Beysenbi, 24 Mausym 2021
Qauip etkennen aitamyn 9597 96 pikir 10 Aqpan, 2020 saghat 18:46

«Arandatushyny» qazaqtyng ghana arasynan izdeu - qatelik!

Suret Bauyrjan Juasbaevtiki

Qordaydaghy qazaq-dýngen qaqtyghysy qoghamnyng qoyasyn aqtaryp, qordalanyp jatqan biraz mәseleni qayta kýn tәrtibine shyghardy. Ol – memlekettik til mәselesi. Ol – Memlekettik qorghanys mәselesi. Ol – bilim berudegi kereksiz kenqoltyq sayasat. Ol – «kópúlttylyq» degen jasandy iydeologiyanyng – últtyq, memlekettik iydeologiyadan ýstem bolyp kelui. Ol – elding iyesi, memleketti qúrushy qazaq últynyng qanday da bir konstitusiyalyq imuniytetke ie bolmay kelui...

130 últ - ol qanday últ?

Bardy – bar, joqty – joq dep aitu kerek. Álemde 250-den asa últ bolsa, (2009 jylghy sanaq boyynsha) eki-ýsh eskimos pen tórt-bes nagansandardy izdep jýrip tauyp, qyryq jamau kórpedey qylyp 130 últtyng tizimin týzdik. Sóittik te, synyq sayasatqa syltau tauyp, «kópúlttylyq» deytin kýili qatynnyng tәbetindey qyryq qúbylmaly, jasandy iydeologiyany qoldan jasap, kóbine kóp demagogiyalyq jalang úrandardy negizge ala otyryp, internasionalizm iydeyasyn memlekettik iydeologiyadan artyq nasihattap keldik. Otyz jyl biylik bizge «birligimiz jarasqan el» ekenimizdi ertegidey dәriptep keldi.

Ózgelerge «birligimiz jarasqanyn» bildiru ýshin memleket qúraushy últtyng mýddesin ayaqqa taptay beruge bolmaydy, әste. Qazaq últynyng ar-namysyna tiyisse eldegi ózge diaspora ókilderi de qatang jazagha tartyluy kerek! Biraq zang bәrine ortaq.

Hosh. Memleketting jәne onyng zandy iyesi qazaq últynyng mýddesi ýshin, shekaranyng býtindigi ýshin, it pen qúsqa jem bolmay Tәuelsizdikti saqtap qalu ýshin – nәsiline, jynysyna, últyna, tughan tegine, diny ústanymyna t.b. qaramay onyng әrbir azamatty mýddeli boluy kerek-aq. Sózsiz, elishilik túraqtylyq pen tynyshtyqty qamtamasyz etu ýshin tәrtip kerek! Biraq, ol qazaqtyng esebinen jasaluy kerek degen sóz be? Joq! Kerek deseniz, osyghan deyingi «últaralyq sipattaghy» ýlkendi-kishigi qaqtyghystardyng hronologiyasyna kóz jýgirtelik. Sarap qylayyq. Túraqtylyqty búzyp, tóbeles shygharghan kimder? Arty últaralyq qaqtyghystargha әkelip soqtyrghan janjaldardy kimder bastady? Kez kelgen qylmystyng motiyvi degen bolady. Mine, sol motivter:

Kartinky po zaprosu "qazaqstandaghy últaralyq qaqtyghystar"

1992 jyl. Óskemen. Qazaq-sheshen qaqtyghysy.

Armatura zauytynyng jataqjayynda tórt qazaq jigitining óli denesi tabyldy. Keyin qylmysty sheshen últynyng ókilderi jasaghany turaly aityldy. Dәl osy aqparat halyqtyng kóteriluine sebep boldy. Narazy júrt sheshender túratyn «Ovechiy Kluch» auylyna barmaq boldy. Qúzyrly organdar ashynghan halyqtyng aldyn tosty.

Motiyv: 4 qazaq jigitining sheshen últy ókilderining qolynan qaza tabuy boldy.

2006 jyl. Shelek. Qazaq-úighyr janjaly.

«Staryy zamok» kafesinde qazaq jәne úighyr jastarynyng arasynda qaqtyghys boldy. Arty janjalgha úlasty. 18 qarashadaghy janjal kezinde birneshe úighyr jastary jalghyz qazaq jigitin úryp-soqqan. Janjal kezinde úighyr últynyng ókilderi: «Memleket senderdiki, jer bizdiki!» degen auandaghy provokasiyalyq úrandar aitqan.

Motiyv: Bir top úighyr últynyng ókilderi jalghyz qazaq jigitin úryp-soqqany. «Memleket senderdiki, jer bizdiki!» degen provokasiyalyq úran aituy boldy.

2006 jyl. Atyrau. Qazaq-týrik qaqtyghysy.

Atyrau oblysy, Jylyoy audany, Teniz  múnay ken ornynda qazaq jәne týrik júmysshylarynyng arasynda jappay tóbeles boldy. Oqigha bylay bolghan. Týski as kezinde qazaq pen týrik júmysshysy kezekke talasyp qalady. Narazy bolghan Týrkiya azamaty jataqhanagha ózimen birge 400-dey adamdy ertip baryp, dau shygharghan. Arty qaruly qaqtyghysqa úlasty. Sonynda jaraqat alghan jýzdegen týrik (enbek mirgranttary) elderine qaytaryldy.

Motiyv: Týrki migrantynyng jappay tóbelesti bastauy boldy.

2007 jyl. Malovodnoe (Qazirgi Bәidibek biy). Qazaq-sheshen qaqtyghysy.

Júrt arasynda búl qaqtyghys «Mahmahanovtar oqighasy» degen atpen belgili. «Botagóz» biliyard klubynda bolghan eki últ ókilining tóbelesi últaralyq daugha úlasty. Bekjan Sәlimbaev pen Magomed Mahmahanovtyng tóbelesinen keyin Magomedting inisi Tahir Mahmahanov Bekjan Sәlimbaevty kóligimen qaghyp, ayaghyn travmatikalyq tapanshamen jaralaydy. Keyin narazy halyq aghayyndylardyng esigining aldyna keledi. Al Mahmahanovtar jinalghan júrtqa (50-100 shaqty adam) oq atyp, eki adam qaza tapqan. Ashulanghan auyl túrghyndary aghayyndylardyng ýiin órtep, Mahmahanovtardyng ýsh bauyryn sabap tastaghan. Ýsheui de esin jimastan kóz júmdy. Al Tahir Mahmahanov elden qashyp ketken. Keyin 2011 jyly ústaldy degen aqparat tarady.

Sol joly qaqtyghystan 9 adam qaza tapqan. 7 sheshen, 2 qazaq. 7 ay jýrgizilgen tergeuden son, ýsh adam týrmege toghytyldy. Olar: Qayrat Batyrhanov, Baqyt Sәrsenbaev, Azamat Sadyqov. Taghy eki adam shartty týrde sottaldy. Olar: Núrlan Ahmetov pen Bolatbek Baysalbaev.

Motiyv: Aghayyndy Mahmahanovtar janjaldy bastap, halyqqa oq atuy sebep boldy.

2007 jyl. OQO. Mayatas auyly. Qazaq-kýrd janjaly.

16 jastaghy, últy kýrd jasóspirim jigit 4 jasar qazaq balasyn zorlaghan. Ashulanghan Mayatas pen kórshi auyldardyng halqy kýrdterding ýilerin órtep, ózderin tayaqtaghan. Qaqtyghys 3 kýnge sozyldy. Atalghan auylda kýrdter kóp bolghan. Shamamen 90 payyz. Barlyghy auyldy, ýi-jaylaryn tastap, qalagha qashqan. OQO-daghy Sayram, Bәidibek audandarynyng halqy da narazylyq tanytqan. Aqyrynda 500-ge juyq polisiya ashynghan halyqty әzer tynyshtandyrghan.

Motiyv: 4 jasar qazaq balanyng zorlanuy boldy.

2008 jyl. Almaty oblysy. Malybay auyly.

Taghy da qazaq pen úighyr arasynda janjal ushyqty. Taghy da qazaq kóterildi. Taghy da oqyp jegen de, ajal qúshqan da qazaq.

2015 jyl. Bostandyq, Yntymaq auyldary. Qazaq-tәjik qaqtyghysy.

Búl shetin oqigha júrt auzynda «Saraghashtaghy qaqtyghys» degen atpen belgili. OQO, Saraghash audanyna qarasty Yntymaq auylynyng túrghyny Baqytjan Artyqbaev tәjik azamatynyng qolynan qaza tapty. Halyq kóterildi. Birneshe túrghyn ýy men kólik órtendi.

Motiyv: Qazaq azamatynyng ózge últ azamatynyng qolynan qaza tabuy sebep boldy.

2016 jyl. Buryl. Qazaq-týrik qaqtyghysy.

17 jastaghy últy týrik jasóspirim jigit ýy tonau maqsatynda úrlyqqa týsip, 5 jasar balany pyshaqtap óltirgen. Halyq kóterilip, arty últaralyq janjalgha úlasty.

Motiyv: 5 jasar balanyng ólimi boldy.

2017 jyl. Astana. Qazaq-ýndis tóbelesi.

«Abau-Daby Plaza» kópqabatty ghimaratynyng aumaghynda júmys isteytin ýndister men qazaqtar arasynda jappay tóbeles boldy. Resmy aqparat boyynsha, tóbeleske eki taraptan 30-gha juyq adam qatysqan. Janjal alkogolidik ishimdikke masayghan ýndis migrantynyng últy qazaq kýzetshige dau shygharuynan bastalghan.

Motiyv: Mas ýndisting lanynan boldy.

2018-2019 jyl. Qaraghandy. Qazaq-armyan janjaly.

2018 jyldyng 31 jeltoqsannan 2019 jyldyng 1 qantaryna qaraghan týni «Drevniy Riym» meyramhanasyndaghy eki últ jastarynyng arasyndaghy tóbeles sony kisi ólimimen ayaqtaldy. 23 jasar qazaq balasy kisi qolynan qaza tapty. Arty últaralyq daugha úlasty. Jýzdegen, tipti myngha juyq adam narazylyqqa shyqty. Alangha jiylghan halyqqa sol kezdegi oblys әkimi Erlan Qoshanov shyghyp basu aitty. Qazaqstandaghy armyan diasporasynyng ókilderi de ýndeu jasap, keshirim súraghan edi. Mәselege, tipti, Armeniya premieri Nikol Pashinyan da aralasyp, pikir bildirgen.

Motiyv: Qazaq jigitining armyandar qolynan qaza tabuy boldy.

Túraqtylyqty búzyp, tóbeles shygharghan kimder?

Biz osyghan deyingi elishilik «últaralyq sipattaghy» qaqtyghystar men janjaldardy sholyp shyqtyq. Esimizge týskenin jazdyq. Jogharydaghy shetin oqighalardyng qay-qaysysyn aitsanyz da, әueli janjal shygharushy qazaq emes, diaspora ókili nemese sheteldik enbek migranttary ekenine kóz jetkizesiz.

Kartinky po zaprosu "qorday qaqtyghystar"

Keshegi Qordaydaghy shetin oqigha da sauda qughan sart-sauannyng salghylasuy nemese kórshi-qolannyng qorshau ishindegi qoqilasuy emes. Búl otyz jylghy biylikting internasionalistik sayasatynyng synghan silueti. Búl jyldar boyy jinalghan qyjyldyng qany. Búl eski biylik sayasatynyng qate bolghanynyng dәleli. Ardager jurnalist Marat Toqashbaev «Búl memleketti qúrushy últ pen diasporany tenestigen sayasattyng «jemisi» depti. Búl da diagnoz.

Qúzyrly organdar kiykiljinning bastaluyna sebep bolghan eki oqighany atady. Biri – jolgha talasqandar arasyndaghy janjal. Ekinshisi – qújatsyz kólik iyesi men polisiya qyzmetkerlerining arasyndaghy dau. Eki oqighada da janjaldy bastaghan – dýngen diasporasynyng ókilderi dep kórsetilgen. Eki oqighada da esirik qylghan «esalandardyn» әreketine ashulanghan halyq kóterildi. 10 adam qaza tapty. 40-tan asa adam týrli dene jaraqattaryn aldy. Ayaghynda dýngender Alatau asyp, qyrghyz baryp panalady.

Elishilik egeste esik jaghalay qashqandar el basyna kýn tuaghanda qaytpek?

Qyrghyzstangha qashyp ketkenderding naqty sany әzirge belgisiz. Keybir derekterde 4-5 myng dep aitylady. Bir anyghy qyrghyzdan saugha súrap ketip jatqandary ras! Búl aqparatty Qyrghyzstannyng shekara qyzmeti de rastap otyr. Al Ýkimet qúrghan komissiyanyng jetekshisi, viyse-premier Berdibek Saparbaev shekaradan óteyin dep túrghandargha toqtau aityp, ýilerine qaytudy súraghany býgin belgili boldy.

Kartinky po zaprosu "qorday qaqtyghystar"

Olar (dýngender) Qazaqstannyng zandy azamattary bolsa, nege shekara asyp, qyrghyz barady? Qoryqqannan qos kórinse, qazaqtyng ishinde bas saughalap baratyn qala qúryp qalyp pa? Búl da óz kezeginde qatyn-balasyn qoltyqtay qashqandardyng qanshylyq memleketshil ekendikterin kórsetti. Ásili, beybit kezde qashqyndardyng payda boluy – jaqsylyqtyng belgisi emes!  Elishilik egeste esik jaghalay qashqandar, qúday betin ary qylsyn, el basyna kýn tua qalghanda qaytpek?

Biz jogharyda memlekettik til, memlekettik qauipsizdik, últtyq iydeologiya mәselesin tekten-tek aityp otyrghan joqpyz. Qazirding ózinde el ishinde әrtýrli әngime aityluda. «Dýngender әskery boryshtaryn ótemeydi eken», «dýngender óz balalaryn shet elde oqytady eken», «dýngender balalaryn qazaq mektepterine bermeydi eken» t.b. gu-gu әngime. Búl qanshalyqty ras aqparat? Núrlan Ermekbaev basqaratyn Qorghanys ministrligi, Ashat Aymaghambetov basqaratyn Bilim ministrligi el kónilin ekiúday etken búl saualdargha jauap berui tiyis! Zang boyynsha Qazaqstannyng әskerge jaramdy әrbir azamaty – әskery boryshyn óteuge mindetti! Endeshe «dýngender әskerge barmaydy eken» degen әngime qaydan shyqty?

Qan tógilip, júrtty dýrliktirgen dýrbelenge qatysty synarjaq sóz aitudan aulaqpyz. Dese de, kesheli bergi Qordayda qazaqsha sóilegen dýngen kórdiniz be? Joq! Demek, eng qúryghanda bir dýngenning qazaqsha sóilemeui arqyly - qazaq tilin, qazaq últyn, qazaq memleketin mensinbeytinin kórsetti. Endeshe, qazaqtyng memleketi men memlekettik tilin mensinbeytinderge qarap, «dýngender balalaryn qazaqsha oqytpaydy eken» degen oimen kelispeuge laj joq.

Kartinky po zaprosu "bolathan tayjan"

Sóz sony.

«Qazaqstan - qazaq halqynyng memleketi. Shyndaghy - sol. Búl «Qazaqstanda tek qazaqtar túrsyn» degen sóz emes. Kerisinshe, halyqaralyq tәjiriybege sәikes, Qazaqstanda ózge últtar da túruy tiyis. Biraq qazaqtar da, qazaq emester de «biz qazaqtardyng memleketinde túryp jatyrmyz» degen sezimmen tәrbiyelenui kerek. Sonda últaralyq týsinistik, últaralyq qatynastyng túraqtylyghy dúrys negizge keledi. Al qazir qarasaq, Qazaqstan - kóp últty, kóp dindi, kóp tildi memleket dep uaghyzdaushylar kóp. Olay deuge esh sebep joq, esh negiz joq. Óitkeni әlemning jýz toqsannan asa memleketi - kóp últty, kóp tildi, kóp dindi. Biraq olardyng eshqaysysy ózderin basqalardan dara qúrylghan memleket dep sanamaydy. Biz bolsaq, әrdayym ózimizdi bólek túrghan, ózge memleketterge úqsastyghy joq memleket kóremiz, orystar uaghyzdap, miymyzgha qúighan «halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy» degen úghymnan aryla almay kelemiz. Bizde ózge últtar «biz - qazaqstandyqtarmyz, Qazaqstan - bizding ortaq ýiimiz» dep sayraydy. Nege ortaq ýi? Búl - qazaqtardyng ýii. Múnda basqalardyng da túrugha qúqyghy, mýmkindigi bar. Biz osyny ashyq aityp ýirenuimiz kerek» deydi Bolathan Tayjan.

Alyp-qosary joq. Dóp sóz. Qordaydaghy qaqtyghystyng sebebin anyqtap, saldaryn jong ýshin eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaev túsynda qoldanylghan taktika – effektivti bolmaytynyn eskergen jón. Bolghan jayttyng barysyn sarap qylyp, tergep-tekseru de, sot pen qúzyrly organdardyng sheshimi de ózgeshe boluy kerek!

Qazirding ózinde keybir sarapshysymaq spiykerler - arandatu bolghanyn, tóbeleske qatysqan qazaq últy ókilderining keybiri mas kýiinde bolghanyn aityp, aqparat taratuda. Múnday óz әueli Ýkimettik komissiyanyng ókilining auzynan da aityl. Sondyqtan, «Arandatushyny» qazaqtyng ghana arasynan izdeu - qatelik ekenin jәne bir mәrte eskertemiz. Tergeu de, qúzyrly organnyng sheshimi de obiektivti hәm әdiletti boluy kerek!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

96 pikir