... Ótti. Bәri de ótedi. Ótken, biraq, jadymyzdan óshpeydi. Jadymyzda janghyryp túratyn ótken kýnder oqighasyna ókinip te, ózgeshe mәn berip te  jatamyz. Ásirese, ókinishimiz basym. Ótken kýnderden qazaqtyng ókinishpen eske alatyn bir oqighasy - Jeltoqsan kóterilisi. Jeltoqsan kóterilisi bolghan jyl men aidy barmaq býgip otyryp sanasaq - shiyrek ghasyrdyng shegin keship ótedi ekenbiz. Shiyrek ghasyrdyng sheginde  qazaq últynyng ghasyrlar boyy azattyqqa úmtylghan kýresin jalghastyryp, jan ayamaghan jastar turasynda, Qayrattay qaharman úldardyng erligi jayynda kem aitylmaghangha úqsaydy. Áytkenmende, bizde  erlikti dәripteuden góri «gói-gói» basym siyaqty. «Jeltoqsanshylar tolyq aqtalghan joq» dep әldekimge ókpe artamyz. «Jeltoqsanshylar ýisiz-kýisiz dalada jýr» dep kijinemiz. «Qogham, memleket tarapynan jeltoqsanshylargha layyqty mәrtebe berilmey keledi»  dep taghy da múng shaghamyz. Osynyng bәri de ras. Alayda, ang ekesh ang da jarasyn jalap jazady: demek, bizding de ótkenge salauat aityp, bauyrymyzdy jazyp, basymyzdy kóteretin uaqyt boldy emes pe? Jeltoqsannyng súrqay kýni týtep túrghan kezde ayaz qaryghan alangha alshang basyp barghan jigerli jastar Mәskeuden jayly túrmys, ynghayly júmys, janbaghysqa jetip artylatyn jalaqy men zeynetaqy súrap barmaghan shyghar.

... Ótti. Bәri de ótedi. Ótken, biraq, jadymyzdan óshpeydi. Jadymyzda janghyryp túratyn ótken kýnder oqighasyna ókinip te, ózgeshe mәn berip te  jatamyz. Ásirese, ókinishimiz basym. Ótken kýnderden qazaqtyng ókinishpen eske alatyn bir oqighasy - Jeltoqsan kóterilisi. Jeltoqsan kóterilisi bolghan jyl men aidy barmaq býgip otyryp sanasaq - shiyrek ghasyrdyng shegin keship ótedi ekenbiz. Shiyrek ghasyrdyng sheginde  qazaq últynyng ghasyrlar boyy azattyqqa úmtylghan kýresin jalghastyryp, jan ayamaghan jastar turasynda, Qayrattay qaharman úldardyng erligi jayynda kem aitylmaghangha úqsaydy. Áytkenmende, bizde  erlikti dәripteuden góri «gói-gói» basym siyaqty. «Jeltoqsanshylar tolyq aqtalghan joq» dep әldekimge ókpe artamyz. «Jeltoqsanshylar ýisiz-kýisiz dalada jýr» dep kijinemiz. «Qogham, memleket tarapynan jeltoqsanshylargha layyqty mәrtebe berilmey keledi»  dep taghy da múng shaghamyz. Osynyng bәri de ras. Alayda, ang ekesh ang da jarasyn jalap jazady: demek, bizding de ótkenge salauat aityp, bauyrymyzdy jazyp, basymyzdy kóteretin uaqyt boldy emes pe? Jeltoqsannyng súrqay kýni týtep túrghan kezde ayaz qaryghan alangha alshang basyp barghan jigerli jastar Mәskeuden jayly túrmys, ynghayly júmys, janbaghysqa jetip artylatyn jalaqy men zeynetaqy súrap barmaghan shyghar. Otarshyldyqtyng qandy qaqpan, tar shengelinde ómir sýru tayqy mandaylaryna jazylghan sor ekenin qapysyz úqsa da aqyryp tendik súraghan oghylandar «Qazaqqa qazaq basshy kerek» degen úran kóterdi. Búl - Kolbin deytin «qolbalanyn» biyligine emes, qazaqtyng otar haline kýiinip, totalitarlyq biylikke qarsy shyqqan halyq ýni edi. Jeltoqsanshylar sonday-aq «Eshbir últqa artyqshylyq berilmesin!», «Lenindik últ sayasatynyng prinsipterin qúrmetteudi talap etemiz!», «Lenin iydeyasy jasasyn!», «Ár respublikany óz kósemi basqarsyn!», «Qazaqstan jasay bersin!» degen úrandarymen aspan astyn kýnirentti. Býgingi júrtqa «Lenindik últ sayasatynyng prinsipteri» degen sóz kýngirt boluy mýmkin, әitsede, «últ sayasatynyng prinsipteri» men «eshbir últqa eselep artyqshylyq bermeudin» qajettiligi kýn tәrtibinen týse qoyghan joq.

Jeltoqsannyng jigerli úly men qyzy sheshushi kýreste jenske jetti! Tәuelsizdigin TMD elderining ishinde eng songhy bolyp jariyalasa da, Qazaqstan bir kezdegi sayasy ortalyqtyng ozbyrlyghyna jauap retinde Alashtyng azat kýinin dәl 16 jeltoqsanda kýlli әlemge pash etti. «Elim», «jerim» dep egilgen ruhty jastardyng erligine búdan asqan marapat, búdan asqan qúrmet bar ma myna jaryq dýniyede?!! Eng bastysy eling bostan. Eling azat. Biylikke bút artqan, qazaghyn tanymaytyn osy kýngi kezdeysoq bireuler ýshin kýiinudin, soghan bola qara aspandy jamylyp qayghy keshuding qajeti shamaly. Er Alashtyng úrpaghy aman bolsa, esemiz qaytady, kem túsymyz kemerine keledi. Tek jeniske jetkizgen, Tәuelsizdik tuyn qolymyzgha ústatqan jeltoqsandyq ruhmyz múqalmasyn!

«Abay-aqparat»