Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5453 0 pikir 29 Aqpan, 2012 saghat 14:29

Núrghaly Jýsipbay. Hojaly qyrghyny - týgel Týrkining qaytpaghan kegi

 

2012 jyl Astananyng «týrki әlemining mәdeny astanasy» atanghan jyly bolyp tariyhqa endi.

Osy tarihy is-sharagha qatysty Týrki tildes elderden kelgen óner tarlandary jiyrma tórtinshi aqpan kýni dýrkiretip óz ónerin әlemge pash etse, jiyrma besinshi aqpanda shygharmashylyq toptardyng halyqaralyq  festivali ótti.

Al, osydan dәl jiyrma jyl búryn, dәlirek aitsaq, 1992 jyldyng jiyrma besinshi aqpanynan jiyrma altynshy aqpangha qaraghan týni bauyr el Ázerbayjannyng Hojaly kentine Armeniya (366-polktyng qatysuymen) basa kóktep kirip, enbektegen baladan enkeygen kәrige deyin asqan qanisherlikpen, ayausyz qyryp salghan edi.

Tauly Qara Baqtaghy jalghyz әuejay әzerbayjandar túratyn  Hojalyda bolatyn, negizgi avtotrassa da osy jerden ótetin. Sondyqtan da Armyandargha osy kentti basyp alu strategiyalyq jaghynan útymdy bolsa, sayasy jaghynan týrkilerding saghyn syndyru, ruhyn basyp-janshu, qorqytu, taptau, ses kórsetu boldy. Soraqysy, qúddy fashistik lagerdegi jendetter sekildi qolgha týsken sәbiylerding terisin tiridey sypyrdy, sýiekterin suyryp alyp, әrtýrli dәrilerdi egu  arqyly әrtýrli synaqtar jýrgizdi.

 

2012 jyl Astananyng «týrki әlemining mәdeny astanasy» atanghan jyly bolyp tariyhqa endi.

Osy tarihy is-sharagha qatysty Týrki tildes elderden kelgen óner tarlandary jiyrma tórtinshi aqpan kýni dýrkiretip óz ónerin әlemge pash etse, jiyrma besinshi aqpanda shygharmashylyq toptardyng halyqaralyq  festivali ótti.

Al, osydan dәl jiyrma jyl búryn, dәlirek aitsaq, 1992 jyldyng jiyrma besinshi aqpanynan jiyrma altynshy aqpangha qaraghan týni bauyr el Ázerbayjannyng Hojaly kentine Armeniya (366-polktyng qatysuymen) basa kóktep kirip, enbektegen baladan enkeygen kәrige deyin asqan qanisherlikpen, ayausyz qyryp salghan edi.

Tauly Qara Baqtaghy jalghyz әuejay әzerbayjandar túratyn  Hojalyda bolatyn, negizgi avtotrassa da osy jerden ótetin. Sondyqtan da Armyandargha osy kentti basyp alu strategiyalyq jaghynan útymdy bolsa, sayasy jaghynan týrkilerding saghyn syndyru, ruhyn basyp-janshu, qorqytu, taptau, ses kórsetu boldy. Soraqysy, qúddy fashistik lagerdegi jendetter sekildi qolgha týsken sәbiylerding terisin tiridey sypyrdy, sýiekterin suyryp alyp, әrtýrli dәrilerdi egu  arqyly әrtýrli synaqtar jýrgizdi.

Osy bir qandy qyrghyn turaly armyan premier-ministri Serj Sarkisyan óz pikirin «Qara baq» kitabynyng avtory Tomas de Valgha bergen súhbatynda bylaysha qysqasha týiindeydi: «Do Hodjaly azerbaydjansy dumali, chto s namy mojno shutky shutiti, ony dumali, chto armyane ne sposobny podnyati ruku na grajdanskoe naseleniye. My sumely slomati etot stereotiyp»...

Al, Hojaly shabuylyna qatysqan Reseylik әskery barlau bólimshesining bastyghy V.Saveliev búl qyrghyndy bylaysha moyyndaydy: «Ya ne mog ne napisati pro vse eto. Ne mogu zabyti prostrelennye tela ludey, detey y jenshiyn, beremennyh, nevest. Pusti azerbaydjansy menya prostyat za to, chto ne smog nichego sdelati vo vseh etih sobytiyah s krovavym y besposhadnym ishodom. Toliko lishi napisannui mnoi sekretnui spravku poslal y v Kremli, y generalam Glavnogo razvedyvatelinogo upravleniya Ministerstva oborony SSSR. Chitayte, skazal. Posmotriyte, kak oporochena nasha russkaya ofiyserskaya chesti». («Sekretnaya spravka» kitabynan.)

Áskery tilshi Yuriy Romanov bolsa, óz kitabynda bylay dep týrshige jazady: «Ya vyglyadyvay v krugloe okoshko y bukvalino otshatyvaysi ot nepravdopodobno strashnoy kartiny. Na jeltoy trave predgoriya, gde v teny eshe dotaivait serye lepeshky snega, ostatky zimnih sugrobov, lejat mertvye ludi. Vsya eta gromadnaya ploshadi do blizkogo gorizonta useyana trupamy jenshiyn, starikov, staruh, malichikov y devochek vseh vozrastov, ot grudnogo mladensa do podrostka... Glaz vyryvaet iz mesiva tel dve figurky - babushky y malenikoy devochki. Babushka s sedoy nepokrytoy golovoy lejit lisom vniz ryadom s kroshechnoy devochkoy v goluboy kurtochke s kapushonom. Nogy u nih pochemu-to svyazany koluchey provolokoy, a u babushky svyazany eshe y ruki. Obe zastreleny v golovu. Poslednim jestom malenikaya, let chetyreh, devochka protyagivaet ruky k ubitoy babushke».

Búl qylmystyng nәtiyjesinde 613 beybit túrghyn óltirildi, oqqa úshqan 1000-gha juyq adam jarymjan mýgedekke ainaldy. 106 әiel, 63 sәbi, 70 aqsaqaldyng ómiri qiyldy. 8 әulet týgelimen óltirildi. 25 bala әkeden de shesheden de airylyp,  jetim qaldy, 130-bala әkesiz yaky anasyz qaldy. Tútqyndalghan 1275 adamnyng 150-i turaly mәlimet osy kýnge deyin mýldem joq.

Ázerbayjandargha jasalghan búl qylmys qatygezdigi túrghysynan әskery qylmys bolyp tabylady. Olay deuge sebep te joq emes.

Birinshiden, beybit túrghyndardy jappay qyru operasiyasynda arnayy tehnikamen jabdyqtalghan 366-nshy әskery polki kentting kirisi men shyghysyn tolyghymen bekitip (halyqaralyq soghys erejesi boyynsha әskery qimyldan búryn arnayy jasalghan dәliz arqyly beybit halyq soghys aimaghynan shygharyluy tiyis), beybit eldi nysanagha ainaldyrghan, qolgha týskenderge ayausyz qinau әreketteri jasaghan.

Ekinshiden, búl qyrghyn kezinde 1)Jeneva konvensiyasynyn, 2)BÚÚ-nyng  «Adam qúqyghynyng jalpy deklorasiyasynyn», 3) Azamattyq pen sayasy qúqyq konvensiyasynyn, 4) Áskery soghys kezi men uaqytsha toqtau kezinde әiel adamdardy jәne ana men balany qorghau konvensiyalary búzylghan.

Sonday-aq, armiyan qaruly kýshterining әzerbayjandyqtardy últtyq jәne diny erekshelikterine baylanysty jappay joy maqsatynda jasaghan búl jantýrshigerlik әskery qylmysyn «genosiyd» dep baghalaugha tolyq negiz bar. Óitkeni, 1948 jyly BÚÚ-nyng «Genosittik qylmystyng aldyn alu jәne jazagha tartu konvensiyasynda» genosid resmy týrde adamzatqa jasalghan qylmys bolyp tabylady. Al, osy konvensiyada kórsetilgen bes baptyng ýsh kategoriyasy Hodjalyda jauyzdyqpen oryndalghan.

Olar: a) Qanday da bir top ókilderining óltirilui.

Negiz: Óltirilgending barlyghy da әzirbayjandyqtar bolyp tabylady.

ә) Qanday da bir top ókilderine auyr týrde dene nemese psihologiyalyq zardap keltiru.

Negiz: Sәbiylerding jilik sýiekterining suyrylyp alynuy, olargha dәrilik synaqtardyng jýrgizilui, tiridey terilerining sypyryluy, denelerine krest belgisin basu t.b.

b) Qanday da bir topty tolyghymen nemese bir bólshegin joy maqsatynda ómir sýru shartyn qasaqana ózgertu.

Negiz: 613 beybit túrghyn óltirildi, oqqa úshqan 1000-gha juyq adam jarymjan mýgedekke ainaldy. 106 әiel, 63 sәbi, 70 aqsaqaldyng ómiri qiyldy. 8 әulet týgelimen óltirildi. 25 bala әkeden de shesheden de airylyp,  jetim qaldy, 130-bala әkesiz yaky anasyz qaldy. Tútqyndalghan 1275 adamnyng 150-i turaly mәlimet osy kýnge deyin mýldem joq

Armeniyanyng Hojalyda әzirbayjandargha qarsy jasaghan jantýrshigerlik qylmysy ýshin Armeniyanyng súrqiya sayasatyn adamy jәne azamattyq túrghydan aiyptaymyn jәne әdiletti ornatu ýshin Týrki әlemin birlik pen auyzbirshilikke shaqyramyn.

Sarkisyannyng jogharydaghy kózqarasynan qatty shoshynyp, arnayy tekseru-zertteu júmystarynyng nәtiyjesinen jaghasyn ústasa kerek,  AQSh Kongresi Hodjaly qyrghynyn «1992 jyldyng eng auyr tragediyasy» dep jariyaldy. Al, Islam Yntymaqtastyq Úiymyna mýshe elu bir elding parlamentteri Hojaly qyrghynynyng adamzatqa jasalghan qylmys retinde tanyluy ýshin memlekettik jәne halyqaralyq qoldau kórsetu turaly sheshimin qabyldady.

«Memorial» sekildi kóptegen halyqaralyq úiymdar óz pozisiyalaryn  ashyq jariyalap keledi...

Biraq, әli de bolsa Qara baq mәselesi beybit jolmen óz sheshimin tapqan joq, Hojaly qyrghyny әzirbayjan halqyna jasalghan genosid retinde әlemdik dengeyde moyyndalmay keledi, әli de bolsa, әdildik óz taghyna ornyqqan joq, qylmysyn ashyq týrde jariyalaghan Sarkisyandar tayrandap, sayrandap jýr...

Biyl qazaq elining bas qalasy týrki júrtynyng mәdeny astanasy atandy. Dúrysy, Qazaqtyng Astanasy týrki әlemi ýshin tek mәdeny emes, sonymen qatar, әdilettin, әdildiktin, danalyqtyn, beybit sheshimning Astanasy bolyp tariyhqa enui tiyis.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517