Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda jazushy, ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbaygha arnalghan «Úlylardyng jalghasy» atty kesh ótti.

Kezdesu keshi kórmemen ashyldy. «Esinde bar ma jas kýnin», «Bilimdiden shyqqan sóz», «Sýier úlyng bolsa...» atalatyn kórme bólimderi T.Júrtbay shygharmashylyghyn jan-jaqty ashty.

Ghalymnyng abaytanu, әuezovtanu, alashtanugha arnalghan ghylymy enbekteri men kórkem shygharmalary kitap kórmesi arqyly kelushilerge tanystyryldy.

Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbay Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigin nyghaytuda, tarihy men mәdeniyetining tarihyn týbirli zertteude aldynghy qatarda jýrgen qoghamdyq ghylym salasyndaghy ghalymdardyng biri.

Abaydyng memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayynda jazushy, ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbaygha arnalghan «Úlylardyng jalghasy» atty kesh ótti.

Kezdesu keshi kórmemen ashyldy. «Esinde bar ma jas kýnin», «Bilimdiden shyqqan sóz», «Sýier úlyng bolsa...» atalatyn kórme bólimderi T.Júrtbay shygharmashylyghyn jan-jaqty ashty.

Ghalymnyng abaytanu, әuezovtanu, alashtanugha arnalghan ghylymy enbekteri men kórkem shygharmalary kitap kórmesi arqyly kelushilerge tanystyryldy.

Túrsyn Qúdakeldiúly Júrtbay Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigin nyghaytuda, tarihy men mәdeniyetining tarihyn týbirli zertteude aldynghy qatarda jýrgen qoghamdyq ghylym salasyndaghy ghalymdardyng biri.

Túrsyn Júrtbay 1951 jyly 15 tamyzda ShQO Abay audanynyng Shaghan auylynda dýniyege kelgen. 1974 jyly S.M.Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgennen keyin «Jetisu» gazetinde, «Bilim jәne enbek», «Júldyz» jurnaldarynda enbek etedi. 1990-1992jyldary M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, 1992-1996 jyldar aralyghynda bólim mengerushisi qyzmetin atqarady. 1996-1998 jyldary QRÚGhA «Áuezov ýii» Ghylymiy-mәdeny ortalyghynyng diyrektory bolady. 1998-2001 jyldary M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri jәne doktoranty bolghan. 2001 jyldyng nauryzynan beri L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti janyndaghy «Otyrar kitaphanasy» ghylymy ortalyghynyng diyrektory qyzmetin atqaryp keledi.

Túrsyn Júrtbay 30 asa kitaptar men ghylymy monografiyalar, sonday-aq 700 asa ghylymy maqalalarmen basylymdardyng avtory.

Jazushynyng shygharmashylyq joly aqyn retinde bastaldy. «Qonyr qaz», «Jýregimde - júmyr jer» atty kitaptary kezinde әdeby synnan jaqsy baghasyn alghan. Jazushynyng «Zamandasym, syrlasym» (1976), «Besqarager» (1982), «Dara túlgha» (1984), «Jer besik» (1985), «Bolashaqtyng bәiteregi» (2007), «Beyuaq» (1997, 2007), «Dulygha» (1994), «Ketbúgha» (1994, Pekin - 2007), «Talqy» (1997), M.Áuezov (1997), «Kýiesing jýrek...sýiesin» (2001, 2007), «Qúnanbay» (2004), «Sýre sóz» (2008), «Úranym -Alash!» (2008), «Qar astyndaghy kóbelek (2008), «Bir uys jusan» (2009), «Jansar» (2011), «Mәngilik ansar» (2011) taghy basqa belgili kitaptary bar.

Túrsyn Júrtbaydyng ómirlik-shygharmashylyq maqsatyna ainalghan ýlken taqyryp abaytanu men әuezovtanu. Búl baghytta ol «Besigindi týze!..», «Besigindi aya!», «Besigindi ayala!..», «Besigindi úmytpa!..», «Abay jәne ruhany tәuelsizdik mәselesi» atty monografiyalar jazdy. Jazushy-ghalymnyng ghylymy jetekshiligimen «M.Áuezovting ómiri men shygharmashylyq shejiresi», «M.Áuezov turaly estelikter», «M.Áuezov әlemi», «Abay joly» roman-epopeyasynyng ghylymy tekstologiyalyq salystyrudan ótken basylymy, M.Áuezov shygharmalarynyng elu tomdyq jinaghynyng 1-7 tomy (1997-1998), M.Áuezovting «Eskermedim, qabyldamadym...» (1998) atty ashyq hattar jinaghy, «Múhtar Áuezov» ensiklopediyasy dayyndaldy.

Sonymen qatar Túrsyn Júrtbay Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng shygharmashylyq ómiri, Alashtanu salasynda ghylymy zertteu jýrgizdi.

Jazushy, ghalym Túrsyn Júrtbaygha arnalghan keshti Abay múrajayynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent Áubәkir Jandos Maghazbekúly ashty. Sóz sonynda mereytoy iyesin qúttyqtap, «Abay múrajayyna sinirgen enbegi ýshin» medalimen marapattady. Qazaqtyng eski dәstýrimen qara shanyraq atynan shapan kiygizip, múrajaydyng shygharghan baspa ónimderi - kitaptar men bukletter syigha tartyldy.

Abay múrajayynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, jazushy Ibragimov Tóken Smayylúly Túrsyn Júrtbaydyng shygharmashylyghy turaly bayandama jasady.

T.Júrtbaydyng zertteu enbekteri turaly filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Espenbetov Arap Silәmúly, shygharmalarynyng tili turaly filologiya ghylymdarynyng doktory Seyitova Shynar Botayqyzy sóiledi.

Mereytoy iyesin qúttyqtaugha Jazushylar Odaghynyng mýshesi, ardager jurnalist Yrysqan Músaúly, Respublikalyq Abay qorynyng preziydenti Baltabek Bәzilúly, jazushy, ardager Sәduaqasov Ázimhan Sәduaqasúly, shejireshi, etnograf Beken Isabayúly, Qazaqstan Assambleyasynyng mýshesi Hafiz Matayúly, jazushy, tarihshy Seyitmúhammed Tәbәrikúly, Semey qalasy Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy Núrqasym Qúsmiliya Jyrghalúly, mәdeny mekemeler qúttyqtady. Aqyndar ortalyghynyng jas aqyndary Túrsyn Qúdakeldiúlyna arnau arnasa, Túrsyn Júrtbaydyng «Qúnanbay» qoyylymynan Qamqanyng anasynyng qarghysynan monologyn Abay atyndaghy teatrdyng sahna sheberi, Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet qayratkeri Ásem Bayyrova oryndady.

Keshte Jezqazghandyq әnshi Ghalym Múhamedinov «Ózgege kónlim toyarsyn», Qazaqstan Respublikasyna enbek sinirgen qyzmetkeri, sazger Túrsynghazy Rahimov «Qaranghy týnde tau qalqyp», әnshi Jasúlan Tәjiyev «Aqylbaydyng әni», Mәdeniyet sarayynyng әnshisi Altyn Jenisqyzy halyq әni «Gýldarigha» әnin, kýishi Serik Malaev Abaydyng «May týni» kýiin oryndady.

Keshke Túrsyn Qúdakeldiúlynyng 60 jas mereytoyyna arnayy kelgen «El-shejire» baspasynyng diyrektory, jazushy, publisist Didahmet Áshimhanov, «Álem әdebiyeti» jurnalynyng redaktory, jazushy Duman Ramazan ghalymnyn atqarghan enbekterine toqtaldy.

Keshti mereytoy iyesi jazushy, ghalym Túrsyn Júrtbay týiindedi

«Abay-aqparat»