Qazyghúrttyng basynda keme qalghan… Anyz boyynsha dýniyeni topan su basyp, tartylar tústa bir taudyng basyna qayyrlaydy. Núh kemesi toqtaghan tau – Qazyghúrt. 

Qazyghúrttyng kiyeli topyraghynda ómirge kelip, tughan jerding qadiri men qasiyetin bilgen erlerding biri – Qúlmat Ómirәliyev. Qazirgi tanda ghalymnyng tughan jerinde Q.Ómirәliyev atyndaghy orta mektep pen audan ortalyghy Qazyghúrtta ghalymnyng atymen atalatyn Ortalyq kitaphana bar. Búl bilim ordalary ghalymnyng enbegin dәripteu, halyqqa tanytu baghytynda kóptegen ister atqaryp keledi. 

Al endi tughan jeri dәriptep, halqy qadir tútqan Q.Ómәriliyev kim edi? 

Qúlmat Ómirәliyev  1930 jyldyng qarasha aiynyng 10-júldyzynda qazirgi Týrkistan oblysy, Qazyghúrt audanynda ómirge kelgen. 

Shymkenttegi múghalimder institutynyng qazaq tili men әdebiyeti fakulitetin 1951 jyly bitirgen son, enbek jolyn orta mektepte qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghaliminen bastaghan. 

1953 – 57 jyldary Abay atyndaghy Qazaq memlekettik pedogogikalyq institutynyng filologiya fakulitetinde enbek etip, ary qarayghy ómir jolyn ghylymgha arnady. 

1972 jyldan ómirining songhy kýnderine deyin Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng Ahmet Baytúrsynúly  atyndaghy Til bilimi institutynyng týriktanu jәne til tarihy bóliminde agha ghylymy qyzmetker bolyp qyzmet atqardy.  

1970 jyly akademik I.Kenesbaevtyng jetekshiligimen «XV – XIX ghasyrlardaghy qazaq poeziyasynyng tili» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiyasyn qorghaghan. 

Q.Ómirәliyev qazaq tilining grammatikasy, til tarihy, qazaq poeziyasynyng tili, kóne dәuir eskertkishteri, tekstologiya, etimologiya mәselelerine qosa qoghamtanu mәselelerine de batyl qalam tartqan ghalym. Onyng 300-den astam ýlkendi-kishili enbekteri bar. 

Qazaq tilining abyz anasy akademik Rabigha Syzdyqova zamandasy, әriptesi Qúlmat Ómirәliyev turaly «Shynayy ghalym, abzal azamat. Ol  osynday qasiyetterge ie shyn ghalym bolatyn, býkil bolmys bitimimen, bilimimen, sol bilimdi dúrys jarata bilgen qabiletimen tabighatynan tua bitken ghalym edi. Búl tanym eng alghash ret onyng 1963 jyly «Qazaqstan mektebi» jurnalynda jariyalanghan «Qazaq әdebiyeti tili tarihyn qay túrghydan zertteu kerek?» degen maqalasyn oqyghanda bastalghandy. Ghalymdyq joldy endi bastaghan Qúlmat ózining qadam alysyn osydan aq tanytty. Q. Ómirәliyev bolsa – búl rette keninen qanat jayghan zertteushi» - dep bagha bergen [1, 299 b.]. 

Q.Ómirәliyevting Dulat Babatayúly siyaqty kesek aqynnyng әdebiyettegi ornyn aiqyndap, tilin tanytudaghy enbegin airyqsha atau kerek. Ol Abaygha  deyingi qazaq poeziyasynyng alyby Dulat Babatayúlyn býgingi tanym tórine shygharghan zertteushi boldy. 

Osy jerde taghy maqtana aitugha bolarlyq dýnie – Qúlmat Ómirәliyev enbekteri kózi tirisinde alys sheteldik ghalymdardyng nazarynan tys qalmady. Mysaly, Charl F.Carson men Hasan Oraltaydyng 1983 jyly Londonda «Central Asian Survey» atty aghylshyn basylymynda «Kýltegin: keleshek ýshin nasihat pa?» deytin ýlken maqala jariyalandy. Ol maqala 1985 jyly Ankarada «Asia-Afrika Araqtirmalari Grubun» atty jinaqta audarylyp taghy basyldy. Osy eki maqalada Q.Ómirәliyevting 1982 jylghy «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan «Kýltegin» atty ýlken maqalasyna 68 jerde silteme jasalghan [1, 4 b.]. Búl ghalymnyng týrkologiya ghylymynda alghan ýlken baghasy der edik. 

Qúlmat Ómirәliyev әr sәtte tughan oilaryn hatqa týsirip qoidy әdet etken eken. Sol mashyghynyng biri - әriptesterine, zamandastaryna hat jazu eken. Tek olarmen shektelmey, sheteldegi týrkitanushylarmen da tyghyz baylanysta bolghan, hat alysqan. Majarstandyq әigili qypshaqtanushy ghalym Ishtvan Qonyr Mandokiyding Q.Ómirәliyevke jazghan haty bar. 

 Qúlmat Ómirәliyev tek qazaq halqynyng úly, ghylymda orny bar ghalym ghana emes sonymen qatar otbasynda adal jar, tau  túlghaly әke  bola bildi. Úrpaghynyng boyyna qazaq halqynyng tanymymen qosa, izgilik pen ghylymgha degen sýiispenshilikti sinire bilgen әke. Júbayy marqúm Beysenbaeva Aida Arshabekqyzy – pedagogika ghylymdarynyng doktory, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining professory bolghan. Áke jolyn qughan qyzy Ibraeva Janar Qúlmatqyzy. Janar Qúlmatqyzy - filologiya ghylymdarynyng doktory, dosent. 

Q.Ómirәliyev az ghana ómirinde kóptegen isterdi atqaryp ýlgergen. Ghalymnyng ózi ólse de, sózi ólmeydi, Q.Ómirәliyev mәngi esimizde.

Ata tarih aighaqtary (Q.Ómirәliyevting tughanyna 70 jyl toluyna). – Almaty, 2001, 340 b.

Pashan D.M

A.Baytúrsynúly at. Til bilimi institutynyng Til tarihy jәne dialektologiya bólimining agha ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz