Adasqannyng aldy jón – arty soqpaq.
Abay

Abay keybireulerdi «jarym adam» dese, al keybireulerdi «adam» dep ataytyny belgili. Al ruhany janghyru jolyna tolyq týskenderdi «tolyq adam» deytini belgili. 

 Jetiluding búl satylaryn bilu kimge bolsa da ózining qoghamdaghy ornyn dúrys anyqtap, tabighy mindetin tolyq oryndaugha mýmkindik beredi. Sondyqtan әueli «jarym adam» men «adam» aiyrmashylyghyna kóz jiberip kórelik. 

Abay ilimi boyynsha «jarym adam» jetilu barysynda «adam» bolugha úmtylady. Osylay ol ómirge kózi ashylyp, kelesi satygha kóteriledi. 

«Adam» men «jarym adamnyn» aiyrmashylyqtary ýlken. Adam bolu ýshin imandylyq kerek. Adam dengeyi imandylyqtan bastaldy. Yaghni, olardyng negizgi aiyrmashylyghy – «adam» imandy, al «jarym adam» imansyz. Qazaq bireudi madaqtaghysy kelse «ol imandy adam» dese, al mazaqtaghysy kelse «ol imansyz» deydi. 

Jarym adam men adamnyng oi-órisi ghana emes, is-әreketterinde de aiyrmashylyqtary ýlken. Birinshisining sanasy qorshaghan ortasyna tolyq tәueldi bolsa, al ekinshisi, kerisinshe, qorshaghan ortasyna әser etip, ózderine layyq ózgertuge úmtylady. Jarym adam tolyghymen nәpsining yqpalynda. Onyng imandylyghy joq, sondyqtan ruhany janghyrugha niyettenbeydi, nәpsimen kýresip, onyng yqpalynan shyghyp, dúrys ómir sýruge úmtylmaydy. Al adam bolsa, onyng imandylyghy bar, sondyqtan ol niyetin týzep dúrys ómir sýruge úmtylady. Adamdyq qalpyn jetildiru ýshin ózining ishki kemshilikterimen kýresudi islamda Ýlken Jihad dep atalatyny belgili. Osylay adam jetiluding evolusiyalyq jolyna týse alady. Búl jolgha týsuge týrli jaghdaylar sebep boluy mýmkin. Mysaly, ózining kýnәli isi ýshin jazasyn alyp ómirden sabaq aluy, aqyldy adamdardyng sózin tyndap, nemese ruhany kitaptar oqyp jýrek kózi ashylyp, úyaty oyanuy, tipti din qabyldap, diny jolgha týsui de mýmkin. Áuelde adam satysyna kóterilu onyng ózining tabighy qasiyetterinen basqa qorshaghan orta men sayasiy-әleumettik jaghdaygha tәueldi.

Sonymen, adam imandy, al jarym adam imansyz. Tipti, adamnyng adamdyghy imandylyqtan bastalady. «Iman» arab tilinen Allagha «senim» degen úghymdy bildiredi. Tәnirizmnen qalghan senim boyynsha, qazaq búl sózdi býkil bolmys kóleminde paydalandy. Tirshilik ýilesimdiligin búzatyn, adamshylyqqa qarsy isterdi imansyzdyq dep, al onday adamdy «imansyz» dep qabyldaydy. Qazaq tilinde iman osylay Allanyng bir Ózine ghana emes, Onyng jaratqandaryna degen senimdi de bildiredi. Alla taghala kemshiliksiz, sondyqtan Onyng jaratqandary da eshbir kemshiliksiz, tolyq. Allanyng jaratqandaryna tabighat, adamzat qoghamy, onyng tirshilik zandylyqtary tәrizdi býkil bolmys kórinisteri jatatyn bolghandyqtan, qoghamdaghy moralidyq-etikalyq normalar, ózara senim, qamqorlyq, sýiispenshilik, syilastyq tәrizdi ómirdi retteytin tәrtipter – Alla taghalanyng jasaghan zandylyqtary bolyp tabylady. Halqymyz osy zandylyqtargha senimdi «iman» dep, al ony ózining tirshilik kórinisine ainaldyrghan adamdy «imandy» dep ataytynyn sol sebepten bolsa kerek. Imandy adamnyng ómiri әrqashan da ýilesimdi. 

Iman degen sóz Qúdaygha degen senimdi ghana bildirmeydi. Abay «Iman degenimiz bir ghana inanmaqtyq emes» (38- sóz) deydi. Iman men senim birdey emes. Imannyng tereng maghynasy bar. Iman degen sóz senimge sәikes ómir sýrudi de bildiredi. Yaghni, imandy adamnyng bolmysy imansyz adamnyng bolmysynan mýlde bólek. Iman degen Allagha senim bolsa, al býkil bolmys Onyng kórinisi. Endeshe Onyng kórinisine, yaghny tabighat zandylyghyna sengen, qogham ómirimen ýilesimdi adamdy da imandy dep sanaugha bolady. Mysaly, ateistik Kenes Odaghynda adamdardyng barlyghy imansyz bolmaghan. Eger «jarym adam» dep Allagha senbeytin imansyz adamdardy ghana aitatyn bolsaq, onda býkil Kenes Odaghynyng halqy týgeldey «jarym adamdar» bolar edi. Biraq olay emes. Allagha senbese de, olardyng arasynda jaqsy adamdar bolghan. Olar qogham zandylyqtaryn tolyq saqtady, adamy qasiyetteri joghary boldy. Aldynghy qatarly kapitalistik eldermen jarysqa týsip, órkeniyetting joghary dengeyine kóterile bildi. Yaghny olar da imandy boldy degen sóz. 

Adam ómirining maqsaty – Týp IYege qaytu – adam satysynan bastalady. Búl mýlde jana ómir, jana saty. Jetilu osy satydan bastalady. Adamy qasiyetter qoghamdaghy dúrys qarym-qatynas arqyly payda bolyp, shyndalady. Meyirim-qamqorlyq, tatu-syilastyq, birlik, ózara sýiispenshilik payda bolady. Jarym adam tek qana óz qarabasynyng qamyn oilasa, al adam eng әueli basqalardyng qamyn oilaydy. Osylay ol býkil adamzatty sýyge mýmkindik alyp, Abay kórsetken «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» dәrejesine kóterile alady. «Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn; adamdyqtyng qaryzy ýshin enbek qylsan, Allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn» dep adamdyqtyng belgisi eng әueli basqalardyng qamy ýshin enbek ekenin anyqtay týsedi. «Jarym adam» qoghamdy qúldyratsa, al «adam» qoghamdy algha sýirep, jetilu jolyna týsiredi. 

«Adam» satysyna kimder kóteriledi? Endi osy súraqtyng manayyna keleyik.

Beybereket ómirding qorlyghynan әbden qajyghan adam endi búl beynetting sebebine ýnile bastaydy. Ózining ómiri ghana emes, qorshaghan ortagha da kónil bólip, ol endi ózining ghana emes, ózi tәrizdilerding barlyghynyng tirshiligi zardap ekenin týsinedi. Onyng sebebi – nәpsiqúmarlyqtan, yaghny ózining qarabasynyng qamynan shyqqan jýgensizdikten, kinәrәtti isterden ekenin kóredi. Ómir zardaby – ózining isterining saldary. 

Osylay ol kemshilikterinen arylyp, dúrys jolgha týsuge úmtylady. 

Abay әrkimdi adam dengeyine kóteru ýshin qogham ómirin qamtityn, moralidyq-etikalyq normalargha arnalghan birsypyra enbekter jazghan. Qazirgi kezde búl Abaydyng morali filosofiyasy dep atalyp jýr. Osylay Abaydy oyshyl-filosof dep ataymyz. 

Qatelikterden qalay arylyp, dúrys jolgha týsuge bolady? Ol ýshin niyetti tazartyp, oi-jýieni týzeu kerek. Niyet týzelse, barlyghyn aqylgha salyp, dúrys әreket etuge bolady. Adamdyqtyng belgisi – dúrys oilau, dúrys sóileu jәne dúrys әreket etu. Dúrys әreket jasau ýshin aqyl ghana emes, qayrat ta kerek. Biraq «Aqyl men qayrat jol tabar qashqangha da, qughangha» dep Abay aqyl men qayrat jaqsylyqqa da, jamandyqqa da birdey qoldanatyn qúral ekenin eskertedi. Niyetting dúrystyghynda ghana qayratty dúrys paydalanugha bolady. Ol ýshin bilim (ghylym) kerek. «Qashan bir bala ghylym, bilimdi mahabbatpenen kókserlik bolsa, sonda ghana onyng aty adam bolady» deydi Abay. Onyng ghylym degen sózi zattyq ghylymdy ghana emes, ruhany ghylymdy, yaghny imandylyqqa tartatyn bilimdi de bildiredi. 

On jetinshi qara sózinde Abay dúrys әreket etu ýshin qayrat, aqyl men jýrek ýilesimdiligi keregin aitady.

Dúrys adam bolu ýshin ghylymdy iygerip, aqyldy bolu jetkiliksiz. Olardy basqaratyn jýrekting tazalyghy kerek. «Ózing tiri bolsang da, kókireging óli bolsa, aqyl tabugha sóz úgha almaysyn. Adal enbekpen erinbey jýrip mal tabugha jiger qyla almaysyn». Búl arada «Kókireging óli bolsa» degen sóz jannyng әli úiqyda ekenin, qayrat-jigerding joqtyghyn, oi-óristing tarlyghyn bildiredi. Úyat әli oyanbaghan. Jýrek tazaryp, jan oyana bastaghanda ol qayrat, aqyl, jýrekti basqaryp, búl ýsheuin ýilesimge keltiredi. Osylay adamdyq ornaydy. Jýrek tazalyghy, úyattyng oyanuy tek qana ruhany janghyru jolynda bolmaq. Yaghni, ruhany janghyrusyz naghyz adam qataryna kóterilu mýmkin emes. 

Sonymen Abay ghibraty boyynsha, adam satysyna kóterilu ýshin әueli niyetti tazartyp, bilim arqyly dúrys oilau, dúrys sóileu jәne dúrys әreket ete bilu kerek. Osyghan baylanysty adam ruhany janghyryp, ózining taghdyryn, keleshek ómirin jetildiredi.

Adam satysyn imandylyqty qabyldau, imandy ómir jәne ómir qanaghaty dep ýshke bóluge bolady.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz