«Óner-bilim bar júrttar
tastan saray salghyzdy,
Ayshylyq alys jerlerden
jyldam habar alghyzdy»

degen Ybyray atamyzdyng HH ghasyrdyng basynda aitqan óleng shumaqtary býginde ózekti bolyp túr. Qúddy bir zamanymyzdyng sony tehnologiyasy - internet jayly sekildi. Auyldaghy qazan-oshaqtyng basynda jýrgen qatyn-qalash, shal-kempirden basqasynyng barlyghynda qazir internet degen bar. Býginde internet, әsirese, studentterge taptyrmaytyn qúral. Referat, kurstyq, tipten diplom júmystary ma, kandidattyq, doktorlyq júmystar da samsap túr. Al әlemning damyghan elderinde internet-kitaphana degen әldeqashan tәjiriybege enip ketken. Bizde endi ghana qoldanylyp jýr. Degenmen qazaqtyng barlyq jazushysynyng shygharmalaryn týgeldey tabasyng dep aitu qiyn. Osy rette QR Últtyq kitaphana qyzmetkerlerining bergen derekterine zer salsaq:

«Óner-bilim bar júrttar
tastan saray salghyzdy,
Ayshylyq alys jerlerden
jyldam habar alghyzdy»

degen Ybyray atamyzdyng HH ghasyrdyng basynda aitqan óleng shumaqtary býginde ózekti bolyp túr. Qúddy bir zamanymyzdyng sony tehnologiyasy - internet jayly sekildi. Auyldaghy qazan-oshaqtyng basynda jýrgen qatyn-qalash, shal-kempirden basqasynyng barlyghynda qazir internet degen bar. Býginde internet, әsirese, studentterge taptyrmaytyn qúral. Referat, kurstyq, tipten diplom júmystary ma, kandidattyq, doktorlyq júmystar da samsap túr. Al әlemning damyghan elderinde internet-kitaphana degen әldeqashan tәjiriybege enip ketken. Bizde endi ghana qoldanylyp jýr. Degenmen qazaqtyng barlyq jazushysynyng shygharmalaryn týgeldey tabasyng dep aitu qiyn. Osy rette QR Últtyq kitaphana qyzmetkerlerining bergen derekterine zer salsaq:

Kitap qory býginde 6 mln 17 myng 527 danany qúraytyn kitaphana qújattaryn 1999 jyldan bastap sandyq týrge kóshirgennen beri siyrek kezdesetin kitaptar men qoljazbalar qorynan 200-den astam qújattar (kitaptar, alibomdar, jurnaldar, gazetter jәne mikrofilimder) sandyq týrge kóshirildi. Onyng ishinde Q.A.Iasauiyding «Risalasy», Ábilghazynyng «Handar shejiresi», Shәkәrimning «Qalqaman-Mamyry», Y.Altynsarinnin, J.Aymauytovtyn, B.Maylinning shygharmalary; «Ayqap», «Sadaq», «Tan» jurnaldary, «Qazaq», «Enbekshi qazaq» gazetteri, sonday-aq muzykalyq jәne notalyq shygharmalardyng sandyq elektrondy múraghaty qúrastyryluda. Elektrondy formatqa Qazaqstanda shyqqan 866 tasymaldaushy (vinildi kýitabaqtar) ótkizildi. Sandyq týrge kóshirilgen qújattardy QR Últtyq kitaphanasynyng myna saytynan www.nlrk.kz tolyq oqy alasyzdar.

Elimizde internetpen júmys isteytinderding sany 1 millionnan asyp jyghylady. Onyng ishinde 25 payyzy kýnine birneshe ret, al 4,7 payyzy kýnine 1 ret, 17,8 payyzy aptasyna 2-3 ret, 19,4 payyzy aiyna 2-3 ret paydalanady. Últtyq kitaphana qyzmetkerlerining bergen deregi boyynsha, mulitiymediya zalyna kýnine 30-gha juyq oqyrman keledi eken. 2008 jylghy kórsetkish boyynsha, barlyghy 6026 oqyrman, 2009 jyldyng 1 jeltoqsanyndaghy kórsetkish boyynsha, 1990 oqyrman elektrondyq oqulyqtardyng jәne internet jelisining maghlúmattaryn paydalanghan. Al qazirgi uaqytta QR Últtyq kitaphanasynyng saytyn kýnine 1000 oqyrman paydalanady. 2008 jylghy sayttardy paydalanushylarynyng esebi 355 895-ke jetken.

Kenestik dәuirde ekining biri kitap oqysa, solardyng sarqynshaghy býginde internette otyrady. Sol sebepten de jasy ýlken aghalarymyzdyng auzynan «qazir kitap oqymaytyn buyn keldi» degendi jii estip jýrmiz. Shyn mәnisinde de solay. Bir kitapqa ýnilip otyrghannan góri, internettegi san aluan sayttargha kirip, týrli maghlúmattar alghandy jón kóredi. Osy orayda ózgelerding de pikirine nazar audarsaq.
Birinshi  pikir

Qúlbek Ergóbek (f.gh.d., professor):

- Kitap mәdeniyetining ózi qazaq halqyna kenjelep kesh jetken. «Kónergen mәdeniyetting bәrin boyyna sinirgen adam ghana ózin mәdeniyetti adam sanay alady», - dep L.N.Tolstoy aitqanday, kitaptyng mindeti osy adamzat balasynyng jasaghan mәdeniyetin iygeru bolatyn. Kezinde KSRO-daghyday kitap oqyghysh el bolghan joq. «Kórshing soqyr bolsa, kózindi qys» degendey, ózge últtargha qarap, qazaq eli de kitap oqudyng biyik mәdeniyetine keldi. Qoyshynyng qonyshynda «Júldyz» jurnaly jýretin. Olar «Sosialistik Qazaqstan», «Leninshil jas», «Qazaq әdebiyeti» gazetterin qolynan tastamay oqityn. Biz sol kezdegi «Leninshil jas» gazetinde qazaqtyng bayaghy Orhon-Enesey jazbalaryn tapqan bir shopannyng jәne qazaq tarihyn zerttep jýrgen taghy bireuining materialyn jariyalaghan edik. Osynyng bәri qay mamandyq iyesi bolmasyn, kitap oqudyng mәdeniyetin iygergenin bildiredi. Qazaq halqy da HH ghasyrdyng 70-80 jyldary osy biyikke jetip qalghan edi. Bәlkim, jaqsylyq, bәlkim, jamanshylyq, kim bilsin, býgingi tanda elektrondy tehnika, internet kitap oqudy yghystyryp bara jatyr. Búl bir jaghynan bir formasiyadan ekinshi formasiyagha ótu kezinde kitap oqymaytyn buyndar qalyptasqannan tuyndady.

Ekinshi pikir

Eleonora Yakiya, «Azattyq radiosynyn» veb-redaktory:

- Internetting qazirgi tandaghy aqparat qúraly retindegi rólin eshkim joqqa shyghara almaydy. Onyng barlyq mýmkindigin eskere otyryp, bәribir internet kitaptyng ornyn eshqashan da almastyra almaydy dep aitar edim. Internettegi kitap qolynyzdaghy kompiuterdi kez kelgen jerde ashyp jiberip, qaray salu jaghynan qolayly, әriyne, biraq... Osy kezge deyin oqyp kelgen kitaptarymyzdyng barlyghyn qazir elektrondy jýiege auystyrugha mýmkindik bar. Degenmen qanday qyzyq kitap bolsa da, internetten oqyghannyng kәdimgi qolgha ústap oqyghan kitaptay rahat sezimi bolmaydy. Qazir internet bizding әrqaysymyzdyng ajyramas qúralymyzgha ainalyp, «ýiimizde, tórimizde» túrghan nәrse. Mәselen, men júmysyma tikeley baylanysty bolghandyqtan, tanertennen keshke deyin internette otyramyn. Odan barlyq aqparatty alamyn, búl jaghynan onyng manyzdylyghyna, úshqyrlylyghyna talasym joq. Internetke sýienip alghanymyz sonday, jekelegen súhbattar men qyzyqty taqyryptar kezdesip qalmasa, qazir gazetti de kóp oqymaytyn boldyq. Jetkinshek jastardy qaydam, әrip tanyghannan bastap kitap jastanyp ósken buynnyng ókilderi ýshin búl eki nәrseni qatar qong da qiyndau shyghar, mýmkin búl konservatorlyq kózqaras bolyp ta kóriner, biraq shyny - osy. Men internetten kórkem shygharmalar emes, kóbinde psihologiyalyq jәne kәsiby júmysyma qatysty kitaptar qaraymyn, onda da uaqyt bolghanda. Kensege kelgen song әrkimning bólinip berilgen qyzmeti bar, kitap oqu ýshin internet aqtarugha mýmkindik ylghy bola bermeydi. Al internettegi әdeby kitaptargha kelsek, sheteldik avtorlar bolmasa, qazaq aqyn-jazushylarynyng shygharmalary týgeldey internetke týsip bolghan joq, bizding qalamgerlerding shygharmalarynyng tolyq núsqasy emes, tizimi, katalogy ghana bar, yaghny jekelegen shygharmalar bolmasa, kitaptardy tolyghymen alyp oqugha mýmkindik joq.

Aynúr Qaldarbek

«Alash ainasy» gazeti 24 mausym 2009 jyl