Osy uaqytqa deyin qazaq órkeniyetining bolghandyghyn ghy­­ly­my túrghyda dәiekteuge úmtylyp jýrgen ghalymdardyng biri - professor Erenghayyp OMAROV Otyrar kitap­ha­na­sy­nyng Aleksandriya kitaphanasynan ýlken bolghandyghy jayly boljamdy dәleldeuge әreket jasap jýrgeni belgili. Aqiqat aitysta ashylady desek te, tarih ýshin tosyn payymdy ghalym qanday derekterge negizdeytini qyzghylyqty.

- Erenghayyp Sәlipúly, siz Oty­­­rar kitaphanasy Aleksandriya ki­tap­hanasynan ýlken bolghanyn dә­­lel­deuge úmtylyp jýrgen gha­lym­­dar­dyng birisiz. Búl dәiekteme qan­day tarihy derekterge negizdeledi?

- Tarihta kóptegen búrma­lau­shy­lyq kezdesetini jasyryn emes, so­lar­dy әshkereleumen, әdildikti qalpyna kel­tirumen úly ghúlamalardyng kópshi­ligi ainalysqan. Solardyng biri - Mús­tafa Shoqay. Osy tústa Mústafa Sho­qaydyng ghalymdyq qabileti de jar­qyrap kórindi. Ol aty anyzgha ainal­ghan Egiypettegi ataqty Aleksandriya kitaphanasynyng órtelui jayly qaue­set­ti zertteuge den qoydy. Búl mәse­lening aq-qarasyn anyqtau bizge, qa­zaqtargha óte qajet. Sebebi, Otyrar kitaphanasy kólemi jaghynan әlemdegi ekinshi kitaphana bolyp sanalatyny barshagha ayan. Sonymen qatar, ataqty Aleksandriya kitaphanasynyng órte­lu­in býkil hristian әlemi músyl­man­dar­gha jaba salghandyghy da dau tudyrady.

Osy uaqytqa deyin qazaq órkeniyetining bolghandyghyn ghy­­ly­my túrghyda dәiekteuge úmtylyp jýrgen ghalymdardyng biri - professor Erenghayyp OMAROV Otyrar kitap­ha­na­sy­nyng Aleksandriya kitaphanasynan ýlken bolghandyghy jayly boljamdy dәleldeuge әreket jasap jýrgeni belgili. Aqiqat aitysta ashylady desek te, tarih ýshin tosyn payymdy ghalym qanday derekterge negizdeytini qyzghylyqty.

- Erenghayyp Sәlipúly, siz Oty­­­rar kitaphanasy Aleksandriya ki­tap­hanasynan ýlken bolghanyn dә­­lel­deuge úmtylyp jýrgen gha­lym­­dar­dyng birisiz. Búl dәiekteme qan­day tarihy derekterge negizdeledi?

- Tarihta kóptegen búrma­lau­shy­lyq kezdesetini jasyryn emes, so­lar­dy әshkereleumen, әdildikti qalpyna kel­tirumen úly ghúlamalardyng kópshi­ligi ainalysqan. Solardyng biri - Mús­tafa Shoqay. Osy tústa Mústafa Sho­qaydyng ghalymdyq qabileti de jar­qyrap kórindi. Ol aty anyzgha ainal­ghan Egiypettegi ataqty Aleksandriya kitaphanasynyng órtelui jayly qaue­set­ti zertteuge den qoydy. Búl mәse­lening aq-qarasyn anyqtau bizge, qa­zaqtargha óte qajet. Sebebi, Otyrar kitaphanasy kólemi jaghynan әlemdegi ekinshi kitaphana bolyp sanalatyny barshagha ayan. Sonymen qatar, ataqty Aleksandriya kitaphanasynyng órte­lu­in býkil hristian әlemi músyl­man­dar­gha jaba salghandyghy da dau tudyrady.

Aldymen ekinshi mәseleni qaras­tyrayyq. M.Shoqay búl jayly: «Bú­ghan týrkiyalyq bauyrlarymyzdyng jauap beru-bermeui, jauap berse, qalay bereri bizge beymaghlúm», dep keyiydi de, odan әri bylay deydi: «Aleksandriya kitaphanasyn Halif Ámirding órte­gen­digi turaly hikaya býkildey jalghan. «Tan» gazetining 1923 jylghy 30 nau­ryzdaghy sanynda jariyalanghan Fransiya Ghylym akademiyasynyng ra­por­tyn­da (Academie des inscriptions et belles-Lettres) aitylghandargha qaraghan­da, búl oqigha alghashqy dәuir tariyh­shy­laryna beymaghlúm. Ol tek HII ghasyrdyng orta­synda ghana payda bol­ghan». Yaghni, odan búrynghy qújattarda kezdespeytin sebebi de sondyqtan bolar.

- Endeshe, Aleksandriya kitapha­nasyn kim, kashan órtegen degen sú­raq tuady...

- Orys tilindegi әigili Brokgauz-Efron sózdiginde (1891) bylay delingen: «...Aleksandriya kitaphanasynyng býkil Riym, Grek, Ýndi jәne Mysyr әdebiyetin saqtaghan eng ýlken bóligi bizding jyl sanauymyzdan búryn 48-47 jyldarda Yuliy Sezari men my­syrlyqtar arasyndaghy súrapyl so­ghys kezinde órtenip ketken... Kitapha­nanyng ekinshi bólimi, yaghny Ptolemey zamanynda jinaqtalghan shaghyn kitaphana Feodosiya dәuirine deyin saq­talghan. Ony basqaryp túrghan Serafim ertedegi mysyrlyq almandardyng birining ghibadat etuine kektenip, partriarh Teofiliding ýgitteuimen Serpion mahallasyna shabuyl jasaghan jauyz hristiandar jaghynan órtelgen bolatyn (391 j.). Sonymen ataqty ghylym qazynasy әmir әskerlerining 642 jylghy joryghynan emes, hriys­ti­andardyng shabuylynan oirandalghan».

- Degenmen, Aleksandriya kitap­hanasyn kim oirandaghany turaly daugha әli de nýkte qoyylghan joq qoy?

- Qazirgi zamandaghy ghylymda da, ne arab basqynshylyghy kezindegi oiran men talan-taraj turaly kóp jazghan Ioann Nikiuskiy de, ne ózge bir islamgha qarsy hristian tariy­h­shysy da kitaphananyng órtengeni tu­raly derek keltirmeydi. Sondyqtan, kitaphananyng joyylghandyghyn belgili bir oqighamen baylanystyru mýmkin emes jәne búghan pútqa tabynushylar, hristiandar nemese músylmandar ki­nә­li dep kesip aitu qiyn. Búl turaly naqty pikir joq. Mәselen, Plutarh Sezaridy, Eduard Gibbon hristi­an­dardy, Grigoriy Bar-Ebrey músyl­man­dardy kinәlaydy, al Britan en­siklopediyasynyng avtorlary bar ki­nәni Rim imperatory Avreliangha ar­tady. Sonymen, Mústafa Shoqay bý­kil músylman qauymynyng atynan ýl­ken tarihy búrmalaushylyqty ghy­ly­my túrghydan týzetti.

- Mústafa Shoqaydyng osy mә­selede Otyrar kitaphanasyna qa­tysty tújyrymy qanday?

- Endi qazaqqa qatysty degen jerine toqtalayyq! Mústafa Shoqay ta­ghy óz sózin jalghastyra kele, bylay deydi: «Kórip otyrsyzdar, Aleksandriya kitaphanasy Aleksandriya qala­syn arabtardyng jaulap aluynan 250 jyl búryn, «patriarh Teofili bas­taghan hristiandar qolymen órtelgeni turaly anyz HII ghasyrdyng ortala­rynda tuyldy» degenin eske alynyz. XI-XII ghasyrlarda Batystaghy hriys­ti­andardyng Shyghystaghy islamgha qarsy krest joryqtary bolghanyn orta mekteptik bilimi bar kez kelgen adam biledi. XII ghasyrdyng ortasy ekinshi krest joryghynyng sony men ýshinshi krest joryghynyng aralyghyna tura keledi. Ekinshi krest joryghynda hriys­tian­dyq Europa sәtsizdikke úshyrady. Sha­buyl jasaushylar Damaskini qor­shap alghanymen, jeniliske tap bolyp, keri sheginuge mәjbýr bolghan edi. Mine, sol kezde hristiandardyng músyl­mandargha qarsy óshpendiligin arttyru maqsatymen «Aleksandriya kitaphana­synyng Ámir tarapynan órtelui» tura­ly jalghan anyzdy oidan shygharyp taratu qajettiligi tughan bolsa kerek». Kitaphanany músylmandar órtedi dep jala jabudyng astarynda islam dinin múqatu, músylmandardy órkeniyeti joq halyqtar dep kórsetu jatyr.

- Aqiqatynda da músylman qa­uymy kitapqa, tasqa basylghan ja­zugha ýlken baylyq retinde qarap, qasterlegenine tarihtan myndap mysal keltiruge bolady!

- Logika degen ghylym bar, soghan jýginsek, osy tústa órkeniyetke qa­tys­ty ýlken ghylymy janalyqtyng kó­zi ashylayyn dep túr. Sonymen, ataq­ty Aleksandriya kitaphanasy 391 jyly órtelgen bolsa, al Otyrardy Shynghyshan 1220 jyly qiratqany belgili. Otyrar kitaphanasy órten­be­se de taghdyry jan ashyrlyq. Halyq­tyng kitaphanany jaqsy kórgendigine tandanbasqa bolmaydy. Bastaryna qa­ter tónip túrghanyna qaramastan, ki­tap­tardy jer astynda ornalasqan qúpiya ýngir-qalashyqqa (katakomba) tyqqandary - tarihtyng aldynda ja­saghan ýlken erlik, úrpaqtyng keleshegine degen riyasyz qamqorlyq. Fiyr­dou­siyding «Shahnama» kitabynda batyr­dyng jer astyndaghy ýngirlermen qor­shalghan qaladan shyghyp ketkeni ja­zylady. Tipti Gerodotta, Parsylar­dyng patshasy Kir Orta Aziya qala­la­ryn basyp alghanda halyq sonday ýn­gir­ler arqyly qútylyp ketetin, bay­lyq­taryn tyghyp qoyatyn dep jazghan.

- Osynyng naqty tarihy derektemeleri bar ma?

- Osydan shamasy 30 jyl búryn, ne odan erterekte, qoy baghyp jýrgen bir shopannyng iyti ýngirden, syrty terimen qaptalghan arab tilinde jazyl­ghan kóne kitap alyp shyqqan. Úmyt­pasam, sho­­pan­nyng aty Núrmaghanbet. Kitap Oty­rar qalashyghynyng qasy­nan tabyl­ghan, yaghny sol kitaphananyng kitaby bo­luy әbden mýmkin. Afriy­kadaghy Maly memleketinde tuareg degen kóshpendi halyq bar, solardyng astanasy bolghan Tumbuktu qalasynda dýnie jýzindegi eng birinshi uniyversiytet ashylghan bola­tyn. Sol tuareg halqy osy kýnderi de kitap­ta­ryn әr otbasy sandyqqa salyp, jerge kómip saqtaydy eken. Osynyng bәrin mysal etip jatqan sebebim, nebir kitaptar kómilip jatyr. Sondyqtan, Otyrar ki­taphanasyn izdeu júmys­taryn ký­shey­te týsu kerek, oghan kóp aqsha ketpeydi.

- Sonymen, Otyrar kitapha­nasy 1220 jyly kómilse, al Aleksandriya kitaphanasy 391 jyly órtelgen bolsa, osy eki aralyqta (830 jyl) ýlken kitaphana Oty­rar­da ghana bolghan ghoy?

- Otyrar men onyng kitaphanasy qay kezden bastap ómir sýrgen eken? Otyrar shamamen V ghasyrda belgili bola bastaghan. Ekinshi jaghynan Taraz­gha 2000 jyl, Sayramgha 3000 dep eseptesek, Otyrardyng da sol shamalas bolar, yaghny kemi eki myng jyl. Sebebi, Otyrar eng qolayly jerde, Arystyng Syrdariya ózenine qúyar jerinde orna­lasqan. Ol kitaphana bar bolsa, on­daghy kitaptar - Vavilonnyng qyshtan kýidirilgen tas kitaptarynan bastap, týrik, parsy jәne qytay tilindegi kitaptar boluy mýmkin. Arabtar mú­syl­mandyqpen qatar, arab tilindegi kitaptardy ala kelgen. Qytay tilindegi kitaptardy ghúndar oqy alghan jәne ghúndardyng ózderi de ejelgi týrik, yaghny ghúndardyng tilinde kitap jazyp, geografiyalyq karta syzghan. Songhy ghylymy janalyqtargha sýiensek qan­ly­lardyng óz jazuy bolghan jәne al­ghash­qyda olarda qyshqa jazyp kýi­di­rip saqtaghan. Búlargha saqtardy qo­sy­nyz, olar týrikshe jәne parsysha bilgen.

- Al kóshpendiler kitap jaz­ba­ghan degen qasang úghym bar ghoy?

- Bar. IYә, «Kóshpendiler kitap jaz­dy ma?» degen zandy súraq tuady. Jauap: olar kitap jazdy. Múnday kesimdi jauap fransuz ghalymdary Delez ben Gvatary qúrghan «nomadologiya teoriya­synan» (kóshpendiler teoriya­sy­nan) kelip shyghady. Olar bylay deydi: «Biz tarihty otyryqshy túr­mys saltyn ústanghan adamnyng kóz­qa­rasy túrghy­sy­nan jazamyz... Tarih esh­uaqytta syrt­qy dýniyeni týsin­be­gen». Mýmkin nomadologtar dúrys aitatyn bolar, ta­rihty, tipti jalpy kitapty qazaq dala­synda qalany mekendegen otyryqshy qazaqtar jaza bastaghan.

Tarihshymyz Uahit Shәlekenov­tyng pikirinshe, qazaqtardyng basym kópshiligi otyryqshy bolghan jәne qalalarda túrghan. Sonymen ertedegi qazaqtar kitap jazghan, kóp jazghany sonshalyq, jazugha arnalghan jana ma­terialdy oilap tabugha tura kelgen. Búryn negizinen terige jazatyn. Onday kitaptar auyrlau keledi. Búghan bizding dәuirimizding basynda Qazaq­stannyng ontýstiginde, Tarazda qaghaz­dyng oilap tabylghany dәlel bola alady. Shamasy qaghazdy әlemdegi eng iri kitaphana orna­lasqan Otyrar qa­lasyna jaqyndau jerde dayyndaghan bolar. Sonday-aq, VI ghasyrda Aral tenizining soltýs­ti­gin­degi el biylegen saqtardyng patshayymy Aqqaghaz tu­ra­ly da mәlimet bar. Aq­qa­ghaz - qazaq tilinde de «aq qaghaz» degen úghymdy bildiredi. Olay bolsa qaghazdy qazaqtar qoldanghandyqtan olargha ta­nys bolyp túr ghoy! Aq qaghazben qatar kók, sary, yaghny týrli-týsti qaghazda day­yndalghan bolar. Balagha esimdi ata-ana­sy nemese rudyng ýlkenderi qoya­ty­nyn eskersek, qazaqtar III-V ghasyr­lar­da qaghazdy bil­gen bolyp shyghady. Saqtar patsha­yymy Aqqaghaz turaly qytay derek­kózderimen tanysqan, ta­ny­mal fransuz ghalymy E. Shavan jaz­ghan. Áriyne, kitaptar negizinen Jibek joly­nyng kómegimen jinalghan.

- Siz Aleksandriya kitapha­na­syna baryp, arnayy zertteuler jýr­gizip jýrgen ghalymsyz. Endi Oty­rar osy kitaphanadan da ýlken boldy degen sizding payymda­ry­nyzgha jaqyndap kelemiz.

- Ataqty Aleksandriya kitapha­na­syn, Egiypettegi Aleksandriya qalasyn Makedonskiyding búiryghymen ataqty Ptolemey II b.z.d. III ghasyrda saldy. Ol da sebepsiz emes. Zúlqarnayyn Ortalyq Aziyany jaulap alghanynda kitaphanalardy kórgen shyghar!? Olay deytinim, alghashqy kitaphanany shumerlerdi 600 jyl biylegen bizding daladan shyqqan kóshpendiler - Qas­siyt­ter (qassaqtar) oilap tapqan.

Jogharyda aitylghandardy qoryta kele, bizding jyl sanauymyzdyng basy­nan bastap Otyrar qalasy da, ki­tap­hanasy da kóterile bastaghan. Jaray­dy, 341 jylgha deyin kitaphana kishkentay boldy dep esepteyik, ekinshi orynda bolghan shyghar. Biraq әldeki­mning sol kitaptardy salystyrdy de­genning ózi kýmәndi. Aleksandriya ki­taphanasy 391 jyly órtelgen bolsa, Otyrar ki­tap­hanasy sol jyldan bastap beri qaray, yaghny 830 jylday әlemdegi eng ýlken kitaphana bolyp túrghan. Al endi tym batyl sheshim aitar bolsaq, Aleksandriya kitapha­na­synyng basym bóligining órtelui b.d.d. 47 jylgha tiyesili ekenin eskersek, órt­ten aman qalghan kitap­tary bar bolghan kýnning ózinde Otyrar kitaphana­sy­nyng qorynan az boluy mýmkin. Olay bolsa, Otyrar kitap­ha­nasy 1000-1200 jyl shamasynday uaqyt dýnie jý­zindegi eng ýlken kitaphana bolghan! Myng jyl degen az uaqyt emes. Rim imperiyasynan da ýlken.

- Sonymen, Otyrar kitapha­na­sy óz zamanynda әlemdegi eng ýl­ken kitaphana bolghan bolsa, ony әlemge moyyndatudyng joldary qanday bolmaq?

- Endigi maqsat sol kitaphanany izdeu júmystaryn bastau kerek. Jer astynda shamamen bes jýz mynday kitap jatuy mýmkin. Kitappen qatar altyn siyaqty baghaly zattar da kó­milui ghajap emes.

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Aynash ESALI, Almaty.