Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5461 0 pikir 14 Nauryz, 2012 saghat 09:58

Qarjy piramidasy

Ol qalay jasalady?

Songhy 20 jyl boyy «MMM», «Telemarket», «Tiybet», RDS, «Hoper-invest», «Smagulov jәne K0» jәne t.b. kompaniyalardyng qarjylyq is-әreketteri jóninde aqparat qúraldarynda az aitylyp jýrgen joq. Osy jәne basqa da qarjylyq qúrylym­dardyng әreket ayasyna milliondaghan adamdar iligip, olardyng barlyghy derlik manday terimen tapqan aqshalarynan aiyrylghanymen әlemning әr týkpirinde payda bolatyn ýlkendi-kishili halyqty shyghyngha batyratyn qarjylyq qúrylymdardyn, dәlirek aitqanda, qarjylyq piramidalardyng әreketi azaymay otyr. 2011 jyly elimizding әr jerinde irili-úsaqty onshaqty qarjylyq piramidalar belsendi júmys jasady jәne kýirep te ýlgerdi.

Osy maqalanyng avtorlary Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng professory Bazarbek Múqyshevting jetekshiligimen atalghan mәsele boyynsha birneshe jyldar boyy zertteuler jýrgizip, qazirgi uaqytta «Qarjylyq piramidalar: ekono­mikalyq jәne matematikalyq taldau» atty ghylymy jobany ayaqtap shyqty. Atalghan júmys biyl oqushylardyng respublikalyq ghylymy jobalardy qorghau konkursyna qatysady.

Ol qalay jasalady?

Songhy 20 jyl boyy «MMM», «Telemarket», «Tiybet», RDS, «Hoper-invest», «Smagulov jәne K0» jәne t.b. kompaniyalardyng qarjylyq is-әreketteri jóninde aqparat qúraldarynda az aitylyp jýrgen joq. Osy jәne basqa da qarjylyq qúrylym­dardyng әreket ayasyna milliondaghan adamdar iligip, olardyng barlyghy derlik manday terimen tapqan aqshalarynan aiyrylghanymen әlemning әr týkpirinde payda bolatyn ýlkendi-kishili halyqty shyghyngha batyratyn qarjylyq qúrylymdardyn, dәlirek aitqanda, qarjylyq piramidalardyng әreketi azaymay otyr. 2011 jyly elimizding әr jerinde irili-úsaqty onshaqty qarjylyq piramidalar belsendi júmys jasady jәne kýirep te ýlgerdi.

Osy maqalanyng avtorlary Semey memlekettik pedagogikalyq institutynyng professory Bazarbek Múqyshevting jetekshiligimen atalghan mәsele boyynsha birneshe jyldar boyy zertteuler jýrgizip, qazirgi uaqytta «Qarjylyq piramidalar: ekono­mikalyq jәne matematikalyq taldau» atty ghylymy jobany ayaqtap shyqty. Atalghan júmys biyl oqushylardyng respublikalyq ghylymy jobalardy qorghau konkursyna qatysady.

Qarjylyq piramida naryqtyq qoghamda keng taraghan qúbylys. Osy taqyryp әngime bolghanda Mavrodiyding MMM-i , amerika oligarhy Bernard Medoffting qarjylyq alayaqtyghyna baylanysty sot prosesi jәne t.b. oqighalar eske týsedi. Keshegi Kókshetau qalasyndaghy qarjylyq piramidanyng ma­nayyndaghy dýrbeleng de әli úmytyla qoyghan joq. Degenmen, osylargha úqsas qarjylyq qúrylymdardyng túzaghyna ilingen adamdardyng sany azaymay otyr. Qarjylyq piramidalardyng qúryly­my jәne is-әreketi әli kýnge deyin kópshilik ýshin júmbaq kýiinde qaluda.

Halyqtyng ejelden aityp jýrgen «Tegin irimshik tek qaqpanda ghana bolady» degen danalyq sózderi, naq­ty aitqanda, adamdar­dyng kóp bóligining sanasyna әser etpegeni tanda­narlyq jәit. Osy jerde mynanday súraq tuady: nelikten múnday qarjylyq qúry­lymdar payda bolady jәne adamdar nege olardyng qarmaghyna ilinedi? Múnyng sebebi tómengi jaghdaylargha tikiley baylanysty.

Birinshiden, ókinishke oray, halyqtyng kóp bóligining ekonomikalyq sauaty syn kóter­meydi. Ekinshiden, aqparat qúraldarynda qarjylyq piramidalar turaly aitylgha­nymen, olardyng is-әreketine taldau jasalmaydy. Ýshinshiden, osy uaqytqa deyin «adam­dardyng enbektenip tapqan aqshasyn alday otyryp iyemdenetin» qarjylyq mekemelerding júmysyna ghylymy túrghydan maqsatty týrde ekonomikalyq jәne matema­tikalyq taldau jasalghan joq. Tórtinshiden, elimizde halyqtyng artyq aqshasy ornalasatyn qor rynogy әli de tolyqqandy damymay otyr.

Eng bastysy, qarjylyq piramidalardyng is-әreketinen tek adamdar ghana japa shegip qoymaydy, sonymen qatar, sol elding ekono­mikalyq jaghdayy da tómendeydi. Halyqtyng memlekettegi basqa qarjylyq instituttargha senimi azayady. Adamdar artyq aqshalaryn bankterge salugha, baghaly qaghazdar satyp alugha asyqpaydy. Sóitip, kez kelgen elding ekonomikasynda ýlken ról atqaratyn inves­tisiya kólemi kýrt azayyp ketedi.

Ádette qarjylyq piramidalar әldebir ýlken payda keltiretin jobany qarjylan­dyru maqsatynda adamdardyng (investor­lar­dyn) qolyndaghy artyq aqshalardy jinaq­taytyn kommersiyalyq mekeme retinde tir­keledi. Kommersiyalyq mekemelerge qarjy­syn qúighan adamdar men mekeme arasynda salymshylardyng alatyn paydasy jóninde kelisim jasalady. Eger jobanyng paydaly­lyghy salymshylargha uәde etken paydadan az bolsa nemese payda joq bolsa, jana salymshylardyng engizgen qarjysynyng bir bóligi bastapqy salymshylargha uәde etken paydany qaytarugha júmasalady. Múnday jaghdayda, belgili bir uaqyt ótken song joba bankrot bolyp jariyalanady jәne kesh kelgen salymshylar qarjylyq jaghynan ziyangha úshyraydy. Tәjiriybeden piramida kýire­gennen keyin barlyq jinaqtalghan aqshanyng tek 10-15%-y ghana jobagha qatysushylargha qaytatynyn kóruge bolady. Óitkeni, jinal­ghan aqsha tek jarnama men úiymdasty­rushylargha jalaqy tóleuge jәne qarjysyn basynda qúighan adamdardyng aqshasy men paydasyn qaytaryp beruge ghana júmsalady.

Degenmen, qarjy piramidalarynyng qogham­daghy qarjylyq qatynastarda yqpal­dy ekenin jәne olardyng alayaqtyq is-әreketi toqtamay otyrghanyn bayqay otyryp, osy fenomenning birneshe әleumettik-psiholo­giyalyq sebepterin ashtyq. Birinshiden, kez  kelgen kommersiyalyq qarjylyq mekemening (banktin, mikrokredittik úiymdardyn, aksiya satushylardyng jәne t.b.) piramidagha ainalyp ketpeui ony úiymdastyrushy­lardyng ar-ojdanynyng tazalyghyna tikeley baylanysty. Ekinshiden, piramida qarma­ghyna jeke adamdardyng týsip qalu yqtimal­dyghy onyng boyyndaghy ekonomikalyq sauat­tylyqqa tikeley baylanysty. Ekonomiy­kalyq sauaty az adamdarda belgili dәrejede qúmarlyq psihologiya bolady. Olardyng kópshiligining «búl qarjylyq ýderiste mening ghana jolym bolyp qalar» dep oilaytyny qúpiya emes. Ýshinshiden, qarjylyq piramidany úiymdastyrushylar әdette «basty ainaldyratyn tәtti» sóz sheberlerinen, jasandy «on» qasiyetteri mol subektilerden túrady. Olar әdette «asa mәdeniyetti», «izgi­lik prinsipterdi ústanushy», «halyqqa qaltqysyz jәne jankeshtilikpen qyzmet etushi» jәne «tyghyryqqa tirelgen adamdardy qútqarushy» retinde kórine alady jәne osy «qasiyetteri» kómegimen adamdardy birjola ózderine tabyndyryp alady. Key­bireuinde gipnozdyq qasiyetter de bolady. Tórtinshiden, piramida iyeleri әrbir adamnyng psihologiyalyq erekshelikterin dóp basa otyryp, onyng ishki dýniyesindegi janyn qinaghan mәselelerin, qarjy tónireginde qanday qiyndyqtargha úshyraghanyn dәl angharady. Olardyng «jemtiginin» kópshiligin qarjylyq mәselede joly bolmaghan adamdar qúraydy.

Adamzat tarihynda kóptegen qarjylyq piramidalar bolghan. Syrt kózge olardyng qúry­lymdary әrtýrli bolyp kóringenimen olardyng barlyghynyng maqsaty bireu-aq: neghúrlym adamdardyng qoldaryndaghy aqshany alayaqtyq joldarmen iyemdenu jәne nanymdy týrde bankrotqa úshyrau

Eng birinshi qarjylyq piramidany 1717 jyly Fransiyada qarjyger Djon Lo qúrghan edi. Kezinde onyng is-әreketinen Fransiya halqynyng bir bóligi jәne ekonomikasy asa ýlken zardap shekti.

Sanaly adamzat kuә bolghan әlemning әr týkpirindegi týrli-týsti jәne ýlkendi-kishili qarjy piramidalarynyng ishindegi gýldenuding shyrqau biyigine kóterilip ýlgergen jәne kýirey otyryp milliondaghan adamdardyng tagh­dyryn kýizeltken azamaty S.Mavrody úiymdastyrghan «MMM» AQ qarjy piramidasy edi. «MMM»-ning qarjylyq is-әreke­tinen әrtýrli esepteuler boyynsha 10-15 million salymshy japa shekti. 50 adam ózine ózi qol júmsap ómirlerimen qoshtasty.

Adamzat tarihyndaghy eng iri qarjylyq piramidany (ghasyr piramidasy) 1960 jyly amerikalyq Bernard Medoff úiymdas­tyr­dy. Onyng 40 jyldyq qarjylyq is-әreketinen 3 million adam zardap shekti jәne 50 milliard dollar qarjy ýshti-kýili joq bolyp ketti.

Qarjylyq piramidanyng eng jana mysaly retinde elimizding Kókshetau qalasynda 2011 jyldyng sәuir aiynda payda bolghan jәne 20 myng adamdy taqyrgha otyrghyzghan «KazRosInvestProekt» JShS (Millionerler kluby) qúrghan qarjylyq piramidany aitugha bolady. Búl piramida ózi ómir sýrgen 3 ay ishinde adamdardan 185 million tenge jinap ýlger­di. Al mausymnyng basynda salymshylardan týsken aryzdy tekseruge kelgen qarjy polisiyasy qyzmetkerleri piramida seyfinen 41 million tenge ghana tauyp otyr. Qarjylyq piramidanyng erejesi boyynsha әrbir kassagha ótkizgen 100 tengeni bir aidan song salymshy 400 tenge kóleminde aqsha etip aluy kerek bolatyn. Múnda bir ailyq payda 300 tenge bolyp otyr. Salymshy eki ay shydasa firmadan 1600 tenge alar edi. Al eger salymshy 12 aidan keyin alsa ol 412 h 100 tenge alar edi. Búl aqsha 1 677 721 600 tenge! Bir jylda 100 tengening 16 777 216 ese kóbengi, әriyne, aqylgha syimaydy. Ekonomisterding payymdauynsha, salymshygha inflyasiya mólsherinen artyq payyzdaghy paydany uәde etken qarjylyq meke­mening piramidagha ainalyp ketu yqtiy­maldyghy әrqashan joghary.

Qazirgi uaqytta qarjylyq piramidalar ishki mazmúnyn saqtay otyryp, syrtqy týr­leri ózgeru ýstinde. Búrynghy piramidalarda adamdardan aqshalaryn jalghan joba men týsiniksiz qorlargha qúi úsynylsa, býgingi kýni halyqty gýl ósiru, jalghan zauyttar jәne ken oryndaryn damytu, jәne t.b. psev­domaterialdyq qúndylyqtardy jasaugha sha­qy­rady. Gýl ósiru qulyghyn talday keteyik. Aldymen adamdargha «gýl ósiretin kompaniya» túsaukeser jasaydy. Kompaniyany úiymdas­tyrushylar ghalymdardyng kóptegen aurulardan qúlan taza jazylyp ketuge kómektesetin biregey gýl túqymyn jasap shyqqanyn habarlaydy. Sonymen qatar, múnday gýlder birinshiden, óte az, ekinshiden, asa qymbat ekenin aitady. Túsaukeserge qatysushylargha osynday gýldi ýy jaghdayynda ósirip, ýlken paydagha keneluge bolatynyn aita ketedi. Ol ýshin әrbir adam firmadan $500-gha gýl túqymynyng bir danasyn satyp aluy kerek jәne ony ýsh ay ósirip alyp kelse, firma odan $1000-gha satyp alady. Sóitip, basynda shamaly adamdar gýldi ósirip alyp keledi de, әrbir gýlge $1000 aqsha alady. Ghajayyp gýl turaly aqparat lezde qalagha tarap ketedi de, gýlding túqymyn $500-dan satyp alushylar­dyng úzyn kezegi firma kensesining aldynda payda bolady. Áriyne, firma eng basynda gýl ósirip alyp kelgen adamdargha óz aqsha­larynan nemese keyinirek kelip gýl túqy­myn satyp alghandar esebinen tólegeni týsi­nikti. Al gýl túqymyn janadan satyp alu­shy­lardyng songhy legi azaya bastaghan kezde firma kassasyna jinalghan aqshamen qosa úiymdastyrushylar da joghalyp ketedi.

Jalpy, qarjylyq piramidadaghy útys mólsheri shyghyngha úshyraghan salymshylar sany men olardyng útylys mólsherine tike­ley baylanysty. Piramidada bir ghana qatal zang bar: bir toptyng qaltasyndaghy aqshany alyp ekinshi toptyng qaltasyna salu. Basqa jaqtan piramidagha eshqanday qarjy týspeydi.

Kóptegen elderde, sonymen qatar, Qazaq­stan­da da jogharyda bayandalghan әdispen qúry­latyn qarjylyq firmalar men kompa­niyalardyng is-әreketi alayaqtyq retinde tanylyp, zanmen qudalanady. Degenmen, ýlkendi-kishili qarjylyq piramidalardyng biri kýirep jatsa, ekinshisi payda bolyp jatady. Óitkeni, týrli iygi isterdi maqsat etip kýn sayyn qúrylyp jatqan ondaghan qarjylyq firmalar men kompaniyalardyng alghashqy qadamdarynan alayaqtyqtyng nyshanyn tabu memlekettik qarjylyq qadaghalau qúrylym­dary ýshin óte kýrdeli júmys bolyp tabylady. Demek, qarjylyq piramidany tanu, onyng júmysynyng әdis-tәsilderin naqty bilu jәne ony basqa qarjylyq qúrylymdardan aiyra alu mәselesin jeke adamdardyng ózderi ghana sheshui kerek.

Barlyq qarjylyq piramidalardy ekige bóluge bolady: kóp dengeyli jәne Ponzy shemasy.

Aldymen kóp dengeyli qarjylyq piramidany qarastyryp kóreyik. Búl shemada әrbir jana adam (ony shartty týrde A dep belgileyik) aldymen piramidagha kiru jarnasyn tóleydi. Osy jarnanyng bir bóligi ony piramidagha alyp kelgen adamnyng shotyna (ony shartty týrde V dep belgileyik) týsedi, ekinshi bóligi V-ny kezinde alyp kelgen S-nyng shotyna auady jәne osy ýderis den­geyler bitkenshe sozyla beredi. Jarna tóle­gen song A eki nemese odan da kóp adamdardy qarjylyq piramidagha tartuy kerek. Olar­dyng engizgen jarnasynyng bir bóligi endi A-nyng shotyna týsedi.

Qarjylyq piramidanyng bir týrine jatatyn Ponzy shemasy qanday? Búl piramidany 1920 jyly amerikalyq Charliz Ponzy qúrghan edi. Búl shema boyynsha piramida úiymdastyrushy ózining mekemesining shotyna adamdardyng aqsha saluyn jәne az uaqyt ishinde osy aqshalardy ýlken paydasymen iyelerine qaytaryp beretinin jariyalaydy. Dәlirek aitqanda, salymshynyng 100$ aqsha­sy bir aidan keyin 50%-gha (150$), eki ay shydasa songhy aqsha mólsheri taghy 50%-gha (150$ + 0,5 h 150$ =225 $) artady. Búl shema boyynsha jarna tólegen salymshylar jana mýshe­lerdi izdemeydi, tek aqsha alatyn kýndi tosady. Ponzy shemasyna qatysqan әrbir salymshy ózi ótkizgen aqshadan kóp aqsha aludy ghana oilady. Al úiymdastyrushy salymshy­lardyng piramida shotyna ótkizgen aqsha­synyng kóp bóligin iyemdenip qalugha tyrys­ty. Osylaysha bir jylday ómir sýrgen Ponziyding qarjylyq mekemesining salymshy­larynyng legi azaya bastaghan kezde onyng qol astynda júmys istegen búrynghy qyzmetker «Boston post» gazetine onyng qarjylyq is-әreketining naqty maqsatyn surettep berdi. Gazetti oqyghan salymshylar óz aqshalaryn tezirek qaytaryp alu ýshin Ponzy mekeme­sining kassasyna lap qoydy. Shottaghy aqsha salymshylardyng shamaly bóligining qarjy­syn qaytarugha ghana jetti. Al Ponzy bolsa temir torgha qamaldy.

Keybir qarjy mekemelerining qarjy piramidasyna ainalu evolusiyasyn zerttey oty­ryp olardyng eki tobyn anyqtadyq. Birin­shi top birden qarjy piramidasynyng prinsipteri boyynsha qúrylady. Mysalgha «MMM» AQ, 2011 jyly sәuir aiynda Kókshetau qalasynda payda bolghan «KazRos­InvestProekt» JShS (Millionerler kluby) jәne t.b. qarjylyq mekemeler jatady. Ekinshi topqa jatatyn qarjy instituttary ózderining júmysy barysynda, ondaghy key­bir basshylyqtaghy adamdardyng subektivtik is-әreketi negizinde birtindep qarjy piramidasyna ainalady. Basynda olar memlekettik zang ayasynda júmys isteytin kompaniyalar, qarjylyq qúrylymdar týrinde bolady. Mysal retinde atyshuly Valut-Tranzit bankti ataugha bolady. Ýleskerlerdi taqyrgha otyr­ghyzghan keybir ýy qúrylysymen ainalysqan kompaniyalar da ekinshi topqa mysal bola alady.

Búl maqala qarjylyq piramidanyng damu jәne kýireu ýderisin matematikalyq jәne kompiuterlik modelider kómegimen beyneley otyryp, zandy týrde tirkelip, júmysyn bastaghan qarjylyq qúrylymdardyng qanday jaghdaylarda «qarjylyq piramiy­dagha» ainalatynyn jәne jalghan qarjylyq is-әreketpen shúghyldanatyn qarjy qúrylymdarynyng elding ekonomikasy men halyqqa tiygizetin materialdyq jәne moralidyq ziyanyn ashyp kórsetu maqsatyn kózdeydi.

Aydana QARATAEVA, Nazgýl MÚRATQYZY,

Shәkәrim atyndaghy oblystyq mamandandyrylghan

daryndy balalargha arnalghan mektepting oqushylary.

Semey

«Egemen Qazaqstan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401