Qyryq jyl qyrghyn bolsa da ajaldy óler degen bar. Rasymen de búl әlemde biz týsine bermeytin nebir anyzgha bergisiz tanghajayyp oqighalar bolyp jatady. Solardyng biri stuardessa Vesna Vulovichting basynan keshken hikayasy. Ol 10160 metr nemese 33 333 fut biyiktikten qúlap tiri qalghan әlemdegi jalghyz adam. Osynysy  ýshin de Ginnesting rekordtar kitabyna endi.

1950 jyly 3 - qantarda dýniyege kelgen Vesna Vulovich qatardaghy qarapayym kóp qyzdyng biri edi. Onyng ómirin kýrt ózgertken oqigha 1972 jyly 26 – qantarda oryn aldy. Dәl osy kýni yugoslaviyalyq «Yugoslav Airlines» әuekompaniyasynyng «JAT 367» nomerli «McDonnell Douglas DC-9-32» úshaghy Stokgolim — Kopengagen — Zagreb — Belgrad baghytyndaghy marshrutty oryndap, Kopengagen men Zagreb arasyndaghy әue kenistiginde úshyp kele jatty. Bortta 28 adam: 23 jolaushy men 5 ekipaj mýshesi boldy. Úshaq qalypty rejimde, 10 km biyiktikte úshyp kele jatyrghan edi, kenet fuzelajdyng aldynghy jýk salatyn bóliginde jarylys bolyp úshaq ekige bólinedi. Úshqyshtar kabinasymen qosa úshaqtyng aldynghy bóligi negizgi bóliginen ajyrap ketken kezde sol aralyqta bolghan 22 jastaghy boyjetken birden jerge qúlap ketedi. Úshaq qirandylary Chehiyanyng Serbska Kameniyse auylynyng manayyna qúlaydy. Oqigha ornyna birinshi bolyp jetken búryghy Vermaht әskeri Bruno Honke qirandylar arasynan tamyry әlsiz soghyp jatqan jandy deneni bayqaydy. Osylaysha әlem Vesna Vulovich esimdi tanghajayyp taghdyr iyesin tanydy.

Apat sebebin zerttegen komissiya úshaqtyng aldynghy jýk salghyshynda jarylghan bombanyng keybir elementterin tapty. Oqigha terakt dep baghalanyp, horvattyq ulitra-onshyl «Ustashi» úiymynan kýdiktendi. Alayda naqty aighaqtar tabylmaghandyqtyn qúpiyasy ashylmaghan kýide qaldy. Úshaqty Chehoslovakiya әue kýshteri jaudyng úshaghy dep shatastyryp atyp týsirgen degen de boljam bar. 

Vesna Vulovichting atalmysh reyske tap boluynyng ózi de qyzyq jaghday. Ekipaj qúramyn dayyndaugha jauapty әuekompaniya qyzmetkeri esimderi birdey eki bortserikti shatastyryp, osy reyspen úshuy tiyis bolghan Vesna Nikolich esimdi ózge bir stuardessanyng ornyna Vesna Vulovichti salyp jiberedi. Vulovich oquyn әli ayaqtap bolmaghandyqtan stajer-bortserik bolyp úshqan. Alda ne kýtip túrghanyn kim bilgen?

Jalpy әlemde úshaq apatynan tiri qalghan adamdar sausaqpen sanarlyq. Aytalyq 1942 jyly úshqysh Ivan Chisov 7000 metr biyiktikten qúlady. Onyng tizginindegi IYl-4 úshaghy әue shayqasynda qirap, úshqysh sekirip ketedi. Jerdegi qalyndyghy birneshe metrlik kýmpik qardyng ýstine týsken úshqysh tiri qalady. 1944 jyly nauryzda aghylshyn әskery úshqyshynyng әue mashinasy Germaniya aspanynda 5000 metr biyiktikte syndy. Jerge qúlap kele jatyrghan úshaq aghashtyng bútaghyna ilinip qalady. Úshqysh Nikolas Elkiymeyd úshaghynan shyghyp ýlgeredi. Osylaysha ol tiri qaldy. 1971 jyly Peru aspanynda úshyp kele jatyrghan úshaqqa jay týsip apatqa úshyraghan kezde 6400 metr biyiktikten qúlaghan 17 jastaghan Djuliana Margaret Kyopke tiri qaldy. 1981 jyly 24 tamyzda kenestik An-24 jolaushylar úshaghy Tu-16K bombalaushy úshaghymen 5100 metr biyiktikte soqtyghysyp qaldy. 38 adamnyng ishinen jalghyz Larisa Saviskaya esimdi әiel tiri qaldy. Ol kýieuimen birge bal aiynan qaytyp kele jatyrghan edi. Qalay degenmen de 10000 metr biyiktikten qúlap tiri qalghan Vesna Vulovichten ózge eshkim joq. 

Aspan kenistiginde 5000 metr biyiktikke kóterilgennen keyin aua qysymy artady da, tynys alu mýmkin bolmay qalady. Ottegi jetpegen song adamnyng jýregi jarylyp ketedi. Múnday jaghdayda Vesna Vulovich qalay tiri qaldy degenge kelsek, úshaq jarylghan kezde ol birden esinen tanyp qalghan. Búl óz kezeginde jýrek soghysyn bayaulatyp, ottegi jetispeushiliginen aman saqtap qalghan. Gimnastikalyq jattyghularmen ainalysqan qyzdyng denesining iykemdiligi ony jerge kelip soghylghan kezde kóptegen jaraqattar aludan saqtaydy. Oqigha ornyna birinshi bolyp jetken soghys kórgen, tәjiriybeli búrynghy soldat jaraqatyn tanyp, qan ketuin der kezinde toqtatyp, jedel jәrdem kóligi kelgenshe ornynan qozghatpay kýtip otyrghan. Qyz keyin birneshe kýn komada jatyp esin jiyady. Odan song 16 ay auruhana tóseginde jatty. Basynda dәrigerler ony ayaghyna túryp kete almaydy dep sanaghan, alayda ol tolyq jazylyp shyghyp búrynghy júmysyna qayta oraldy. Kompaniya onyng әuege qayta kóteriluine rúqsat bermegendikten ofistik qyzmette qaldyrdy. Osy qyzmette 1990 – jyldargha deyin jýrdi. Keyin anti-ýkimettik mitingilerge qatysqany ýshin júmystan quyldy.

Apattan keyin ol Yugoslaviyada últtyq qaharman sanaldy. 1977 – jyly kýieuge shyqty (1992 – jyly ajyrasyp ketedi). Balalary bolghan joq. 1985 – jyly Ginnesting rekordtar kitabyna endi. Basynan alghan jaraqatynyng saldarynan úzaq uaqyt ne bolghanyn esine týsire almay jýrdi. Esin jighanda ózining aituynsha temeki súrapty. 

Vesna Vulovich keyin sayasatqa aralasty, Eurointegrasiyany jaqtady. Ajyrasqan song ómirining sonyn jalghyzdyqta ótkizdi. 2016 – jyly jeltoqsan aiynda 66 jasynda óz ýiinde ómirden ótti. Birneshe kýn habarsyz qalghan song polisiyamen birde ýiining esigin syndyryp kirgen dostary 23 jeltoqsan kýni onyng óli denesin tapty. Ólimining resmy sebebi jariyalanghan joq. 

Vesna Vulovich úshaq apatyna deyin de birneshe ret ajaldan aman qalghan: 12 jasynda Chernogoriya jaghalauynda otbasymen birge jaghadayda demalyp jýrgende akulanyng jemtigine ainala jazdaghan. Jasóspirim shaghynda psihikalyq auytqushylyghy bar kórshisimen janjaldasyp qalghan kezde kórshi jigitting siltegen pyshaghynan aman qalady. Eseygen shaghynda klinikalyq ólimnen aman qalghan. Ózining aituynsha ony Vulovichter әuletining piri Áulie Djordj qorghap jýredi eken. Al siz ghajayypqa senesiz be?

Oralbek Óteghúlov

Abai.kz