«Halyqtyq jekeshelendiru» kýzding bel ortasynda bastalatyn boldy! Ministrler Kabiynetining keshegi jiynynda osynday sheshim qabyl alyndy. Osylaysha Qazaqstan Kóshbasshysy bastamashy bolghan «halyqtyq IRO» ayasynda, biylghy qazan aiynda qazaqstandyqtargha «magistraldy múnay qúbyrlarynyng qojayyny» - «QazTransOyldan» enshi iyelenu mýmkindigi tughyzylmaq. Bir qyzyghy, ýkimettegiler búl mýmkindikti azamattardy «MMM»-nyng «qarjylyq qúrdymyna» qúlaudan qútqaratyn qúral retinde de qarastyrady eken. El Ýkimetining osy otyrysynda ózge de eleng etkizerlik janalyqtar jariya etildi.

Jahandyq daghdarys jaghadan al­ghanda, jayrap qala jazdaghan kóptegen «jýie qúraushy» kәsiporyndar men jetekshi bankterdi Ýkimet jetekke alghany mәlim. Osylaysha memleket ekonomikagha dendey endi. «Endi, - deydi viyse-premier Qayrat Kelimbetov, - Dýniyejýzilik banktin, sonday-aq Europalyq qayta qúru jәne damu ban­kining songhy úsynymy boyynsha jeke sektordyng ýlesin jәne jeke iyn­vestisiyalardy arttyru qajet. Osyghan baylanysty men «halyqtyq IRO» bagh­darlamasy dәl qazir eng dúrys әri ózekti dep sanaymyn. Sonyng arqasynda Qazaqstan azamattary elimizding iri aktivterinin, últtyq kompaniyalarynyng aksionerlerine ainalu mýmkindigine qol jetkizedi».

«Halyqtyq jekeshelendiru» kýzding bel ortasynda bastalatyn boldy! Ministrler Kabiynetining keshegi jiynynda osynday sheshim qabyl alyndy. Osylaysha Qazaqstan Kóshbasshysy bastamashy bolghan «halyqtyq IRO» ayasynda, biylghy qazan aiynda qazaqstandyqtargha «magistraldy múnay qúbyrlarynyng qojayyny» - «QazTransOyldan» enshi iyelenu mýmkindigi tughyzylmaq. Bir qyzyghy, ýkimettegiler búl mýmkindikti azamattardy «MMM»-nyng «qarjylyq qúrdymyna» qúlaudan qútqaratyn qúral retinde de qarastyrady eken. El Ýkimetining osy otyrysynda ózge de eleng etkizerlik janalyqtar jariya etildi.

Jahandyq daghdarys jaghadan al­ghanda, jayrap qala jazdaghan kóptegen «jýie qúraushy» kәsiporyndar men jetekshi bankterdi Ýkimet jetekke alghany mәlim. Osylaysha memleket ekonomikagha dendey endi. «Endi, - deydi viyse-premier Qayrat Kelimbetov, - Dýniyejýzilik banktin, sonday-aq Europalyq qayta qúru jәne damu ban­kining songhy úsynymy boyynsha jeke sektordyng ýlesin jәne jeke iyn­vestisiyalardy arttyru qajet. Osyghan baylanysty men «halyqtyq IRO» bagh­darlamasy dәl qazir eng dúrys әri ózekti dep sanaymyn. Sonyng arqasynda Qazaqstan azamattary elimizding iri aktivterinin, últtyq kompaniyalarynyng aksionerlerine ainalu mýmkindigine qol jetkizedi».

Baghdarlama 2012 jyly bastalyp, 2015 jylgha deyin jýzege asyrylugha josparlanghan, osy uaqyt ishinde qo­lynda jinaghy bar azamattar mem­leket basqaruyndaghy kóptegen iri kompaniyalardyng aksiyalaryn iyelene almaq. «Izashary» - «QazTransOyl» bolatyn kórinedi, al onyng sonynan «KEGOK» halyqqa qaray bet aluy mýmkin. «Bolashaqta biz ýlken kompaniyalardan múnay, gaz, temir jol syndy salalardaghy iri kompaniyalardy jekeshelendiruge kóshetin bolamyz» dep sendirdi keshe Ýkimet basshysynyng orynbasary. Halyqtyng «QazMúnayGaz», «Qazaqstan temir joly» syndy alpauyttardan ýles kesip aluyna 2014 jyldan keyin jol ashylmaq.

Ýkimet basshylyghy halyq aghartu júmystaryn kýsheytu qajet degen baylamgha kelipti. «Ókinishke qaray, bizde qarjylyq sauattylyq mәselesi «aqsap» jatyr, - dedi jiyn kezinde әriptesterine viyse-premier Qayrat Nematúly. - Onyng mysalyn qazaqstandyqtardyng әli kýnge «em-em-emde» oinap jýrgendiginen, soghan shyn senetindiginen kóremiz. Demek, týsindiru júmystary uaqytty, qarjyny, barlyq memlekettik organdardy júmyldyrudy talap etedi».

Búghan deyin el Ýkimeti alghashqy qos kompaniyany «ay-pi-ogha» qatar shygharudy oilastyrghan bolatyn. Biraq әlemdik ekonomikanyng damu betalysy belgisiz boluyna baylanysty, Ekonomdamu ministri B.Saghyntaev Ýkimet basshylyghynan ekeuin qabattastyrmay, «KEGOK»-ty kelesi jylgha qaldyrudy súrady. Arnayy jaldaghan kenesshiler ony ne 2012 jyldyng 4-shi toqsanyna, ne 2013 jyldyng I-toqsanyna qaldyrugha kenes beripti.

«Samúryq-Qazyna» basqarma tóraghasynyng orynbasary Quandyq Bishimbaev aldaghy sәuirde «QazTransOyldy» keshendi baghalau prosedurasyn ayaqtau josparlanyp otyrghandyghyn jetkizdi. Al mamyrda aksiyalardyng qúny belgilenbek, ol bagha kompaniyanyng ótken jyldaghy qarjylyq tabystary men jetistikterine baylanysty bolady desedi. Tamyzda «Samúryq-Qazyna» qorynyng diyrektorlar kenesi jiyngha jiylyp, ornalastyrylatyn aksiyalardyng sany men baghasy mәselesin qaraydy. «Qyrkýiekte aksiyalardy satyp alugha ótinimderdi jinau bastalady. Qazanda qor birjasynda «QazTransOyl» aksiyalaryn ornalastyru boyynsha saudany bastau úiymdastyrylady» dedi qor tóraghasynyng orynbasary.

Osy orayda Premier-ministr K.Mәsimov halyqqa týsindiru júmystaryn kýsheytu turaly tapsyrma berdi. Tipti deputattardyng ózderi Ýkimet basshysyna baghdarlamagha qatysty qajetti aqparattyng azdyghyna shaghymdanypty. Kәrim Qajymqanúlynyng moyyndauynsha, qogham da múnyng ne ekendigin әli týsinbey otyr. «Osy olqylyqtyng ornyn tezirek toltyruymyz qajet» dedi ol. Memleket «Qazposhta» bólimshelerin «halyqtyq IRO» turaly aqparat taratu punktteri retinde de paydalanbaq. Barlyq týsindiru júmystarynyng eki tilde jýrgiziletindigi aityldy. Shalghaydaghy ónirlerding túrghyndaryna deyin aksiya satyp alu mýmkindigin tughyzu ýshin «Samúryq-Qazyna» qory «Qazposhta» bólimshelerin tehnikalyq jete jaraqtandyrugha, qyzmetkerlerin oqytugha jәne baspahanalyq ónimdermen qamtamasyz etuge 408,7 million tenge bóletin boldy.

Búl jerde búqara halyqqa qúndy qaghazdar jayyn qarapayym mysaldarmen jetkizu qajet etilmek. Mәselen, U2 irlandyq tobynyng әnshisi Bono (Pol Devid Hiuson) osydan eki jylday búryn 210 million dollargha internettegi Facebook әleumettik torabynyng aksiyalaryn satyp alypty, sodan aksiyalar qúnynyng birneshe ese artuy arqasynda, jaqynda Bono milliarder atandy. Ras, oghan deyin әnshining qor naryghynda birneshe ret auzy kýigen: ol qúrghan Elevation Partners kompaniyasy 2006 jyly shamamen 290 mln dollardy «Forbes-media»-gha salypty, keyin ol kompaniya qúnsyzdanyp qalghan. Elimizde «halyqtyq IRO»-gha shygharylatyn kompaniyalarda múnday tәuekel, әriyne, shamaly. Sonymen birge bizding qor naryghynda, sheteldegidey, millioner atanu da qiyn. Demek, biylik halyqqa aldaghy «ay-pi-o» kezinde nege aksiyalar satyp alghany jón ekendigin naqty týsindirgeni abzal.

Ýkimetting keshegi jiynynda qyzyqty birneshe mәlimdeme jasaldy. Ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary Serik Ahmetov AES mәselesin ary sozbay, biyl bir jaqty etu qajettigin bildirdi. Onyng aituynsha, premier bir baylamgha kelu jóninde Industriya, Ekonomdamu ministrlikterine jәne basqa da jauapty mekemelerge tapsyrma beripti. «Biz biyl atom elektr stansasy mәselesine «juan nýkte» qoigha tiyispiz, - dedi S.Ahmetov. - Quat jýiesin damytu baghdarlamasyna sәikes, óndiriletin jalpy elektr quatynyng shamamen 4,5 payyzy AES-ting enshisine kelui kerek. Sondyqtan búl mәseleni biz biylghy jyly týpkilikti týrde sheshkenimiz jón».

Búdan búryn «Samúryq-Qazyna» basshysy Ómirzaq Shókeev AES boyynsha sheshim qabyldanbaghandyghyn habarlaghan edi. Nәtiyjesinde, onyng júmystaryna bólingen 8 milliard tengedey qarajat biylghy jylghy budjetti naqtylau kezinde basqa sharalargha qayta baghyttalghan. Keshe jurnalisterge «sheshimning әli qabyldanbaghandyghyn» rastaghan Á.IYsekeshev sonymen birge «Qazaqstannyng atomnan quat óndiruden de bas tartpaghandyghyn» qosty. Onyng aituynsha, búl - bolashaqtyng isi. «Qanday tipti reaktor, qanday stansa bolatyndyghy, halyq ýshin qauipsizdigi jәne eng ozyq tehnologiyalary túrghysynan әli úzaq talqylanatyn bolady» dedi Áset Órentayúly. Qazaq elining túnghysh AES-in salugha Resey, Koreya qatty qúlshynyp otyr. Últtyq yadrolyq ortalyqtyng baghalauynsha, ShQO-daghy Kurchatovta AES salugha shamamen 3 milliard dollarday qarjy qajet bolady. Áytkenmen alghashqy atom elektr stansasyn túrghyzugha jaraytyn taghy tórt jer belgilenude: búlar - Balqash ózenining many, Aqtau, Qostanay jәne Taraz qalalarynyng audandary kórinedi.

Taghy bir janalyq: Qostanay ónirinde quaty jóninen Balhash GRES-inen kem týspeytin elektr stansasy salynbaq. Osy orayda keshe Ýkimet 2020 jylgha deyin, meyilinshe erterek, Torghay basseynining kómirin óndiruge kirisetindigi turaly josparyn jariya etti. Ol jerde razrez, jylu-elektr stansasy salynbaq. Mamandardyng baghalauynsha, kómir qory 20 milliard tonna kórinedi, onyng 5,6 mlrd tonnasyn ashyq tәsilmen alugha bolady. Torghay alabynyng kómiri asa tiyimdi otyngha jatady eken, barlyq quat óndiru qondyrghylarynda paydalanugha keledi.

Ýkimetting keshegi otyrysynda Industriya ministri Á.IYsekeshev 2030 jylghy keleshekti qarastyratyn, 2020 jylgha deyingi Qazaqstannyng elektr energetikalyq salasyn damytudyng jana tújyrymdamasyn úsyndy. Oghan sәikes, kómir óndiru jylyna 150 million tonnagha, elektr quatyn óndiru jylyna 150,2 mlrd. kVt/saghatqa jetkizilmek. Sonymen qatar onyng Qazaqstannyng kórshi elderdegi iri GES-ter qúrylysyna belsendi qatysuyn qarastyrylghandyghy mәlim etildi.

«Ayqyn» gazeti