Gazetimiz qazaq mýddesin qogham talqysyna salatyn iygi dәstýrin jalghastyryp, kezekti taqyrypty oralman  mәselesine arnady. Qúzyrly oryndardan kelgen azamattar oralman bauyrlargha jasalyp jatqan jana jenildikter men әli kýnge ayaqqa shyrmau salghan kemshilikterdi jipke tizip aityp berdi.

Keybireuler «týske deyin jiynnan» eshtene ónbeytinin algha tartyp, týnilis te bildirdi. Degenmen, eki jaqtyng pәtuasy biylikke oy salar degen ýmittemiz. IYә, «jylamaghan balagha emshek» qayda?!

Oralmandargha «monghol», «qytay», «qalpaqty» shabystyrmaytyn zang kerek

Gazetimiz qazaq mýddesin qogham talqysyna salatyn iygi dәstýrin jalghastyryp, kezekti taqyrypty oralman  mәselesine arnady. Qúzyrly oryndardan kelgen azamattar oralman bauyrlargha jasalyp jatqan jana jenildikter men әli kýnge ayaqqa shyrmau salghan kemshilikterdi jipke tizip aityp berdi.

Keybireuler «týske deyin jiynnan» eshtene ónbeytinin algha tartyp, týnilis te bildirdi. Degenmen, eki jaqtyng pәtuasy biylikke oy salar degen ýmittemiz. IYә, «jylamaghan balagha emshek» qayda?!

Oralmandargha «monghol», «qytay», «qalpaqty» shabystyrmaytyn zang kerek

Ertay Ayghaliyúly, «Qazaqstan-ZAMAN» gazetining Bas redaktory: - Búl - bar qazaqty tolghandyryp jýrgen manyzdy taqyryp. Óitkeni, qazaqtyng ýshten biri syrtta jýr. 5 million degen ýlken san. Ýlken sapa da osy halyqpen birge syrtta jatyr. Olardyng qazirgi taghdyry qalay? Osydan ýsh-tórt jyl búryn bir top jurnalist Resey, Ózbekstan, Mongholiya, Qyrghyzstan, Týrkimenstan memleketterin aralap qayttyq. Tek Qytaygha kire almadyq. Sondaghy bayqaghanymyz, Reseydegi 1 million qazaqqa bir qazaq mektebi búiyrmaghan. Jastaryn bylay qoyghanda, 40-50-degi eresekterding ózi ana tilinen maqúrym qalghan. Tipti, esimderi de orystanyp ketkenin kórgeninde jýreging auyrady. Tipti, kóbisi Abaydyng kim ekenin de bilmeydi, revolusioner dep oilaydy. Reseylik 1 mln. qazaq qara orysqa ainalyp, joghalyp ketuding aldynda túr. Al, Ózbekstanda jylyna 9 qazaq mektebi jabylady eken. Yaghni, ózbekstandyq qazaqtardyng da  jútylyp ketu qaupi bar. Týrkimenstanda da osy jaghday. Qytayda ashyq qytaylandyru jýrip jatqanyn jaqsy biletin shygharsyzdar. Shetelde 5 mln. qazaghymyz barlyghyna marqayghanymyzben, taghdyrlary óte auyr. Keler jiyrma jylda sol qandastarymyzdan airylyp qalamyz ba dep alandaymyz. «Núrly kósh» baghdarlamasy arqyly talay bauyrymyz atamekenimen qauyshyp jatqany ras. Biraq, búl óte az. Ýkimetting yrqyna jýginip otyra beretin bolsaq, búl kóshting әli talay ghasyrgha sozylatyn týri bar.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy: - Biz «anau elde qazaq mektebi jabylyp jatyr», «mynau elde oqytpay jatyr» dep renishpen aitamyz. Mening oiymsha, ol orynsyz siyaqty. Ár elding aldyna qoyghan maqsaty bar, óz sayasatyn jýrgizedi. Qytaylargha «qytaylandyrma» dep aita almaymyz. Biz óz qolymyzdan dәl sonday nәrse kelmegennen keyin be, basqalargha renjiytin siyaqtymyz. Jaqynda Germaniyada túratyn 4 mln. týrik diasporasynyng basshylarymen kezdestim. Barlyghy da nemisting azamattyghyn alyp, nemis bolyp ketken. «Týrik mektepterin ashu oilarynyzda bar ma?» - dep súraghanymda, olar: «Onyng qajeti qansha?»- dep shoshyp ketti. «Bizding balalarymyz oqu bitirgennen keyin Ankaragha baryp júmys isteui kerek pe?  Joq, osynda túrady, nemis bop qalady. Sondyqtan biz eshqashan onday mәsele kótermeymiz. Tek týrikter kóp túratyn jerde týrikting tili men  әdebiyetin oqytatyn kurstar engizudi sheshetin boldy»,- dedi.   Prosess keri ketpeydi, olar ne sol jerde qytaylanyp, ya ózbektenip qaluyna tura keledi. Bolmasa, qansha qiynshylyq zaman bolsa da, Qazaqstangha keluge tyrysuy qajet.  Qazirgi kezendegi bizding negizgi sayasat - «Senderdi eshkim qúshaq jayyp kýtip túrghan joq. Qinalsandar da elge kelinder. Ózdering qinalarsyndar, biraq úrpaqtaryng qazaqtyng jerinde qalady» degen mәseleni tu etip kóteru. Jýrgen jerimizde osyny aitamyz. Áriyne, elge kelgennen keyin, oralmandar jaghdaylaryn jasaudy talap etedi. Sondyqtan shyndyqty jasyrmaugha tiyispiz. Ekinshi mәsele - shetelde «negr» degen sóz ýshin ýlken jazagha tartylasyn. Sekseninshi jyldary búl sózdi olar «týrli-týsti» degen ataugha auystyrdy. Aghy da, qarasy da týrli-týsti bop ketti. Oghan da renish tuyp, songhy uaqytta «latynamerikandyq» degenge kóshe bastady. Bizde oralmandardy «monghol», «qytay», «qalpaq» deudi zang jýzinde toqtatatyn mәsele qoyatyn uaqyt jetti. Búl adamnyng aryna tiyetin nemese últty bóluge baghyttalghan sóz esebinde kәdimgidey deputattar arqyly әkimshilik kodeksine ózgeris engizilui tiyis. Mysaly, Taldyqorghan manyndaghy  Qyzylaghash degen jerde osydan 2 jyl búryn oralmandar men jergilikti adamdar soghysyp, adam ólimi bolghan. Qyzylordanyng 98 payyzy qazaq, dese de: «Ózimiz qanghyp jýrgende, oralmandargha nege ýy beresinder?» - dep, oblystyq dengeyde miting jasaghan. Demek, osyghan baylanysty iydeologiyalyq júmystar óz aramyzda da jýruge tiyis. Ol ýshin Qazaqstandaghy býkil mektepte bir tәrbie saghatyn oralmandargha arnau qajet. Eger balagha óz qandasyn mazaq etpeudi otbasynda týsindire almasa, mektepte tәrbie alsyn. Elimizde 600-700 myng oralman bar, nelikten olardyn  ishinen bir adam Parlamentte otyrmasqa? Sosyn,  beyimdeu ortalyqtary men barlyq dengeydegi Kóshi-qon komiytetterining bastyqtary oralmandardan taghayyndaluy shart. Ýkimet osy mәselelerdi úmytyp ketpeui ýshin ýnemi esine salyp otyruymyz kerek. Búl mәselelerding negizgisi - «qazir daghdarys, jaghday auyr» dep toqyrap qalsaq, qaytalap kóterilu  qiyn.  Eger kóshting dýbiri sәl sayabyrsyghanyn bayqady ma, men sizderge sózding ashyghyn aitayyn, memleket mindetti týrde kvotany kesedi. Olar qazir sony andyp otyr. Biz biylikke topyrlap kelu arqyly qysym jasay alamyz. Mysaly, sanaq boyynsha 67 payyz bolghanymyz biylikting kózqarasyn jәne orystildilerding miyn ózgerte bastady. Egemendigimizge kónili tolmaytyndar eriksiz oilandy. Eger 80 payyz bolsaq, olar sózsiz sanasatyn jaghdaygha keledi. Al oralmandarsyz búl kórsetkishke jetu úzaqqa sozylady.

Ertay Ayghaliyúly: - Ras, әr memleketting óz sayasaty bar. Reseyden oralghan song Parlament deputaty Múhtar Shahanovqa shyqtyq. 42 deputat qol qoyyp, Resey Dumasyna Ýndeu tastadyq. Resey onymyzdy shybyn shaqqan qúrly kórgen joq. Qazaq mektebi ashylmay, bәz-bayaghy qalpynsha qaldy.

Qytaylandyru shúghyl jýrip jatyr...

Jәdy Shәken, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy «Atajúrt» baspa ortalyghynyng bas redaktory: - Qazirgi shaqta shettegi qazaqtardyng birjola Otangha oraluy - qiyn is.  Qytayda resmy derek boyynsha 1,5 mln., ishki mәlimet boyynsha 2 mln. qazaq bar dep jýrmiz. Qazaqstan qúshaghyn aiqara ashsa da, olar ýdere kóshpeui mýmkin. Sebebi, ózge elderde ózge últtyng ruhyn jong ýshin әr týrli júmystar meylinshe tereng týrde jýrgizilip jatyr. Assimilyasiya barynsha tez qarqyn aldy. Qytayda qazaq mektepterining jabylyp jatqandyghyn óz kózimizben kórdik. Qytaydyng halyqaralyq sauda úiymyna kóshuine baylanysty ondaghy túrghyndardyng әleumettik-túrmystyq qamsyzdandyruy jaqsara bastaghanday.Búl jaghy jolgha qoyyldy. Túrmysy tómen otbasylargha memlekettik kómekter berilip, zeynetaqylar taghayyndaldy. Ózge últtardyng tik qotaryla kóship ketui Qytaydyng ishki kóshi-qon jýiesine tiyimdi bolmasa kerek. Olargha da halyq qajet. Dýniyede óz yqpalyn arttyru ýshin óz halqynyng әlem aldynda biyik túrghany - qytaylyqtardyng múraty. Sondyqtan qandastarymyzdy birjola kóshirip ala qong qiyn. Ózge elding sayasatyna aralasa almaytynymyz da  shyndyq. Qytayda «Jýieli sóz jýiesine jyghylady» degen sóz bar. Ózining jýiesine jyghylyp aitqan sózge olar әrqashan moyynsúnady. Qazaqtardyng jaghdayyna jәne az últtardyng taghdyryna qatysty  1954 jyly QHR-dyng últtyq  territoriyalardyng avtonomiyalyq zanyn qabyldady. Sonda az últtargha qanday jaghday jasau kerek, onyng tili, dini, mektebi qalay boluy kerektigi kórsetilgen bolatyn. 1978 jyly mәdeny revolusiyadan keyin Qytay esin jiyp, etegin japty. 1984 jyly әlgi zangha ózgerister engizip, Pekinde arnauly qarar qabyldandy. Búrynghy mýmkindikterding birazy qysqaryp,  «ózge últtardyng tili men dinine qúrmet etu kerek» degen bap alynyp tastalyp, «óz tilinde sóileymin dese de, memlekettik tilde sóileymin dese de óz erki» dep júmsartty. Halyqty birte-birte noqtalaudy maqsat etip, 2000 jyly búl zangha taghy da ózgeris engizdi.   «Jergilikti halyq ókilderining memlekettik tilde sóileuge jәne óz tilin qoldanugha qúqyghy bar» degendi maydalap kirgizip qoyyp, qazaq mektepterin joy prosesine jol ashyp aldy. Qazir sol baghyt boyynsha júmys istep jatyr. Biraq, býgingi olardyng sayasatyna óz zandarymen qaraytyn bolsaq, әlde de qayshylyq kóp.   Qytaydyng últtyq-territoriyalyq avtonomiyalyq zanyna memlekettik, zandyq túrghydan keybir ashyq úsynystardy qoygha bolady. Alayda, sony kótergen adam bar ma? Meninshe, eshkim joq.   Eger bizding Syrtqy Ister ministrligi, basqaday qúzyrly organdar Qazaqstan tarapynan zandyq jýiede ótinish kirgizse, Qytay ózining zanynda jazylyp túrghannan keyin oghan qalayda belgili bir qúrmetpen qarar edi dep oilaymyn. Biz sol jaqtaghy qazaqtardyng qazaqtyghyn saqtap qaludyng joldaryn qarastyruymyz kerek. 1950-60 jyldary Qytaydan kóptegen qazaqtar oraldy.  Ne ýshin jәne nendey sebeppen? Sol kezdegi erekshelik - Qytaydyng әrbir últtyq ónirlerinde, әrbir aimaq, audandarynda solshyldar boldy. Ýrimji, Qúlja, Altay, Tarbaghatayda, t.b. konsuldyq basqarmalar júmys istep túrdy. Olar halyqtyng mún-zaryn jaqsy bildi, atamekenine oralghysy keletin azamattargha jenildik jasau turaly Qytay ókimetimen ishki kelisim-shart jasady. Sonyng arqasynda kósh kólikti boldy. Al býgingi kýni Pekinde jalghyz elshiligimiz bar. Ýrimjide SIM-ning tek aviabiyletter satatyn orny ashylghan, onda da ol resmy elshilik dәrejesinde emes. Sondyqtan búrynghy elshilikter ashylghan ónirlerde   qazaq mәdeny ortalyqtaryn ashudy qolgha alu kerek. Búghan Qytay qarsy bolmaydy. Óitkeni, eki el mәdeni-ekonomikalyq baylanystar turaly memorandumgha qol qayghan. Sony paydalanyp, qandastarymyzben baylanysty terendetu - ómir talaby. Shettegi qandastarymyz qazir jazudy latyn әlipbiyine kóshiruge әrekettenip jatyr, biraq «atajúrtymyzdan bólek bolyp qalmayyq» dep, Qazaqstangha jaltaqtap otyr. Al, Qazaqstan búl jaghyna bas qatyryp otyrghan joq. Biz ózimizding ishki jaghdayymyzben de sanasyp otyrghan el emespiz.

Dos Kóshim myrzanyng «qúzyrly oryndarda oralmandardyng ókili boluy kerek» degen sózimen kelisemin. Men, mysaly,  Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghynda otyrmyn. Árqanday bir adam entigip esikten kirip kelse, ornymnan úshyp túryp:  «Ata, ne sharuamen keldiniz?» - dep súraymyn. Al menimen birge bir bólmede otyrghan osy jerde tuyp-ósken qyzdar: «Ói, myna atamyz kirip edi, sasyp ketti ghoy, terezeni ashyndarshy!» - dep jelpinedi. Búl - qoghamymyzda bar indet. Sondyqtan oralmandardyng qúqyqtyq jaghynan qorghaytyn arnayy organdar qúrsa da artyqtyq etpeydi. Juyrda maghan bir oralmandar kelip: «Týnde ýiimizdi «ÚQK-nyng qyzmetkerlerimiz» dep tanystyrghan bir top adamdar tonap, ýide tyghuly túrghan 13 myng dollarymyzdy alyp ketti»,- dep múng shaqty. Endi oralmandar kimge aryzdanaryn bilmey, qorqyp otyr. Sonymen jabuly qazan jabuly kýiinde qaldy. «Jas qazaq» gazetinen oqydym, Mongholiyadan kelgen belgili azamat Allajar Ybyrayymúly qashyp-pysyp qughynda jýr eken. Ol qazir Qazaqstan Respublikasynyng resmy qughyndauynda. Jigitting jazuy boyynsha, Astanada ony ÚQK qyzmetkerleri ústap alyp, qaltasyna tapansha qystyryp suretke tartyp alghan. Endi әkesi Ybyrayym bastaghan 130 otbasy Mongholiya preziydentine:  «Qaytyp kóship barsaq, azamattyq beresiz be?» dep aryzdanyp jatqan kórinedi. Oralmandardyng qoghamymyzdyng eng qorghansyz mýshelerine ainalghanyna osy mysal dәlel shyghar.

Biylghy kvotagha 20 myng otbasy tabylmay otyr

Qúrmetbek Sansyzbay, Almaty oblystyq Kóshi-qon basqarmasy tóraghasynyng orynbasary: - Jasyratyny joq, oralman retinde qudalanghannyng biri ózimmin. Atajúrtqa kelgenime 18 jyl boldy. Kelip jatqandardyng ziyalysyna mәn beru bizde kemshin. Oghan óz atyna ýy rәsimdeuine, kompaniya ashuyna mýmkindik jasalsa. Nege ol jergilikti bir adamdy kompaniyasyna basshy etip qoiy tiyis? Aqsha óziniki, milliardtaghan aqsha salayyn dese qorqady. Óitkeni ózinde qúzyr joq, ózgege senimi taghy shamaly.  Al oralman kuәliginde eshqanday artyqshylyq joq. Sol ýshin kelgen basshy kisilerge qúzyrly tólqújat bergen dúrys. Europadaghy qazaqtardyng Qazaqstangha әzir kóship kelgisi kelmeytini sondyqtan. Baylyqtary jetedi. «Býgin keleyin be, 2030 jyly keleyin be?» - dep, jәy syrtymyzdan baqylauda. Biyl 20 myng otbasyna kvota belgilep edik, respublika boyynsha osy 20 myng otbasyn da tappay otyrmyz. Problemanyng bәri Almaty oblysynda. Qytay men Shymkentten adamdar aghyluda. Biyl 3800 otbasyna kvota beremiz. Pavlodar, Qostanay, Aqmola oblystarynyng jer ýlesin beruge mýmkindigi bar, biraq qonystandyratyn oralman tappay otyr. Egis egetin, mal ósiretin jerlerge kóshudi  ýgitteuimiz kerek. Oralmandar mәselesin jogharghy jaqta oralmandar ózi otyryp sheshuge tiyis degen pikirge tolyq qosylamyn. Tarihy tamyrlarymyzdy janghyrtu ýshin Mongholiya jerinde jatqan qúndylyqtarymyzdy zertteuge jol ashuymyz kerek. Al ol ýshin syrttaghy ziyalylarymyzdyng mýmkindikterin paydalansaq, tiyimdi bolar edi.

Gýlshat Ázimbaeva, Almaty qalalyq Kóshi-qon departamentining bas mamany: -  Osy salada qyzmet etkenime 10 jylday uaqyt boldy. Syrttaghy qandastarymyzdyng alghashqy legin qabyldaghandardyng birimin. Kim-kimning bolsa da, mәdeniyet pen bilimning ortalyghy Almatygha asyghatyny anyq. Bizding departamentte  66 ghylym kandidaty, 15 ghylym doktory oralman bar. Barlyghy joghary oqu oryndarynda dәris berude, memlekettik qyzmette de júmys jasaydy. «Núrly kósh» baghdarlamasy memlekettik bolghanmen, oghan Almaty men Astana qalasy qatyspaydy. Óitkeni, Almatyda jer joq. Biyl 130 ghana otbasyn qabyldaymyz. Sonyng ózinde keletin oralman azayyp, bólingen kvotanyng ózin jaba almay  qalamyz ba degen qauip joq emes. Búrynghygha qaraghanda Qytaydan, Ózbekstannan keletinder azayyp ketti. Óitkeni, múnda túraqty tirkeu tabu qiyn.  Qazir búl mәselede jenildikter qarastyrylyp, uaqytsha tirkeu belgilendi, ýsh aidan keyin túraqty tirkeuge de qoly jetedi.

Ertay Ayghaliyúly: - Oralman bauyrlarymyz qújattardyng burokrattyq jolmen alynatynyna kóp shaghynady. Jemqorlyq kýsheyip túrghan siyaqty.

Gýlshat Ázimbaeva: - Bizde QR azamattyghy men kvotasyn alugha, túraqty tirkeuge túrugha eshqanday kedergi joq. Kóp jenildikti kóshi-qon polisiyasy úsynyp otyr.

Raqymghaly Sydyqov, Almaty qalalyq kósh-qon polisiyasy basqarmasy bastyghynyng orynbasary: - Biz oralmandardyng kuәligi bar ma, joq pa, ol jaghyna qaramaymyz. Kuәligi barlary Salyq kodeksining 504-baby boyynsha memlekettik borysh tólemeydi, joqtary 1370 tenge tóleydi. Azamattyq berude de bizde eshqanday kedergi joq. Qújattardyng kóbin qysqarttyq. Oralmandar tuystaryn panalap keledi. Bir ýige 100 adam tirkelgen de faktiler bar, oghan qarap jatqan joqpyz. Oralmandargha barynsha jaghday jasaudamyz. Búryndary bizding basqarmany  ózge últtyng ókilderi  basqaryp, kóp kedergiler bolghany ras. Qazir jenildikter kóbende. Mysaly, Qytay Halyq respublikasynan kelgen azamattar sol jaqtyng azamattyghynan shyghu ýshin qújattaryn jinap әurelenbeydi, bizding Ishki Ister departamenti bastyghynyng atyna «Meni Qazaqstan azamattyghyn aluyma baylanysty Qytay Respublikasy azamattyghynan shygharuynyzdy ótinemin» dep aryz jazsa boldy. Kóbiniz bilmeytin shygharsyzdar, key oralmandar Qytay memleketi bólgen zeynetaqydan airylyp qalmau ýshin Qazaqstan azamattyghyn alghysy kelmeydi. Biz oghan da týsinistikpen qarap, yqtiyar hatyn berip otyrmyz. Ekinshiden, oralmandardyng tólqújatynda tek esimi jazylady. Osynda kelgen song sol jalqy esimmen azamattyghyn alady. Zang boyynsha familiyasyn tirkeuge qúqymyz joq. Eng qiyny osy. Sosyn oralmandar Ádilet basqarmasyna barady, olar dúrys jauap bermey, bizge jiberedi, sóitip eki ortada sandalyp jýrgeni. Osy mәsele sheshimin tappay túr.

Jәdy Shәken: - Mysaly, men Jәdiymin, әkemning aty kórsetilmegen. Keshe maghan bir jarym jyl jýgirip, familiyasyn alghan Múrat esimdi jigit quanyp keldi. Shelek ónirindegi Tolqyn auylynda familiyasyz 20 aghayyny túrady, olar qaytpek? Aty-jónderin týgendeuge ghúmyrlary jete me? Sondyqtan búl óte manyzdy mәseleni tez arada zang jýzinde retteu kerek.

Raqymghaly Sydyqov: - Taghy bir kýrdeli mәsele - biz azamattyq alghan adamdardyng tólqújattaryn konsuldyq bólimge jiberemiz. Óitkeni, olar Qytaydyng azamattyghynan shygharu ýshin ol tizimdi Qytaygha jóneltedi. Biraq, olardiki әr uaqytta kesh barady. Oralmandar Qazaqstan azamattyghyn rastaytyn tólqújatyn ala salyp, Qytaygha barsa, ol azamat әli kýnge Qytaydyng azamaty bop shyghady. Sol ýshin olargha Qytay jaghy óte ýlken aiyppúl salyp, tólqújattaryn tartyp alady.

Jәdy Shәken: - Ózim kózimmen kórgenim joq, biraq halyq arasynda kóp aitylady, taza  úighyrlar men qytaylardyng qolynda da Qazaqstan azamattyghy bar kórinedi.

Raqymghaly Sydyqov: - Ondaylar bar. Ózderiniz de jaqsy bilesizder, úighyrlar men qytaylardyng Almatygha kelip ýilengenderi bar. Olar birinshi yqtiyar hat alady. Ol bes jylgha deyin jaramdy, bes jyldan keyin «azamattyghy joq» degen tólqújat alady. Sodan keyin ghana Qazaqstan azamattyghyna ótinish bildiredi.

Qazaqstanda 15 myng dollar bersen, azamattyghyndy sheshe alasyn

Hayrolla Ghabjalilov, «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti: - Jaqynda radiodan estidim, bizde 100 mynday sheteldik azamat Qazaqstan  azamattyghyn alypty. Arabtarmen sóileskenimde: «Qazaqstanda 15 myng dollar bersen, azamattyghyndy bir kýnde sheship beredi»,- dep qarap túr. Bayan-Ólgiydin, sodan song Mongholiyanyng spiykeri bolghan Zardyhan Qiyanat 1993 jyly Mongholiyadan kóship kelgen myndaghan oralmannyng qújattaryn ala almay keri qaytyp, eki ortada sandalyp jýrgender turasynda aityp edi. Qytaydan oblystyq dengeydegi tótenshe jaghdaylar basqarmasyn basqarghan qandasymyz kóship kelip edi, júmysqa túra almay qaytyp ketipti. Ekining biri sol kýide. Mysaly, ótken jyly ÚQK-nyng jigitteri bir úighyr terroristi quyp jýrip ústaghan eken, qaltasynan Týrkiyanyn, Qazaqstannyng jәne Qytaydyng tólqújaty shyghypty. Saud Arabiyasyna barynyz, olar eshqashan birde-bir sheteldikke tólqújat bergen emes. 
Raqymghaly Sydyqov: - Onday faktiler jeterlik. Ótkende Sheshenstannan kelgen 4 adam Jambyl oblysynan bir aidyng ishinde tólqújat alghan. Tórt memleket - Qyrghyzstan, Ukraina, Resey, Belorussiyadan keletin azamattargha ýsh aidyng ishinde azamattyq alugha rúqsat beretin jenildik bar bizde. Al ekijaqty azamattyq joq.

Mәjit Kýderi: - Polkovnik myrza, Nikoliskiy bazarynyng janynda mekemeleriniz bar ghoy, sonyng bosaghasynda taghy bir deldal mekeme payda bolypty. Olar oralmandardan qújattaryn toltyru ýshin 5-6 myng tengeden alady. Halyqtan aqsha jymqyru ýshin ashyp qoyghansyzdar ma? Ekinshiden, qazir qiyn kezen. Júmys tappay qanghyryp jýrgen qyzdarymyzdy polisiyanyng jigitteri tauyp alyp, kelip qalghan dollary bar qytaygha atastyryp, azamattyq alyp beretin kórinedi.

Kóshi-qon agenttigin ministrlik dәrejesine kótersek...

Qútmaghambet Qonysbay, jurnalist: - Men Qaraqalpaqstannan kelgen oralmanmyn. Qazaqstan azamattyghyn alghanyma jeti jyldyng jýzi boldy. Meninshe, qazaqtyng kóshi toqyrau aldynda túr. Osy jerde otyryp týigenim - kóshti toqtatpau kerek. Býgingi kóshi-qon basqarmalary memlekettik biylikten, ýlken lauazymdardan bosap qalghan adamdardyng qosalqy orny siyaqty. Almaty oblystyq kóshi-qon basqarmasyn eng alghash Kegen audanynyng birinshi hatshysy, keyin әkimi bolghan Ziyadin Mynbaev basqardy. Júmysyna qoyar jaman pikirim joq, әriyne. Ekinshi bolyp Narynqol audanynyng әkimi qyzmetinen bosaghan Baghjan Sabanshiyev aghamyz tanghayyndaldy. Qazirgi uaqytta Kóksu audany әkimi bolghan Saghadolla Hasenov degen aghamyz basqarady. Búl kisining qalay júmys jasap jatqanyn bilmeymin. Sebebi, aldyna barghandar kire almaydy, izdep taba almaydy. Aynalyp, beker qaytady, sony bilemin. Sondyqtan mening aitayyn degenim, biz syrttaghy qazaqty qaytken kýnde de elge әkeluge tiyispiz. Oralmandardyng esebinen kóbeytpesek, qazirgi jaghdayda biz Qazaqstan halqyn kóbeyte almaymyz. Mening oiymsha, kóshi-qon agenttigining qúzyryn keneytu kerek. Kerek bolatyn bolsa, ministrlik dengeyine kóteru qajet. «Núrly kósh» baghdarlamasynyng ayasynda bir jerge shoghyrlanghan sharuashylyqtar nege qúrmasqa? Bizding negizgi astyqty alqaptarymyzdyng barlyghy Soltýstikte. Sondyqtan tynnyng ýlgisimen 300-500 otbasy otyratyn auyl sharushylyghy memlekettik kәsiporyndar úiymdastyru arqyly, ózderinen basshylyq pen júmysshy taghayyndap, qajetti  әleumettik  nysandarmen qamtamasyz etu arqyly nege biz qazaqtardy lek-legimen tez arada kóshirip әkeluding jolyn qarastyrmaymyz? Basty aqiqat - qazaqstandyq qoghamnyng ózinde oralmandardan qorqu sezimi bar. Jambyl audanyna qarasty Úzynaghashta kórge kómilgen, amanatyn Allagha tapsyrghan beyitti qazdyryp alyp, qayta kómdirgen joq pa? Búl biylik oryndarynda ghana emes, qarapayym halyqtyng arasynda da oralmangha qarsy pighyldyng baryn aighaqtaydy. Sany bar-joghy 150-200 mynnan asatyn diasporalardyng ókilderi Halyq assambleyasy arqyly Parlamentte deputat bolyp otyrady. Nege býgingi kýni 1 millionnan astam oralmandardyng esebinen Parlamentke 2-3 deputat saylamasqa?    Oralmandardyng kvota beru erejesine ózgeris engizu qajet. Óitkeni, kópshiligi kvotadan qaghylmau ýshin azamattyq almay jýrip alady. Eger azamattyq alghannan keyin kvota beriletin bolsa, býginnen qalmay barlyghy azamattyqqa tapsyryp, qazaqtyng sany artyp keter edi dep oilaymyn.

Esenkýl Kәpqyzy, «Týrkistan» gazetining qyzmetkeri: - Men eki týrli mәseleni aitqym keledi. Keshe Kóshi-qon komiytetining tóraghasy Qabylsayat Ábishevpen kezdesip, súhbattasqan edim. Qytay tólqújattaryndaghy jalqy esimning tólqújat, әleumettik kómek pen jalaqy alugha kedergi keltirip jatqany kóp әngime bolyp jýr. Q.Ábishev myrza Ádilet ministrligimen kelisip, qauly dayyndap jatqanyn aitty. Onda adam ózining qazaq ekenin dәleldese, Ádilet basqarmasynan qalauy boyynsha familiya aluyna qúq beriledi.   Jaqynda Aqterek auylyna jolsapargha bardym, eki jyl búryn kóship kelgen bes balaly oralman otbasy bar eken. Áli azamattyghyn almaghan. Búl jergilikti jerlerding nemese kóshi-qon úiymdarynyng kinәsinen emes, Taldyqorghangha qayta-qayta qújat tapsyryp jýru ol kisilerge óte auyr tiyipti. Oralman mәrtebesi bolghanymen, eki jyldan beri ne zeynetaqy, ne jәrdemaqy almaghan. Áyeli men kýieuining júmystary joq, bes balany qalay asyrap otyr? Osynday jandardyng mәselesin qalay jenildetuge bolady? Búl súraqqa Ábishev: «Almaty qalalyq kóshi-qon basqarmasynyng janynan oblysqa qatysty Almatynyng tóniregindegi eldi-meken túrghyndaryna arnap bir kabiynet ashyp qoyatyn boldyq»,- degen jaqsy janalyq aitty. Osyny kóbirek nasihattasaq. Óitkeni oralmandar men qúzyrly mekemede otyrghan adamdar oralmandar men kóshi-qongha qatysty zannamalyq aktilerdi bilmeydi. Ózderining keybir qúqyqtarynan maqúrym. Býkil mәsele aqparattyq sauatsyzdyqtan bastalyp otyr. Ekinshiden, kóshi-qon basqarmalarynyng tym alysta ornalasqany oralmandardyng qaltasyna auyr tiide.

Mәjit Kýderi: - 1962 jyly 15 kýnning ishinde jarty million qazaq Qytaydan búzyp-jaryp óte shyqty. Tólqújattaryn beru mәselesi jaryqtyq Diymekenning arqasynda jep-jenil sheshildi. Auylgha audandyq pasport stolynyng qyzmetkeri, fotograf kelip, aralap jýrip suretke týsirip, qoldarymen qújattaryn әkep berdi. Eshkim qanghyrghan joq. Qazir bes-on bәtenke tozdyrasyn. Búl - bizding biylikting nemqúraylyghy.

Múrat Túqatúly: - 2004 jyly 18 jasymda elim dep ansap jetkenmin. Alghash alghan tólqújatym - mine, Múrat dep atymdy jazyp, nýkte qoyyp qoyghan. Sol nýktemen bir jarym jyl sottasyp, Túqat Múrat Túqatúly dep tolyq aty-jónimdi sottyng sheshimimen kýshtep jazdyryp aldym. Sot basynda: «Qytay jaqtan tuu turaly kuәlik alyp kel»,- dedi. Qytay jaq: «Kezinde senderge tuu turaly kuәlik jazylmaghan eken, ony alu ýshin  Pekinnen móri bar anyqtama al»,- dep sonda júmsady. Aqyry aldym әiteuir. QazÚU-di mening aldymda jaqsy bitirgen qabiletti jigit bir jyldan beri júmysqa ornalasa almay jýr. Jalqy esimdi adamdy esh jer júmysqa qabyldamaydy eken. Menimen birge sottasyp jýrip, tólqújatyn aldy, keshe júmysqa kirdi. Basty mәsele osy tólqújatta eken. Biz osynsha qinalghanda, qarapayym halyq qaytpek? Sondyqtan qúzyrly oryndar osy mәseleni tezirek jolgha qoysa degen tilegim bar.

Gýljanat Shonabay

«Qazaqstan Zaman» gazeti 25 mausym 2009 jyl