Jadymnan óshpes Gera-agham (Gerolid Beliger) 80 jas jasady. Sonyng jartysyn derlik dertimen kýresip ótkizdi. Dәlirek aitqanda, ayaghynyng auruymen alysty. Aqyry jenip shyqty. Búl bylay bolghan edi.

Onyng otbasyn, Stalinning ýkimimen, Edil boyynan Soltýstik Qazaqstangha kýshtep kóshirgende Gerolid jeti jasta bolatyn. Áriyne, ol bala edi – ne ýshin ekenin týsingen de joq. Tek bәrin ýilerinen alyp shyghyp, eshelondargha tiyep, belgisiz baghytqa jóneltkeni ghana esinde qaldy.

Olar úzaq jýrdi. Aqyry poyyz aidalagha kelip toqtady. Tiri qalghandardyng bәrin sol jerge týsirip, «jaqyn tústa auyl bar, endi sonda túrasyndar» dedi. Boldy. Ómir әri qaray basqasha órbip jýre berdi.

Uaqyt óte kele Gerolid jergilikti balalarmen dostasyp aldy. Til ýirenip, qazaq auylynyng óz perzentindey bolyp ketti (qazir búl shaghyn eldi meken «Ysqaq Ybyraev atyndaghy auyl» dep atalady). Eptiligi men jyldamdyghy ýshin ony bәri Jelayaq deytin. Ol shynynda da jýgirgende aldyna jan salmaytyn. Birde shauyp kele jatyp attan úshyp týsti. Ayaghyn jaralap aldy. Sosyn suyq jauyn astynda qalyp, syrqatyn asqyndyrdy. Úzaq azap tartty. Aqyrynda ayaghynan aiyryldy. Ondaghan jyl boyy baldaqpen jýrdi. Keyin ota jasatyp, buyndaryn kestirip, әbden zәrezap bolghan baldaqty tastap, tayaqqa auysty. Esimde, songhy kýnderine deyin Gera-agham ensesin tik ústady. Qaljyng aityp, kónildi jýrgendi sýietin. Tipti ayaghynyng auruyn da kýlkige ainaldyratyn. Qysqasy, ómirge quana bildi. Enbek etti.

Múny nege aityp otyrmyn?

Qazir janalyqtar legin oqudyng ózi azap. Óitkeni, jappay jaghymsyz sipat alyp ketti. Psihologiyalyq túrghydan búl óte auyr. Qiyn zamangha tap keldik. Preziydent «soghys jýrip jatqanday» dedi ghoy. Soghys degen – bәrimizge de qatysty zaual. Demek, birigu kerek. Áytpese jeniske jetu neghaybyl.

«Sausaq birikpey iyne ilikpeydi» dep halyq beker aitpaghan. «Birikken jýz bytyranqy myndy alady» degen sóz de bar. Naghyz dana tújyrymdar.

Soghys degen – synaq. Al synaq kezinde adamdar týrli qyrynan tanylady. Bireuler abyrjyp, dýrlikse, endi bireuler saptan qashady. Bireu aiqasqa batyl úmtylsa, bireu satqyn bop shyghady. Soghys adam boyynda búghyp jatqan arsyzdyq pen opasyzdyqty ashady, sonymen qatar kisining eng abzal jәne asqaq qasiyetterin de kórsetedi. Bireu qorqaq, al ekinshi bireuding batyr ekeni aiqyndalady. Bireuding qorqaulyghy tanylsa, ekinshi bireu ózgelerdi qútqaru ýshin ózin qúrban etedi.

Býginde de sonday jaghdaylardy kórip otyrghandaymyz. Qanshama dәriger alghy shepte aiqasyp jýr, qanshasy óz ómirin qúrban etti. Úrys alanyn tastap ketpey, kýresti jalghastyrushylar bar, sonymen qatar dәrilerdi qymbatqa satam dep, ústalyp jatqandar da bar. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta múndaylar birden atu jazasyna kesiletin...

Soghys adamdardyng tabandylyghy men adaldyghyn synaydy. Áytse de, men kópting aqylyna ýmit artamyn. Birikpesek qúritynymyzdy bәri de sezinuge tiyis.

«Auyldyng iyti ala bolsa da, bóri kelgende birigedi». Dәl qazir salghylasyp jatatyn uaqyt emes ekeni anyq. Ashulanudyng da, bireuding yzasyna tiiding de keregi joq. Ókpe-renishtiing bәrin úmytugha tiyispiz. Onday kez emes. Ortaq qaterding aldynda ózara til tabysyp, ony birlese jenuge tyrysqan jón. Men tipti myna pandemiyany tútas memleketimizding beriktigine syn dep qaraudy úsynamyn. Qanshalyqty eseygenimizdi, mәmilege kelip, kelisuge beyim ekenimizdi, osy elde ómir sýretinderding mýddesi ýshin әreket ete alatynymyzdy bayqatatyn syn.

Preziydentting «estiytin memleket» turaly aitqanyna da kóp bola qoyghan joq. Búl – manyzdy mәsele. Biraq osy memleketting ózin onyng azamaty esty me? Búghan asa senimdi emespin. Memleket «Qoghamdyq oryndarda maska taq. Ózindi qorgha, jaqynyna janashyr bol» deydi. Biraq azamattardyng bәri birdey búghan qúlaq asyp jatqan joq. Memleket aitady: «Dýrlikpe, abyrjyma. Ózine de, maghan da kómektes. Toydy tyya túr. Shyda». Alayda múny da tyndamaytyndar barshylyq. Basqa elderdegi, mәselen, Reseydegi jaghdaydyng bizdegiden aiyrmasy shamaly. Biraq ol elding halqy psihologiyalyq ornyqtylyq tanytyp, psihozgha úrynyp jatqan joq. Bizding mentaliytetting ereksheligi – qúlashyn kenge jayghan kerenaulyq, qayta-qayta eskertu men ótinuge qaramastan saqtyq sharalaryn saqtamaushylyq. Áleumettik kýigelektik. Búl týsinikti de, óitkeni, júrt jaqyndarynan airyluda, biraq soghys jaghdayynda, ókinishke qaray, shyghyn bolmay túrmaydy.

Al keybir elder koronavirusty jenip jatyr. Gruziya EO-gha mýshe emes postkenestik elderding alghashqysy bolyp, Euroodaq koronavirustyng taraluy jóninen qauipsiz dep tauyp, azamattaryna esik ashqan 15 memleketting qataryna kirdi.

9 shildede Dubayda dala gospitalinen songhy nauqas jazylyp shyqty. Qala oqshaulanu rejiymining eng qatang fazasyn artqa tastady.

Vietnam da virusty jenip, quanyp jatyr. «100 milliongha juyq halyqqa nebәri 372 nauqastan kelip túr, kóbi syrttan oralghan adamdar, olar birden qatang karantinge jatqyzyluda». Múny jaqynda Qazaqstannyng Vietnamdaghy elshisi Erlan Bayjanov habarlady.

28 sәuirde Ontýstik Koreya, Avstraliya jәne Jana Zelandiya pandemiyany jengenin mәlimdedi.

Chernogoriya COVID-19 júqtyrghan adamdarynyng bәri sauyghyp shyqqan Europadaghy birinshi el boldy...

Búl elder koronavirusty nening arqasynda jendi?

Bir ghana faktordyng – TÁRTIPTING arqasynda. Al tәrtip jaghyna kelgende úyatty ekenimiz – bәrimizge belgili.

Aytpaqshy.

Qazirgi әleumettik jelige men «kezeksiz mikrofon» dep at qoygham. Bәri tynbay sóilep jatady. Jәne bir mezette. U-shudan qúlaq túnady, biraq birdene týsinu neghaybyl. Al búryn minbege shyghyp, qolyna mikrofon beriluining ózi onay bolmaytyn. Saghan sóz berilui ýshin aldymen talay is tyndyryp, soghan layyq bolugha tiyis edin. Ókinishtisi, býginde ony úmyttyq. Aytylghan Sózding týpki mәnin úghatyndar da kóp emes. Al sayyn dalada Sózding qúny qanday edi! Sózben derttini emdeuge de, kisi óltiruge de bolatyn. Aytylghan Sóz – atylghan oq. Ony keri qaytara almaysyn. Sondyqtan da qauipti. Sóz jýrekke dóp tiii mýmkin. Sózding mәnin týsinudi qayta ýirene alsaq qoy, shirkin.

Shyny kerek, ýnemi óz jazylushylarynyng sanyna alandap, «aldamshy jyltyraq» izdeytinderdi onsha týsine bermeymin. Arzan sensasiyamen arandatu arqyly kýn kóretin jurnalister men blogerler bar. Taghy qanday byqsyq bar eken dep qoqystan bas kótermey súghyna týsetin keybir sayttar men basylymdar bar. Biraq qazir óitetin hal emes qoy. Uaqytsha bolsa da, qoya túrugha bolmay ma? Onsyz da jaghday mәz emes.

Mening jaqyndarymnyng da kóbi auyrdy. Keybiri qaytpas sapargha attandy... Men de kýiinem. Ashynam. Ishimdegi yza-kýiikti aqtarghym keledi. Kómeyime óksik kepteledi. Biraq... bәrin týsinem. Qimas adamynnan airylghanda, qalghanynyng bәri bos sóz.

Esesine...

Esesine, basqalary jazylyp shyqty. Keremet qoy! Auyr dertten aiyghyp shyqqandar men qiyndyqty ensere alghandar ghana ómirding qanshalyqty ghajap ekenin úgha alady dep Beliger talay aityp edi.

Ras, bәri biz qalaghanday bolmay jatyr. Qoldan kelmey jatqan nәrse kóp. Qatelik te jetedi. Otandyq medisina jýiesindegi kemshilikterding bәri ashyldy. Búl turaly búryn da aitylatyn, biraq memleket ony ne estimedi, ne estimegen synay tanytty. Endi jetken jerimiz osy. Cúmdyq qarajat júmsaldy. Sonshama aqshagha kovid boyynsha birinshi oryndy «satyp alghanday» boldyq. Basqasha aitqanda, ýkimet óz mindetin atqara almady. Endigi eki aptada onyng osy qúramda әldebir nәtiyje shyghara qoiyy da neghaybyl. Shyn mәninde, preziydentke uaqyt sozudyng keregi joq edi. Ne ýshin? Jyldar boyy jasalmaghan nәrse on tórt kýnde jýzege asa qoya ma?

Mening oiymsha, ýkimet otstavkagha ketuge tiyis. Jana adamdar qajet. Batyl qadamgha bara alatyn isker jandar kerek. Búiryq kýtip qana búiyghyp otyratyn barypkel-shauypkelder emes, oilau jýiesi memleketshil, derbes túlghalar kerek. Jaghalaulardy jalghaytyn jana kópirler kerek. Birining ornyn biri basa bergish búrynghylar óz qauqarsyzdyghyn dәleldep tyndy. Endi ahualdy týzeu kerek. Áli de kesh emes. Tek sayasy jiger men naqty is-әreket jospary qajet.

Bәrimiz mynany úmytpayyq: búl – bizding memleket. Basqa memleketimiz joq. Eng manyzdysy – yzalanbau. Yza aqyl men jýrekke qúlaq astyrmaydy. Dúrys qorytyndy shyghara biluding ózi manyzdy. Bәrine ózgelerdi kinәlamaghan jón. Eng onayy, eng tiyimdisi osy bolyp kórineri anyq. Eger preziydent batyl әreketke kiriser bolsa, oghan kómekteskenimiz abzal. Oghan da onay emes...

Búghan qosa, býkil jemqorlyq, úrlyq, tәrtip búzu faktileri boyynsha dәleldi de anyq aqparat qajet. Múnyng bәrin aitu kerek. Osy tústa haypqúmar jazghyshbekter ghana emes, shyn mәninde jaghdaygha jany auyryp jazatyn naghyz jurnalisterding de bar ekenin aitugha tiyispin. Olar qay jerde qanday óreskel jaghday bolyp jatqanyn habarlauda. Ol jayttargha tez arada nazar audaru qajet. Osylay birlese qimyldau arqyly ghana jetistikke jete alamyz.

Adamzat tarihynda búryn da talay indet bolghan. Búdan da qorqynyshty zobalandar ótken. Biraq bәribir ayaqtalghan ghoy. Dәl qazir mynau jat, mynau jaqyn dep bóletin kez emes. «Kemedegining jany bir» deydi. «Jan» degenimiz qazir – «ómir men taghdyr» maghynasynda. Al ómir qiyndyqsyz bolmaydy. Bastysy – ony qalay qabyldauda. Bireu bәrine moyynsúnyp, jeniledi. Al bireu sol qiyndyqtyng ózinen de bir qorytyndy shygharady. Demek, synaq degen – júmbaq esep sekildi nәrse. Al kez kelgen júmbaqtyng sheshui bolady. Yaghni, bәri óz qolymyzda. Sony qalay sheshudi oilauymyz kerek. Ýnemi qiyndyqtan qorqyp, ony asqyndyra beremiz be, ony jenuding joldaryn izdeymiz be? Sheshimin ózderiniz aitarsyzdar.

Shvedter: «Vikingterdi soltýstikting ókpek jeli shyndady», – deydi eken. Qazaq dalasy da dauyldan kende bolghan emes. Shvedting ókpek jelinen kem soqpaytyn, tipti asyp týsetin yzgharly jel. Ol ýnemi yq jaghynnan soghady dep kim aitty? Synaqtan da qorytyndy shyghara bilu kerek. Aqyldy men aqymaqtyn, batyl men qorqaqtyng arasyndaghy aiyrma osynda.

Synaq ta, qiyndyq ta bizding shyn mәninde kim ekenimizdi týsinuimizge kómektesedi; boyymyzda ne bar, ne joghyn anghartyp, býkil bolmysymyzdy ashady. Búl synaq bireulerdi bir-birinen alshaqtatyp, әr jaqqa laqtyrsa, endi bireulerdi búrynghydan beter jaqyndastyryp, nyghaytady. Synaq degen bireuding jigerin qúm qylady, bireudi jigerin jany týsedi. «Jenimpazdar eshqashan berilmeydi, al berilgender eshqashan jene almaydy» demeushi me edi kemengerler.

Osy orayda Nelison Mandelanyng bir sózi esime týsip otyr. Osy bir qajyrly da qayratty adam birde:

– Men eshqashan jenilmeymin. Ne jenemin, ne ýirenemin, – degen eken.

Onyng sózine astar bere sóilegeni kýmәnsiz. Maghan osy adamnyng ústanymy jaqyn. Eng bastysy – odan kóp nәrse ýirenuge bolady.

Ermek Túrsynov

Abai.kz