. Al búqaranyng bas kóteruin qansha degenmen naqty ataghan dúrys. Áriyne, kenes biyligining 1990 jyly Jeltoqsan kóterlisin ashyqtan-ashyq «kóterilis» dep moyyndaugha dәti barmaghany belgili. Eger Kommunistik partiya alyp imperiyanyng irgesin shayqaltyp ketken bas kóterudi «kóterilis» dep ashyq moyyndasa iydeologiyalyq túrghyda ózderinin qate qadam jasaghanyn moyyndaghanymen ten bolar edi. Ekinshiden, mәselege birden «kóterilis» dep bagha beru Almatyda bolghan jaghdaydyng sayasy baghasyn tipten arttyrar edi. Halyqtyng kóz aldynda azattyqa degen úmtylystyng baghasyn arttyrudy kenes biyligi qalghan joq. Biraq, Qazaqstan tәuelsizdik alghan song 86-jylghy jastardyng kenes biyligine qarsy shyghuyn dúrys atap, dúrys baghasyn bergenimiz dúrys bolar. Sol sebepti, bireumiz kóterilis, bireumiz oqigha deumen kelemiz. Endi oqighagha ne sebepti «kóterilis» dep bagha bergen dúrys degenge toqtalayyq. Sóz joq, búl jerde eng eldymen búl úghymnyng mәnin ashyp alu kerek. Qazaq tilining týsindirme sózdiginde kóterilis, ereuil, qozghalys úghymdary da týsindiriledi.
Kóterilis-Halyq búqarasynyng yaky belgili bir kópshilik toptyng sayasi, әleumettik mәni bar qúraldy kýresi, qaruly ereuili
Ereuil-jappay dýrligushilik, dýrmek, ekinshi maghynasy, sayasi, úiymdasqan týrde júmysqa shyqpay bas kótergen qozghalys.
Qozghalys-halyqtyng jappay narazylyghy
Eger osy aitylghandardan órbitsek qozghalys bolu ýshin halyq jappay narazylyq tanytuy kerek. Ereuil de solay. Kóterilis bolu ýshin qolda qúral, qaru-jaraq bolu jәne bastysy úiymdastyrushysy men basshysy kerek. Búl jalpy qalyptasqan әdis. Alayda, Alibert Eynshteyn instituty «azamattyq kóterilis» nemese «kýsh qoldanbau kóterilisi» degen úghymdardy engizdi. Múnday jaghdayda kóterilis jasaushylardyn qolgha qaru aluynyng da qajeti joq. Demek, bizge Jeltoqsan kóterilisin «Azamattyq kóterilis» nemese «Demokratiyalyq qarsy shyghu, tolqu» - «Demokraticheskoe vystupleniye» dep te aitugha bolady.
Ekinshiden, zertteushiler men oqulyq avtorlary da birizdilikke týsui tiyis. Biz jas úrpaqty otansýigish etip tәrbiyeleymiz desek, jeltoqsan kóterilisine qatysqan azamttardy ýlgi etemiz desek aldymen kóteriliske dúrys jәne ortaq bagha bergen abzal. Ókinishke oray, әzirge biz múnday qadamgha bara qoyghan joqpyz. Tipti, oqulyqtarymyzda da әli kýnge deyin birinde Jeltoqsan oqighasy, al ekinshisinde Jeltoqsan kóterelisi deumen kelemiz.
Mәselen, 9-synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda (oqulyq avtorlary M.Qozybaev, K. Núrpeyis, Q.Jýkeshev. Almaty «Mektep» baspasy, 2009 jyl. Ekinshi basylghan núsqasy). «1986 jylghy jeltoqsan oqighalary» degen taqyryppen jýrse, jaratylystanu-matematika baghytyndaghy 11-synyptargha arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda (avtory T.Túrlyghúl, S.Joldasbaev, L.Qojakeeva, 2007 jyl. «Mektep» baspasy). «Qazaqstandaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighalary- últ azattyq qozghalystardyng jalghasy» degen taqyryppen berilgen.
Bir qyzyghy dәl osy 11-synyp oqulyghynda 1986 jylghy jastardyng baskóterui «Jeltoqsan oqighasy» dep atalsa, 1989 jylghy Janaózendegi oqighalardy «Janaózen kóterilisi» dep baghalanghan. Al, qoghamdyq-gumanitarlyq baghyttaghy 11-synyptargha arnalghan oqulyqta «1986 jylghy Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisi» dep jazylypty. (M.Qoygeldiiyev bastaghan avtorlar toby, 2007 jyl, «Mektep» baspasy). Biraq, onda Janaózen kóterilisi turaly aitylmaghan.
Mine, múnyng ózi Jeltoqsan kóterilisine ortaq jýieli bagha beruge kedergi jasap keledi. Bizdin oqushylargha búl kóterilis turaly ala-qúla mәlimetter berip otyrghandyghymyzdy kórsetedi. Búdan son tarihtaghy oqighalarydn tәrbiyelik-iydeologiyalyq mәn-manyzy turaly aitu da oryndy bola qoymas. Sondyqtan, býgingi konferensiya Jeltoqsan kóterilisin dúrys atap, dúrys bagha beru ýshin tiyisti sharalar qoldanugha múryndyq boluy tiyis.
Ýshinshiden, jeltoqsan kóterilisi bir sәtte, ayaq astynan bolghan joq. Biz әli kýnge jeltoqsan kóterilisin úzaq jyldardaghy ýzilisten son, halyqtyng ishtey tynghan ashu-yzasynyng bir-aq kýnde búrq ete týsken sәti retinde baghalaymyz. Ádette kóterilisting bastaluyna týrtki bolghan songhy oqigha retinde 1986 jylghy 16 jeltoqsanda Qazaq KSR-in úzaq jyldar boyy basqarghan Dinmúhamed Qonaevtyng ornynan alynyp, ornyna Mәskeuding sheshimimen Gennadiy Kolbinning taghayyndaluyn ataymyz. Al, kóterilistin bastaluyna sebep retinde úzaq jyldar boyy qordalanghan kýrdeli últtyn, mәdeni, әleumettik mәselelerdi jýielep aitpaymyz. HH ghasyrdyn ekinshi jartysynda qazaq halqynyng últtyq mýddesi tabangha taptalghan ýstine taptala týskeni anyq. Tyn iygeru jyldarynan bastalghan ruhaniyatqa, tilge degen shabuyl últty әbden ashyndyrghan edi. Kenes imperiyasy alghash qúrylghan jyldary últ ziyalylarynyn, sonyng ishinde alash qayratkerlerining belsendi qyzmetining nәtiyjesinde kóptegen qazaq mektepterin, teatrlar ashyp, últtyq mәdeniyetti damytugha týrli sipattaghy mýmkindikter berse, ótken ghasyrdyng 60-70 jyldary búl mýmkindikter qayta joyyla bastady. Qazaq mektepteri jabyldy. Últtyng salt-dәstýri men dini úmyt qaldy. Onyng ýstine Qazaqstan shiykizat óndirushi el retinde qalyp qoydy. Is jýzinde eldi Ortalyq basqardy. Múnyng bәri halyqtyng ashu-yzasyn tughyzdy. Búl Jeltoqsan kóterilisine bastaghan negizgi sebepterding qataryna jatady. Biraq, qalyng búqara әli kýnge 1986 jylghy jastar alangha tek Kolbinning taghayyndaluyna qarsy bolyp shyqty desedi. Al shyn mәnisinde, 86-jylgha deyin de, 60-70 jyldary Qazaqstanda kenestik sayasatqa ýlken qarsylyq bolyp otyrdy. Studenttik jastar, últ ziyalylary qazaq mektepterining jabylyp jatqanyna, qazaq últy ókilderining joghary memlekettik lauazymdardan shettetile bastaghanyna narazylyqtaryn jasyrmady. Onyng bir dәleli, mysaly 1965 jyly 23 jeltoqsanda KSRO Memlekettik Qauipsizdik komiytetining tóraghasy V.Semichastnyi KOKP Ortalyq Komiytetine joldaghan hatynda Qazaq KSR-inde jekelegen toptardyng kenestik sayasatqa qarsylyq úiymdastyryp jýrgenin, jәne birqatar azamattardyng qazaqtardy tәuelsiz memleket qúrugha ýndep jýrgenin jazghan.
Múnyng ózi qazaqtyng azattyqa degen úmtylysy eshqashan toqtamaghanyna naqty dәlel bolady. Osy tústa bir atap óter jay 1960 jyldary student bolghan jastardyn birazy 80-jyldary joghary oqu oryndarynda dәris oqysa, birazy kәsiporyndarda, memlekettik qúrylymdarda júmys istegeni sózsiz. 60-jyldardaghy ziyalylardyng birqatary, olardyng shәkirtteri, bәri de qoghamdyq ómirge belsene aralasqany anyq. Demek, Jeltoqsan kóterilisi kezdeysoq oqigha emes, ol úzaq uaqyt boyy qogham ishinde qordalanghan narazylyqtardyng betke shyghuynyng nәtiyjesi. Kenesarydan beri birde laulap janghan, birde shoqtay bolyp aqyryn ghana mazdap janghan azattyq ruhy, erkindikke degen úmtylys ekendigin kórsetedi. Sondyqtan, Jeltoqsan búl Tәuelsizdikke jol ashqan últ tarihyndaghy sheshushi meje boldy dese bolady.
«Abay-aqparat»