Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107908. Jazylghandar — 102874. Qaytys bolghandar — 1725
Áleumet 1669 7 pikir 30 Shilde, 2020 saghat 12:29

Bәrimiz bir kemedemiz...

Jadymnan óshpes Gera-agham (Gerolid Beliger) 80 jas jasady. Sonyn jartysyn derlik dertimen kýresip ótkizdi. Dәlirek aytqanda, ayaghynyn auruymen alysty. Aqyry jenip shyqty. Búl bylay bolghan edi.

Onyn otbasyn, Stalinnin ýkimimen, Edil boyynan Soltýstik Qazaqstangha kýshtep kóshirgende Gerolid jeti jasta bolatyn. Áriyne, ol bala edi – ne ýshin ekenin týsingen de joq. Tek bәrin ýylerinen alyp shyghyp, eshelondargha tiyep, belgisiz baghytqa jóneltkeni ghana esinde qaldy.

Olar úzaq jýrdi. Aqyry poyyz aydalagha kelip toqtady. Tiri qalghandardyn bәrin sol jerge týsirip, «jaqyn tústa auyl bar, endi sonda túrasyndar» dedi. Boldy. Ómir әri qaray basqasha órbip jýre berdi.

Uaqyt óte kele Gerolid jergilikti balalarmen dostasyp aldy. Til ýyrenip, qazaq auylynyn óz perzentindey bolyp ketti (qazir búl shaghyn eldi meken «Ysqaq Ybyraev atyndaghy auyl» dep atalady). Eptiligi men jyldamdyghy ýshin ony bәri Jelayaq deytin. Ol shynynda da jýgirgende aldyna jan salmaytyn. Birde shauyp kele jatyp attan úshyp týsti. Ayaghyn jaralap aldy. Sosyn suyq jauyn astynda qalyp, syrqatyn asqyndyrdy. Úzaq azap tartty. Aqyrynda ayaghynan ayyryldy. Ondaghan jyl boyy baldaqpen jýrdi. Keyin ota jasatyp, buyndaryn kestirip, әbden zәrezap bolghan baldaqty tastap, tayaqqa auysty. Esimde, songhy kýnderine deyin Gera-agham ensesin tik ústady. Qaljyn aytyp, kónildi jýrgendi sýyetin. Tipti ayaghynyn auruyn da kýlkige aynaldyratyn. Qysqasy, ómirge quana bildi. Enbek etti.

Múny nege aytyp otyrmyn?

Qazir janalyqtar legin oqudyn ózi azap. Óytkeni, jappay jaghymsyz sipat alyp ketti. Psihologiyalyq túrghydan búl óte auyr. Qiyn zamangha tap keldik. Preziydent «soghys jýrip jatqanday» dedi ghoy. Soghys degen – bәrimizge de qatysty zaual. Demek, birigu kerek. Áytpese jeniske jetu neghaybyl.

«Sausaq birikpey iyne ilikpeydi» dep halyq beker aytpaghan. «Birikken jýz bytyranqy myndy alady» degen sóz de bar. Naghyz dana tújyrymdar.

Soghys degen – synaq. Al synaq kezinde adamdar týrli qyrynan tanylady. Bireuler abyrjyp, dýrlikse, endi bireuler saptan qashady. Bireu ayqasqa batyl úmtylsa, bireu satqyn bop shyghady. Soghys adam boyynda búghyp jatqan arsyzdyq pen opasyzdyqty ashady, sonymen qatar kisinin en abzal jәne asqaq qasiyetterin de kórsetedi. Bireu qorqaq, al ekinshi bireudin batyr ekeni ayqyndalady. Bireudin qorqaulyghy tanylsa, ekinshi bireu ózgelerdi qútqaru ýshin ózin qúrban etedi.

Býginde de sonday jaghdaylardy kórip otyrghandaymyz. Qanshama dәriger alghy shepte ayqasyp jýr, qanshasy óz ómirin qúrban etti. Úrys alanyn tastap ketpey, kýresti jalghastyrushylar bar, sonymen qatar dәrilerdi qymbatqa satam dep, ústalyp jatqandar da bar. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta múndaylar birden atu jazasyna kesiletin...

Soghys adamdardyn tabandylyghy men adaldyghyn synaydy. Áytse de, men kóptin aqylyna ýmit artamyn. Birikpesek qúritynymyzdy bәri de sezinuge tiyis.

«Auyldyn iyti ala bolsa da, bóri kelgende birigedi». Dәl qazir salghylasyp jatatyn uaqyt emes ekeni anyq. Ashulanudyn da, bireudin yzasyna tiyudin de keregi joq. Ókpe-renishtiin bәrin úmytugha tiyispiz. Onday kez emes. Ortaq qaterdin aldynda ózara til tabysyp, ony birlese jenuge tyrysqan jón. Men tipti myna pandemiyany tútas memleketimizdin beriktigine syn dep qaraudy úsynamyn. Qanshalyqty eseygenimizdi, mәmilege kelip, kelisuge beyim ekenimizdi, osy elde ómir sýretinderdin mýddesi ýshin әreket ete alatynymyzdy bayqatatyn syn.

Preziydenttin «estiytin memleket» turaly aytqanyna da kóp bola qoyghan joq. Búl – manyzdy mәsele. Biraq osy memlekettin ózin onyn azamaty estiy me? Búghan asa senimdi emespin. Memleket «Qoghamdyq oryndarda maska taq. Ózindi qorgha, jaqynyna janashyr bol» deydi. Biraq azamattardyn bәri birdey búghan qúlaq asyp jatqan joq. Memleket aytady: «Dýrlikpe, abyrjyma. Ózine de, maghan da kómektes. Toydy tyya túr. Shyda». Alayda múny da tyndamaytyndar barshylyq. Basqa elderdegi, mәselen, Reseydegi jaghdaydyn bizdegiden ayyrmasy shamaly. Biraq ol eldin halqy psihologiyalyq ornyqtylyq tanytyp, psihozgha úrynyp jatqan joq. Bizdin mentaliytettin ereksheligi – qúlashyn kenge jayghan kerenaulyq, qayta-qayta eskertu men ótinuge qaramastan saqtyq sharalaryn saqtamaushylyq. Áleumettik kýygelektik. Búl týsinikti de, óytkeni, júrt jaqyndarynan ayryluda, biraq soghys jaghdayynda, ókinishke qaray, shyghyn bolmay túrmaydy.

Al keybir elder koronavirusty jenip jatyr. Gruziya EO-gha mýshe emes postkenestik elderdin alghashqysy bolyp, Euroodaq koronavirustyn taraluy jóninen qauipsiz dep tauyp, azamattaryna esik ashqan 15 memlekettin qataryna kirdi.

9 shildede Dubayda dala gospitalinen songhy nauqas jazylyp shyqty. Qala oqshaulanu rejiyminin en qatan fazasyn artqa tastady.

Vietnam da virusty jenip, quanyp jatyr. «100 milliongha juyq halyqqa nebәri 372 nauqastan kelip túr, kóbi syrttan oralghan adamdar, olar birden qatan karantinge jatqyzyluda». Múny jaqynda Qazaqstannyn Vietnamdaghy elshisi Erlan Bayjanov habarlady.

28 sәuirde Ontýstik Koreya, Avstraliya jәne Jana Zelandiya pandemiyany jengenin mәlimdedi.

Chernogoriya COVID-19 júqtyrghan adamdarynyn bәri sauyghyp shyqqan Europadaghy birinshi el boldy...

Búl elder koronavirusty nenin arqasynda jendi?

Bir ghana faktordyn – TÁRTIPTIN arqasynda. Al tәrtip jaghyna kelgende úyatty ekenimiz – bәrimizge belgili.

Aytpaqshy.

Qazirgi әleumettik jelige men «kezeksiz mikrofon» dep at qoygham. Bәri tynbay sóylep jatady. Jәne bir mezette. U-shudan qúlaq túnady, biraq birdene týsinu neghaybyl. Al búryn minbege shyghyp, qolyna mikrofon beriluinin ózi onay bolmaytyn. Saghan sóz berilui ýshin aldymen talay is tyndyryp, soghan layyq bolugha tiyis edin. Ókinishtisi, býginde ony úmyttyq. Aytylghan Sózdin týpki mәnin úghatyndar da kóp emes. Al sayyn dalada Sózdin qúny qanday edi! Sózben derttini emdeuge de, kisi óltiruge de bolatyn. Aytylghan Sóz – atylghan oq. Ony keri qaytara almaysyn. Sondyqtan da qauipti. Sóz jýrekke dóp tiyui mýmkin. Sózdin mәnin týsinudi qayta ýyrene alsaq qoy, shirkin.

Shyny kerek, ýnemi óz jazylushylarynyn sanyna alandap, «aldamshy jyltyraq» izdeytinderdi onsha týsine bermeymin. Arzan sensasiyamen arandatu arqyly kýn kóretin jurnalister men blogerler bar. Taghy qanday byqsyq bar eken dep qoqystan bas kótermey súghyna týsetin keybir sayttar men basylymdar bar. Biraq qazir óytetin hal emes qoy. Uaqytsha bolsa da, qoya túrugha bolmay ma? Onsyz da jaghday mәz emes.

Menin jaqyndarymnyn da kóbi auyrdy. Keybiri qaytpas sapargha attandy... Men de kýyinem. Ashynam. Ishimdegi yza-kýyikti aqtarghym keledi. Kómeyime óksik kepteledi. Biraq... bәrin týsinem. Qimas adamynnan ayrylghanda, qalghanynyn bәri bos sóz.

Esesine...

Esesine, basqalary jazylyp shyqty. Keremet qoy! Auyr dertten ayyghyp shyqqandar men qiyndyqty ensere alghandar ghana ómirdin qanshalyqty ghajap ekenin úgha alady dep Beliger talay aytyp edi.

Ras, bәri biz qalaghanday bolmay jatyr. Qoldan kelmey jatqan nәrse kóp. Qatelik te jetedi. Otandyq medisina jýyesindegi kemshilikterdin bәri ashyldy. Búl turaly búryn da aytylatyn, biraq memleket ony ne estimedi, ne estimegen synay tanytty. Endi jetken jerimiz osy. Cúmdyq qarajat júmsaldy. Sonshama aqshagha kovid boyynsha birinshi oryndy «satyp alghanday» boldyq. Basqasha aytqanda, ýkimet óz mindetin atqara almady. Endigi eki aptada onyn osy qúramda әldebir nәtiyje shyghara qoyuy da neghaybyl. Shyn mәninde, preziydentke uaqyt sozudyn keregi joq edi. Ne ýshin? Jyldar boyy jasalmaghan nәrse on tórt kýnde jýzege asa qoya ma?

Menin oyymsha, ýkimet otstavkagha ketuge tiyis. Jana adamdar qajet. Batyl qadamgha bara alatyn isker jandar kerek. Búyryq kýtip qana búyyghyp otyratyn barypkel-shauypkelder emes, oylau jýyesi memleketshil, derbes túlghalar kerek. Jaghalaulardy jalghaytyn jana kópirler kerek. Birinin ornyn biri basa bergish búrynghylar óz qauqarsyzdyghyn dәleldep tyndy. Endi ahualdy týzeu kerek. Áli de kesh emes. Tek sayasiy jiger men naqty is-әreket jospary qajet.

Bәrimiz mynany úmytpayyq: búl – bizdin memleket. Basqa memleketimiz joq. En manyzdysy – yzalanbau. Yza aqyl men jýrekke qúlaq astyrmaydy. Dúrys qorytyndy shyghara biludin ózi manyzdy. Bәrine ózgelerdi kinәlamaghan jón. En onayy, en tiyimdisi osy bolyp kórineri anyq. Eger preziydent batyl әreketke kiriser bolsa, oghan kómekteskenimiz abzal. Oghan da onay emes...

Búghan qosa, býkil jemqorlyq, úrlyq, tәrtip búzu faktileri boyynsha dәleldi de anyq aqparat qajet. Múnyn bәrin aytu kerek. Osy tústa haypqúmar jazghyshbekter ghana emes, shyn mәninde jaghdaygha jany auyryp jazatyn naghyz jurnalisterdin de bar ekenin aytugha tiyispin. Olar qay jerde qanday óreskel jaghday bolyp jatqanyn habarlauda. Ol jayttargha tez arada nazar audaru qajet. Osylay birlese qimyldau arqyly ghana jetistikke jete alamyz.

Adamzat tarihynda búryn da talay indet bolghan. Búdan da qorqynyshty zobalandar ótken. Biraq bәribir ayaqtalghan ghoy. Dәl qazir mynau jat, mynau jaqyn dep bóletin kez emes. «Kemedeginin jany bir» deydi. «Jan» degenimiz qazir – «ómir men taghdyr» maghynasynda. Al ómir qiyndyqsyz bolmaydy. Bastysy – ony qalay qabyldauda. Bireu bәrine moyynsúnyp, jeniledi. Al bireu sol qiyndyqtyn ózinen de bir qorytyndy shygharady. Demek, synaq degen – júmbaq esep sekildi nәrse. Al kez kelgen júmbaqtyn sheshui bolady. Yaghni, bәri óz qolymyzda. Sony qalay sheshudi oylauymyz kerek. Ýnemi qiyndyqtan qorqyp, ony asqyndyra beremiz be, ony jenudin joldaryn izdeymiz be? Sheshimin ózderiniz aytarsyzdar.

Shvedter: «Vikingterdi soltýstiktin ókpek jeli shyndady», – deydi eken. Qazaq dalasy da dauyldan kende bolghan emes. Shvedtin ókpek jelinen kem soqpaytyn, tipti asyp týsetin yzgharly jel. Ol ýnemi yq jaghynnan soghady dep kim aytty? Synaqtan da qorytyndy shyghara bilu kerek. Aqyldy men aqymaqtyn, batyl men qorqaqtyn arasyndaghy ayyrma osynda.

Synaq ta, qiyndyq ta bizdin shyn mәninde kim ekenimizdi týsinuimizge kómektesedi; boyymyzda ne bar, ne joghyn anghartyp, býkil bolmysymyzdy ashady. Búl synaq bireulerdi bir-birinen alshaqtatyp, әr jaqqa laqtyrsa, endi bireulerdi búrynghydan beter jaqyndastyryp, nyghaytady. Synaq degen bireudin jigerin qúm qylady, bireudi jigerin janiy týsedi. «Jenimpazdar eshqashan berilmeydi, al berilgender eshqashan jene almaydy» demeushi me edi kemengerler.

Osy orayda Nelison Mandelanyn bir sózi esime týsip otyr. Osy bir qajyrly da qayratty adam birde:

– Men eshqashan jenilmeymin. Ne jenemin, ne ýyrenemin, – degen eken.

Onyn sózine astar bere sóylegeni kýmәnsiz. Maghan osy adamnyn ústanymy jaqyn. En bastysy – odan kóp nәrse ýyrenuge bolady.

Ermek Túrsynov

Abai.kz

7 pikir