Beysenbi, 25 Aqpan 2021
Ádebiyet 2093 4 pikir 23 Sәuir, 2020 saghat 11:38

Pandemiya (poema)

I

Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzsa kerek edi.

Abay

Adamzat qay jaqtan keledi,
Adamzat qay jaqqa barady?
Súraqqa kim jauap beredi,
Súraqqa kim jauap tabady?

Ghalamzat bastauy – jarylys,
Jarylys bolady sony da.
Qúdaydan qonghaly baq-yrys,
Týskenbiz damudyng jolyna.

Birtútas aspan-jer jol ashqan,
Áu bastan ekige jaryldy.
Keneygen sayyn-dýr kók aspan,
Qara jer nelikten taryldy?

Birtútas bolmysty adam da
Ruh pen nәpsige bólindi.
Bólindi jaqsy men jamangha,
Qos-qostan barlyghy kórindi.

Fәny men baqidyng arasy –
Jalghanshy bes kýndik túraghyn.
Qiyamet-qayymgha qarashy,
Kýtip túr tozaq pen júmaghyn.

Ong jaqta – aq qanat perishten,
Sol jaqta – qap-qara shaytanyn.
Búryspen men-daghy kelispen,
Dúrysty sen-daghy bayqaghyn!

Ruhymyz – biyikke úshushy,
Sondyqtan tartady kógine.
Nәpsimiz – tómenge týsushi,
Sondyqtan sýireydi kórine.

Janymyz – jap-jasyl japyraq,
Allanyng núrynan jaralghan.
Tәnimiz – qop-qonyr topyraq,
Ananyng sýtinen nәr alghan.

Kýibendep kýn keshken tirliging –
Ómir men ólimning aiqasy.
Mandaygha jazylghan sýrgining –
Jazmyshtyng migirsiz oiqasy.

Jýrekte – eng ýlken ghazauat,
Taghdyrlar maydanda toghysar.
Mahabbat jәne de ghadauat –
Qos tarap mәngilik soghysar...

II

Adam balasy jylap tuady, keyip óledi.

Abay

Bitpeytin eges qoy tirlik te,
Taghdyrdyng tezine kóndik pe?
Ómirding sony-dýr – bir nýkte,
Ólenning sony-dýr – kóp nýkte.

Ólimning sonyna kim jetken,
Shaytannyng jolyna týskim joq.
Saqtandym syrttaghy indetten,
Odan da qauipti – ishki indet.

Qaghatyn jayym bar dabyldy,
Áytpese, ozaldan býlindik.
Eske alshy Abyl men Qabyldy –
Izgilik jәne de zúlymdyq.

Oyymyz sol kezde derttendi,
Zúlymdyq auruday taraldy.
Izgilik sol kezde mert boldy, 
Sodan song virustar jaraldy.

Eng súmdyq virus búl – tajal-dy,
Adamzat boyyna júqty kóp.
Tudyryp san jetpes ajaldy,
Ýlgergen san jetpes jýkti bop.

Qaramas – qara ma, patsha ma,
Ol basyn talaydyng jalmaghan.
Qyzyqpas mal-mýlik, aqshana,
Ol emes kisini tandaghan.

Ómir búl Jaratqan syy etken,
Bilesing tirining ólmegin.
Jaqsylyq kórgening – niyetten,
Niyetten – jamandyq kórgenin.

Ajaldy toqtata almaspyz,
Degenmen, tejeuge bolady.
Týbinde bәrimiz – qandaspyz,
Bólgenmen taghdyrdyng jolaghy.

Tajaldy toqtatu joly bar,
Aldymen niyetti týzet tek.
Oyyndy ózinning qolyna al,
Aqyldy ar sonda kýzetpek.

Árkimning Qúdayy – óz ary,
Úyat pen újdanyng baghalar.
Dýniyede adam da tozady,
Dýniyede zaman da janarar...

III

Qayta, bala kýnimizde jaqsy ekenbiz.

Abay

Jaqsy eken adamnyng barlyghy
Bayaghy jas bala kýninde.
Sol kezde jarqyrap jan núry,
Sóileytin Tәnirding tilinde.

Esimnen ketpeydi bala kez,
Saghyndym jalyndy jyldardy.
Esimnen ketpeydi qara kóz,
Saghyndym saghymdy qyrlardy.

Esimnen ketpeydi sәbiyler –
Aqpannyng týninde órtengen.
Aldymen anasy zar iyler,
Balasyn kórgende erte ólgen.

Bir jetim jýrek bar keudemde,
Shermende ózek te órtendi.
Alqymgha óksik jas kelgende,
Bebeudep jan dýniyem dert emdi.

Kónildi eseyttik erterek,
Ómirdi tezirek kóruge.
Jýrdik te az uaqyt erkelep,
Asyqtyq ósuge, ónuge...

Biraq ta úmyttyq nelikten
Perishte sәbiydi ishtegi?
Ayryldyq beykýnә kórikten,
Insany zәhardan ishkeli.

Úmyttyq bala bop kýludi,
Úmyttyq bala bop oilaudy.
Úmyttyq bala bop jýrudi,
Úmyttyq bala bop oinaudy.

Úmyttyq besikte jatqandy,
Úmyttyq adal sýt emgendi.
Úmyttyq mәpelep baqqandy,
Úmyttyq tәrbie bergendi.

Úmyttyq ghajayyp әlemge
Balanyng kózimen qaraudy.
Úmyttyq sóileudi ólende
Balanyng sózimen sanauly.

Barlyghy jaqsy eken adamnyn 
Jas bala kýninde bayaghy.
Búl kezde týri bar jamannyn,
Aqyrghy zaman da tayady...

IV

Endi osy kýnde hayuannan da jamanbyz.

Abay

«Álemdi súlulyq qútqarmaq»,
«Ólendi shaytan da jazady».
Qayda әlgi basyma tútqan baq,
Bir sanghyp úshqany – mazaghy.

Jylangha ainaldy súlulyq,
Jarghanat bop ketti baq qúsy.
Kónilden joghaldy jylulyq,
Ómirding azaydy tәttisi.

Aua da býginde túnshyqty,
Dala da kendikti ansady.
Pendeler sonda da qyrsyqty,
Bastaldy sananyng sarsany.

Bir týnde qayghy, mún, sher týgil,
Kýlkim de aurugha shaldyqty.
Janym men tәnimning derti bir,
Oyymdy san saqqa qanghytty.

Nauqasqa sekildi kór tynysh,
Saudyng da tógildi jasy kóp.
Ertendi oilau da – qorqynysh,
Dumandy toylau da – qasiret.

Jaulady ibilis indeti,
Qaulady shaytannyng shalyghy.
Qaytpady kýsheygen jyn beti,
Jýrekti tozaq-ot qarydy.

Qúdaydyng qabyldap qaharyn,
Qamalghan túsymyz – qabyrgha.
Tәubeden janyldy shaharym,
Tausylyp barady sabyr da.

Tónip túr súm tajal tәj kiyip,
Búl dәuir aqyrghy zamanday.
Qaraymyn aspangha bәjbiyip,
Jerdegi eng songhy adamday.

Ústanbay tabighat tәrtibin,
Ong zandy shyghardyq teriske.
Kýtumen ótude әr kýnim,
Keler dep qorghaushy perishte.

Tilegim – jaqsy men jaysanym,
Tiregim – jaratqan Tәnirim.
Aspanda jayy bar Ghaysanyn,
Al jerde oryn bar Mәdinin!..

V

Ózing tiri bolsang da, kókireging óli bolsa, aqyl tabugha sóz úgha almaysyn.

Abay

Jýregim janyldy mindetten,
Aqylym adasty armannan.
Ne payda qúr qashsam indetten,
Ne payda tek tiri qalghannan?

Kóbeydi jýrekting súraghy,
Azaydy aqyldyng jauaby.
Kóbeydi baylanys qúraly,
Azaydy paydaly is «sauaby».

Ómirdi qashyqtan sýremiz,
Kónildi qashyqtan bildirdik.
Kýlsek te qashyqtan kýlemiz,
Býldirsek qashyqtan býldirdik.

Jylasaq qashyqtan jylaymyz,
Sýisek te qashyqtan sýiemiz.
Haldy da qashyqtan súraymyz,
Kýisek te qashyqtan kýiemiz.

Balalar qashyqtan oqydy,
Baghalar qashyqtan qoyyldy.
Toqudy qashyqtan toqydy,
Oynady qashyqtan oiyndy...

Jaqyngha qashyqtan sóileymiz,
Qaghyldy qashyqtan qaltamyz.
Biydi de qashyqtan biyleymiz,
Kýidi de qashyqtan tartamyz.

Ándi de qashyqtan salamyz,
Mәndi de qashyqtan tabamyz.
Qúl boldy qashyqtan sanamyz,
Múng boldy qashyqtan aramyz.

Ákimder qashyqtan saylandy,
Halyqty qashyqtan basqardy.
Keshemiz qashyqtan maydandy,
Búl soghys qashyqtan bastaldy.

Kóbeydi sondyqtan jansaqtyq,
Azaydy sondyqtan batyrlyq. 
Kóbeydi sondyqtan alshaqtyq, 
Azaydy sondyqtan jaqyndyq.

Shyndyqtan nelikten qashamyn,
Bolmaydy nelikten ortaq mún?
Kelmeydi tek ózim jasaghym,
Kelmeydi tek ózim jol tapqym...

VI

Adam balasyn zaman ósiredi, kimde-kim jaman bolsa, onyng zamandasynyng bәri vinovat.

Abay

Baghym ma, sorym ma búl zaman,
Seyilmes qaptaghan túmany...
Ózimnen súrarym – kim jaman,
Ózgeden izdemen kinәni!

Jaqsylyq jasaugha tyrystym,
Biraq ta jaqsymyn demedim.
Ótkenmen júrt ýshin tynysh kýn,
Bir maza taba almay kelemin.

Sanamyz qútylsyn qúldyqtan,
Jaqyn men jat sonda syilamaq.
«Shalymyz» jaltarsa shyndyqtan,
Bәrimiz bolamyz vinovat!

Saqtanghan dúrys-aq indetten,
Senimdi qorghanym – ýiqamaq.
Ákimder ainysa mindetten,
Bәrimiz bolamyz vinovat!

Syrtymda emes, dert – ishimde,
Sol mening janymdy qinamaq.
Jemqordyng jegeni ýshin de
Bәrimiz bolamyz vinovat!

Úshqan baq qaytpasyn qaytpasa,
Sordan da jýregim shiramaq.
Aqyndar aq sózdi aitpasa,
Bәrimiz bolamyz vinovat!

Adamzat qalar ma azyqsyz,
Qyryq kýn tynyqsyn my qabat.
Bir jetim jylasa jazyqsyz,
Bәrimiz bolamyz vinovat!

Kógermey kóp túrsa kósege,
«Núr-Jýie» týbinde qiramaq.
Qayyrshy otyrsa kóshede,
Bәrimiz bolamyz vinovat!

Aldymen sanany emdemey,
Kýrese almaspyn kýnәmen.
Búzylghan pighyldy jóndemey,
Týzelmes ózinen búl әlem.

Shaldyqqan nahaldyq indetke
Zәr jútqan kýmәn da, úran da...
Shipa bar jahandyq búl dertke,
Ne deydi, ýnilshi Qúrangha!..

VII

Aurudy jaratqan – Qúday, auyrtqan Qúday emes.

Abay

Búrynnan senbeymiz rastyqqa,
Haq sózdi qaysymyz úghyndyq?
Qazir de adammen qastyqta –
Nadandyq, masyldyq, zúlymdyq.

Dosymyz sekildi ýsh dúshpan,
Mynq etpey otyrmyz soysa da.
Kókirek mastanghan, ish pysqan,
Nastanghan, lastanghan oi-sana.

Kónildi múqatty aramdyq,
Qúday ma tar qylghan peyildi?
Jýrekti jútatty sarandyq,
Qúday ma joq qylghan meyirdi?

Áp-sәtte ózgerer zaman bar,
Myqty da qalady miskin bop.
Daulasty qashyqtan adamdar,
Jaulasty syrtqy men ishki indet.

Auyrsaq, kinәli – ózimiz,
Adasqan aq joldan, aqyldan.
Auyrtqan – sózimiz, kózimiz,
Kýnәgha belsheden batyrghan.

Qylmystyng beriler jazasy,
Sol bolar alatyn shyn sabaq. 
Jýrekting qashyp túr mazasy,
Óitkeni qoyghanbyz túmshalap.

Em tappay ne dertke, ne sherge,
Jýikemiz shaldyqty keselge.
Kejirler ainaldy eserge,
Sezimder ainaldy meshelge.

Býristik biz ishtey, tyrystyq,
Qúlqyndy qamdadyq qatalap.
Janymyz ansap ed tynyshtyq,
Mәngilik bolsa dep mahabbat.

Ne istedik mahabbat jolynda, 
Sonynda bir jýrek ah úrdy.
Búl dýnie – adamzat qolynda,
Qolynda – zaman da aqyrghy.

Qolynda – júmaq ta, tozaq ta,
Ketpese bolghany senimnen.
Qolynda – ghajap ta, azap ta,
Tek tandau erki bar berilgen...

VIII

Ardan ketken son, tiri bolyp jýrgeni qúrysyn.

Abay

Jýr, әne, tirlikte әlsizder,
Kóz ashpay qorlyqtan, zorlyqtan.

Ómirden týnilip mәnsiz der,
Taghdyryn boqtaydy sondyqtan.

Allanyng aldynda – misaqta
Berilgen uәdeni úmyttyq.
Jýirik bop esep pen qisapqa,

Dýniyege toymastan qúnyqtyq.

Aynalyp jýrgenshe arsyzgha.
Aynalghan jaqsy edi jansyzgha.
Jalghangha aldandym qamsyzda,
Armangha aldandym ansyzda.

Ne bolghan biylghy kóktemge,
Ol әlde ókpelep ketken be?
Ish dertin jasyrmas betperde,
Qorghamas syrttaghy dertten de.

Jasadyq astamdyq, kýpirlik,
Týpke de jeterdey kesapat. 
Tәubege kelmesek shýkir ghyp,
Kómegin tiygizbes esh ataq.

Ár jýrek – әr bólek qyluet,
Qúdaygha keregi – minәjat. 
Dertterding dauasy – Qúdiret,
Kedergi – tek qana kýnәzat.

Ishimnen shyghyp túr naghyz jau,
Janymdy jep jatyr jemir-oy.
Ózekke uynan tamyzdy-au,
Jebirlik degen de jegi ghoy.

Kimim bar jatatyn zar úghyp,
Dalanbay kónil de jelikti.
El-Ana tynysy tarylyp,
Jer-Ana tynysy kenipti.

Tynyshtyq ansaghan jýrektey
Aspan da bir sәtke tynshymaq.
Karantin oy salar qúr ótpey, 
Berilgen eskertu – búl synaq.

Búl synaq tudyrmas tandanys,
Jasau da jón emes bólek týr.
Sanadan bastalghan daghdarys
Sanadan bitui kerek-dýr!..

IX

Adam balasyna adam balasynyng bәri - dos.

Abay

Álemde zamannyng zary bar,
Denemde dalamnyng jany bar.
Óremde ghalamnyng zany bar,
Ólende qalamnyng qany bar.

Tilekpen shyr etip dúgha ghyp,
Jýrekpen jyr etip múng shagham.
Aqylgha saldyrman búghalyq,
Maqúlgha bolmaydy qúl sanam.

Elimmen birgemin, kóshke erem,
Al júrttan ozghanym aiyp pa?
Adamnyng bәrin de dos kórem,
Adamgha dúshpandyq layyq pa?

Qúdaydyng pendesi bolghasyn,
Atamyz Safidan dýredik.
«Alla jar, әruaq qoldasyn!» –
Dep ómir sýrumen jýr edik...

Ibilis týsti de ortagha,
Sýireley jóneldi týnekke.
Bir qoly qabysty qolqagha,
Bir qoly jabysty jýrekke.

Sodan song adamdar búzyldy,
Bastaldy alalau, qaralau.
Úmyttyq Qúday men Qyzyrdy,
Bastaldy sau jandy jaralau.

Dert bolyp qarpydy dúshpandyq,
Órt bolyp sharpydy shaytandyq.
Shyndyqty óltirdi mystandyq,
Súmdyqty tiriltti sayqaldyq.

Arqamnan qashyp túr әruaq,
Shalqamnan basyp túr albasty.
Qonbastan jasyp túr kәri baq,
Onbastan sasyp túr Elbasty...

Býginde ainymas dos bar ma,
Ólgenshe airylmas kýn qayda?
Úqsaymyz sýzisken qoshqargha,
Búl tirlik ainaldy qyrbaygha.

Zamannyng zaryna ýn qostym,
Dalamnyng janyna yng qostym.
Qalamnyng qanyna jyr qostym,
Adamnyng baryna shyn dospyn!..

X

Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi.

Abay

Ákimder esebin berude,
Halyqtyng aldyna shyghyp ap.
Aqyndar azabyn shegude,
Qalamyn jýrekke súghyp ap.

Áulie qalghan joq sirә da,
Áruaq ta, kie de qashqan-dy.
Kók jerge qúlamay túra ma,
Aytshy, kim tirep túr aspandy?

Teris jol, adasqan aghym kóp,
Jalghan pir, aldamshy sopy bar.
Zalym kóp, paydasyz ghalym kóp,
Barlyghy – týrlengen totylar.

Dinimiz ainaldy ylangha,
Kýnimiz ainaldy qyrghyngha.
Tútyldyq qap-qalyng túmangha,
Jútyldyq qap-qara qúrdymgha.

Haq emes, taq kerek sappasqa,
Kóp býgin biylikke talasqan.
Baq emes, tәj kerek qaqbasqa,
Kóp býgin turadan adasqan.

Kóbeygen sayyn búl tasyrlyq,
Ishtegi aurudy jasyrdyq.
Kýsheygen sayyn búl basyrlyq,
Syrttaghy aurudy asyrdyq.

Atalyq quattan janyldyq,
Sap boldy qandaghy qasiyet.
Analyq shuaqtan aryldyq,
Tap boldy jandaghy qasiret...

Birtútas denemiz biz degen –
Japyraghy jayqalghan bәiterek.
Adaspay turasyn izdegen
Hakimder bolmasa qayter ek?

Dýniyeni saqtaytyn oirannan,
Solar ghoy – qútqarar nәubetten.
Solar ghoy – perishtem oigha alghan,
Shapaghyn shashatyn zәu kókten.

Solar ghoy – imanday senerim,
Onalar, joghalar dertti mún.
Jolynda janymdy beremin,
Qúdayym, jolyqtyr sertti kýn!...

 

Asylbek Janbyrbay

Abai.kz

4 pikir