«...Alshyn ata balasy -
Súltansiyq, Baqsiyq,
Han qyzy eken anasy,
Qannan keuip kórgen joq,
Nayzasynyng saghasy,
On eki ata - Bayúly,
Jeti ataly Jetiru,
Álim menen Shómekey,
Halqymnyng edi jaghasy»
Sýiinbay Aronúly

Qazaqtyng ruhyn әlsiretip, onyng tarihy sanasyn ekspansiyalau maqsatynda orys otarshyldary ghasyrlar boyy baghdarly әri bayypty strategiyalyq sayasat jýrgizdi. Otar bolghan júrttyng tarihy sanasyn túnshyqtyryp, ruhany qúldyq shengelinde shyrmau ýshin qúrylatyn negizgi órmek - halyqty óz ana tili men ata tarihynan maqúrym qylu. Demek últty mәngýrttikke bastaytyn eng tóte jol - sol halyqtyng tughan tili men tarihy sanasynyng kómeskilenui men óshui.

Sóz basy

«...Alshyn ata balasy -
Súltansiyq, Baqsiyq,
Han qyzy eken anasy,
Qannan keuip kórgen joq,
Nayzasynyng saghasy,
On eki ata - Bayúly,
Jeti ataly Jetiru,
Álim menen Shómekey,
Halqymnyng edi jaghasy»
Sýiinbay Aronúly

Qazaqtyng ruhyn әlsiretip, onyng tarihy sanasyn ekspansiyalau maqsatynda orys otarshyldary ghasyrlar boyy baghdarly әri bayypty strategiyalyq sayasat jýrgizdi. Otar bolghan júrttyng tarihy sanasyn túnshyqtyryp, ruhany qúldyq shengelinde shyrmau ýshin qúrylatyn negizgi órmek - halyqty óz ana tili men ata tarihynan maqúrym qylu. Demek últty mәngýrttikke bastaytyn eng tóte jol - sol halyqtyng tughan tili men tarihy sanasynyng kómeskilenui men óshui.

Sóz basy

Belgili italiyan oishyly Nikollo Makiavelliyding payymdauynsha, úzaq uaqyt qúldyqta bolghan halyq eline degen qúshtarlyqtan, otansýigishtik pen eljandylyqtan aiyrylyp, jaltaq, kóngish, tilalghysh, jaghympaz bola bastaydy eken. Mandayyna jelden basqa eshtene tiyip kórmegen asau da arda hәm mәrt minezdi tekti últtyng tabighy minezi terennen oilastyrylyp jýrgizilgen jymysqy sayasat nәtiyjesinde birtindep sógilip, últ bolmysyna jat jasqanshaqtyq, jaghympazdyq, jaramsaqtyq siyaqty jaghymsyz qasiyetterding synalay enui - últtyq ruhtyng setineuine jol ashty. Últtyng ar-namysy ayaqqa taptaldy. Kәri tarih ruhsyz halyqtyng qara tobyrgha qalay ainalghanyn sezbey de qalatynyn, tek ruhtynyng ghana bәsi biyik, abyroyy asqaq ekenin san mәrte dәleldedi. Búghan deyin de bodau zamannyng shyrghalanyn babalarymyz «Kýltegin» jazuynda «bek úldaryng qúl boldy, pәk qyzdaryng kýng boldy» dep tasqa oiyp qashaghan edi. Sondyqtan qazaq Qúdaydan úlynyng ruhty, qyzynyng qylyqty bolghanyn tilegen.
Aqiqatyn aitsaq, bizding qazaq ghasyrlar boyy qúldyq sana qalyptastyrghan jalpaqsheshey jaldap minezden endi-endi arylyp kele jatyr. Qansha namystansaq ta, arlansaq ta múny moyyndaghan jón. Mamandardyng pikirinshe, últ múnday «dertten» kemi bir-eki úrpaq almasqan song ghana «sauygha» bastaydy eken. Últtyq mýdde, últtyq namys jolynda hany da, qarasy da basyn bәigege tikken ór halyqtyng býgingi úrpaghy ata tarihyn qayta paraqtap, únjyrghasy týsken últtyng ensesin kóteru maqsatynda búlynghyrlana bastaghan últ ruhyn izdeuge qayta kiriskendey.
Memleket tәuelsizdigining eng ýlken jemisi - últtyq sana, últtyq ruh bostandyghy. Azat el azamattarynyng ruhyn qalay kóteruge bolady? Búl - qazirgi kýnning óte ózekti mәselesi. Aldymen, kók qúraqtay jelkildep ósip kele jatqan býgingi jas buynnyng últtyq tarihy sanasyn qalyptastyru kerek. Ol ýshin, alysqa barmay-aq, ózimizding tughan ólkemiz - Kishi jýz tarihynyng erlik hәm batyrlyq dәstýrin saralasaq ta jetkilikti.

«Bas kespek bolsa da, til kespek joq!»

Birinshiden, danghayyr aumaqty bauyryna basyp jatqan Kishi jýz halqy - Sh.Uәlihanov jazghanday, batyrlar úrpaghy. Kishijýzdikterding búltaqtatpay tura aitatyn tik minezi, órligi men erligi alty alashqa ayan. Halqynyng jaujýrektiligi men alamandyghyn bәrinen biyik qoyghan Kishi jýz kósemderi han aldynda jaltaqtamay, qorghalaqtamay batyl sóilegen. Qarashasynyng qamyn kýittegen Kishi jýz jaqsylarynyng ózderine degen senimdiligi sol - han aldynda jasqanyp-tartynbay, ózderining ór minezin kórsetip, ar-namysyn joghary ústaghan. Han búiryghymen bas ketetin zamanda danqty aqyn-jyraularymyz «bas kespek bolsa da, til kespek joq!» degen qaghidany berik ústanghan. Áz-Jәnibek hangha Asan Qayghy: «Ay, han iyem, men aitpasam bilmeysin, Aytqanyma kónbeysin. Shabylyp jatqan halqyng bar, Aymaghyn kózdep kórmeysin. Qymyz iship qyzaryp, Mastanyp, qyzyp terleysin, Ózinnen basqa han joqtay, Eleurep nege sóileysin?!» dese, By Temirge Shalkiyiz jyrau: «Teng atanyng úly edin, Dәrejendi artyq etse, Tәniri etti» deydi, al ensegey boyly Er Esimning aldynda esh qaymyqpaghan Jiyembet jyraudyn: «Ensegey boyly er Esim, Esim, seni esirtken, Esil de mening kenesim. Es bilgennen, Esim han, Qolyna boldym sýiesin, Qoltyghyna boldym demesin... Men joq bolsam, Esim han, It týrtkini kóresin, Jiyembet qayda degende, Ne dep jauap beresin?.. Arqagha qaray kóshermin, Alashyma úran desermin, At qúiryghyn kesermin, At saurysyn berermin, Alysta dәuren sýrermin, Qaramasan, hanym, qarama, Sensiz de kýnimdi kórermin!» deui jýrekjútqandyq. Danalyghymen, kóregendigimen ataghy shyqqan Kishi jýzding Áyteke bii de «29 rudan qúrylghan, sanymen de, batyrlyghymen de bәrinen asqan, tәuelsizdigimen danqy shyqqan Kishi jýz» dep maqtan etedi. Múnymen shektelmey jaugershilik zamanda Shynghys әuletining berekesi kete bastaghanyn kózimen kórgen Kishi jýz bii Qojabergen dastanyna jýginsek: «Tóreden Áyteke by bezin dedi, Keldi ghoy kósem saylar kezing dedi, Qazaqty batyr kósem basqarmasa, Byt-shyt qylar jau qalmaq, sezin dedi. Han-súltan, tóre kýni ótken dedi, Olardan aqyl-ayla ketken dedi. Qazaghym ózindi-ózing tútas el qyp, Basqarar endi uaqyt jetken dedi» - degen. Áytekening tórtkýl tóre әuletin ashyqtan-ashyq synauy, olardan tiksinuining basty sebebi - qazaq qauymyn órge bastyrugha keltirer kertartpa ýrdisterge batyl qarsy shyqqandyghynda. Sol siyaqty Syrym Datúly ózi basqarghan últ-azattyq kóterilisting negizgi sebepterin bylay dep anyqtasa: «Atana nәlet Núraly, El jauyna satyldy. Han men patsha qosylyp, Qulyqtaryn asyrdy. Súltandar men ataman, Ýlkenderdi basyndy. Qúl qylmaqshy úlyndy, Kýng qylmaqshy qyzyndy. Shoqyndyrmaq halqyndy, Joymaqshy qazaq saltyndy», Jәngir hangha Mahambet óz oiyn: «Han emessing qasqyrsyn, Qas albasty basqyrsyn. Han emessing ylansyn, Qara shúbar jylansyn...» deumen jetkizgen. Al Baymaghambet súltannyng aldynda Sherniyaz esh shimirikpesten: «-Arjaqta Arghynghazy dýmbirlegen, Bayeke, eling bar ma býldirmegen? Tóre ketip, tóbede tóbet qalyp, Tuyp túr el basyna «búl kýn» degen. Keshegi Isatayday esil erdi, Orysqa ústap berding til bilmegen. Qazaqtyng qara júrtyn byt-shyt qylghan, Tóre emessing tóbetsing dym bilmegen... El ústap, júrt biyleytin qylyghyng joq, Han emes, qas qatynsyng múndar qu bas!» dep tolghaghan. Jogharyda keltirilgen jyr shumaqtarynyng saryny uaqyt auysqanymen jyraular dýniyetanymynyng demokratiyalyq ústanymy, halyqshyldyghy, memleketshildigi, shynshyldyghy, turashyldyghy esh ózgermegenin dәleldeydi. Qazaqtyng jyraulyq dәstýrinde әbden ornyqqan búl aishyqtar qazaq qoghamyndaghy biylik jýiesinde qalyptasqan naqty dala demokratiyasynyng basty belgilerin anyqtaydy jәne dala parlamentining ýni tym tegeurindi hәm pәrmendi bolghandyghyn naqtylaydy. Búl jaydy Á.Kekilbaev «Demokratiyanyng eng basty qaghidasy biz ýshin әuelden qoldanysta jýrgen, tansyq emes nәrse bolatyn. Sondyqtan qazaqtyng qolynan demokratiya kelmeydi, demokratiya qazaqty qúrtady, qazaq demokratiyany qúrtady degen jansaq. Ol - qazaqtyng qanyndaghy qúbylys» (Kekilbaev Á. Syrym - dala demokratiyasynyng reformatory degen pikirimen tolyqtyra týsedi.

«Bekten tughan Alshyn-dy,
Biz ýshin qangha malshyndy...»

Ekinshiden, Jonghar shapqynshylyghyna qarsy kýreste Kishi jýz jasaghynyng zor erlik kórsetkenin ótken ghasyrda kórnekti tarihshylar M.Tynyshpaev, E.Bekmahanovtar (Tynyshbaev M. «Istoriya kazahskogo naroda», A., 1993, 193-198bb., Bekmahanov E. «Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda», A.,1994, 104-b.) sýisine jazdy. Edil qalmaqtarynyng ekpinin tejep, entigin basqan Ábilqayyr han - Qazaqstannyng batys qaqpasyn qorghaushy retinde ólke tarihynan oiyp oryn alghan dara túlgha. «Aqtaban shúbyryndydan» Kishi jýzdi aman-esen alyp qalghan Kishi jýz hany jonghar men qalmaqtyng biriguine ýlken tosqauyl qoydy. Kishi jýzding jonghar basqynshylarynan azat boluy Qazaq handyghynyng keyingi taghdyrynda ýlken roli atqardy. Búl óte prinsipti mәsele. Eger, Kishi jýz territoriyasy HVIII ghasyrdyng 20-jyldary jonghar qontayshysynyng qolastyna qaraytyn bolsa, onda keyin tәuelsizdik turaly oilaudyng ózi qiyn edi.
1726 jyly Ordabasydaghy keneste Kishi jýz hany Ábilqayyrdy býkil qazaq әskerining bas qolbasshysy etip handar men biyler birauyzdan saylaghany mәlim. Búl Qúryltay turaly tarihy derekterde: «Aq kiyizge oralmaghandyqtan, Ábilqayyr qolbasshygha arnalghan boz arghymaqqa kónilsiz mindi. Sonda da búghan onyng tughan aghasy sanalatyn Jolbarys ta, ózin naghyz tóremin dep esepteytin Sәmeke de qyzghana qarap túrdy. Qashan da sózding ghadilin aitu kerek, eger handardan bir qolbasshy saylanuy kerek bolsa, onda Ábilqayyrdyng qolbasshygha layyq ekeni әmbege ayan bolatyn. Óitkeni Asyny otyz úlysymen qaytaryp aludaghy, Edildegi qalmaqtar shabuylynan qazaqty qorghaudaghy, týrikpenderding shabuylyna toytarys berudegi onyng erligi úshan-teniz. Ábilqayyrdyng jauyngerligi janynda atalghan eki han da jip ese almaytyn. Ábilqayyr tym ózimshildigi bolmasa erligin, qazaq qatty baghalaytyn» (Tauasarúly Qazybek bek. «Týp-túqiannan ózime sheyin». -Almaty, 1993. 230-b.) dep naqtylanghan. Úly qolbasshymen tikeley jýzdesken aghylshyn suretshisi Djon Kestli: «Ol zor túlghaly, symbatty, appaq jýzi qyzyl shyrayly, týsi sonday jyly kisi. Sonymen qatar zor densaulyq pen qayrat-kýsh iyesi, sadaq tartugha kelgende shynymen-aq býkil últta oghan teng keletin kisi joq» (Kestli Djon. «1736 jyly Kishi jýz hany Ábilqayyrgha baryp qaytqan sapar turaly». A., 1996. 82-b.) - dep hannyng jeke qasiyetterin silekeyi agha dәriptegen.
«Nayzasynyng úshy altyn, biri etek, biri jen» dep Búqar jyrau aitpaqshy, Kishi jýzding alaman batyrlaryn tóniregine toptastyra alghan Ábilqayyr han qalay da jútylyp ketpeuding qamyn oilaghan. Eger 1710 jyly Qaraqúm qúryltayynda, tarihshy N.G.Apollovanyng shamalauy boyynsha, batyrlardyng ýni basym bolsa, 1726 jyly Ordabasydaghy úly jiynda biyler bastaghan toptyng ýni óktemirek estiledi. Alayda, osy eki úly jiynda da batyrlyq pen biylikting ýndestigin iske asyrghan danalardyng nazarynyng Ábilqayyrgha toqtaluy bekerden-beker bolmasa kerek.
1726 jylghy Qalmaqqyrylghan, 1730 jylghy Anyraqay atalghan eki ýlken shayqasta da qazaq jasaqtarynyng qolbasshysy, Bas sardary Kishi jýz hany - Ábilqayyr edi. El birligi syngha týsken Búlanty men Anyraqaydaghy sheshushi shayqastarda negizgi salmaq sayasiy-territoriyalyq әkimshilik birlestik Kishi jýzge týsti. Búl jeniske Kishi jýz oghlandarynyng qosqan jauyngerlik erligi esh ólsheusiz. Búlanty men Anyraqaydaghy úrystar elge ýlken serpilis berdi. M.Maghauin «Jasyratyny joq, Búlanty men Anyraqaydaghy jenister bolmasa Qazaq Ordasy osydan bir ghasyrday búryn qúryp ketken Noghay Ordasynyng kebin kiyeri aidan anyq bolatyn. Toqtau kórmegen jonghar qalmaghy birer ekpinnen song Edil qalmaghymen toghysar edi. Búlanty men Anyraqay sheshushi shayqas emes-ti, biraq alash úlynyng ghúmyryn úzatqan, oghan eng qajet kezinde tynys bergen asa eleuli oqigha boldy» (Maghauin M. «Qazaq tarihynyng әlippesi». A., 1995. 99-b.), - dep әdil baghasyn berdi. Jýz jiyrma shaqyrymgha sozylyp jatqan baytaq dalada bolghan ataqty Anyraqay shayqasynyng tarihy manyzy men osy úly jenisting Bas Sardary Múhammed Qazy bahadýr Ábilqayyr hannyng syn saghattaghy sheshushi róli otandyq tarihnamada әli kenirek nasihattalmay jýrgendigi alandarlyq nәrse.

«Nayzasynyng úshy altyn, biri - etek, biri - jen»

HVIII ghasyrda ortalyq shyghysta halyqaralyq sayasattyng negizgi kýshi Resey imperiyasy edi.Últ basyna tuatyn әbigerding qayda jatqanyn әriden oilaghan Ábilqayyr han Peterbor sarayymen jaqyndasu arqyly Qazaq memlekettiligin ortalyqtandyrugha úmtyldy. Búl jaghday qazaq qoghamyndaghy sayasy kýshterding ózara alauyzdyghyn terendete týsti. Patsha ýkimeti qazaq biyleushilerining ózara alauyzdyghyn sheber paydalanyp, әkimshilik jәne sayasy sharalar arqyly Batys audandaryn otarlauyn jedeldetti. Túiyqtan shyghar jol izdegen Ábilqayyr orys shekaralaryna shabuyldy kýsheytti. Orys túrghyndarynyng jii tútqyngha alynuy bәrinen búryn Orynbor әkimshiligining býiirine shanshuday qadaldy. P.Rychkovtyng mәlimetterine jýginsek, 1742-1748 jyldar aralyghynda qazaqtardyng qoldarynda 1182 orys tútqyndary bolghan (Rychkov P.I. «Topografiya Orenburgskaya», S-P., 1762. 158, 191b.).
Kishi jýz dalasy ejelden elding shetinde, jelding ótinde túrghan ólke retinde otarshyldyqtyng ayausyz alqymdaghan aimaqtarynyng biri; Kishi jýzding birinshi bolyp Reseyge qosyluy múnda, otarlyq ezgining alghashqy auyrtpalyghyn da ala keldi. Áygili Mahambet batyr: «Edil ýshin egestik, Jayyq ýshin jandastyq, Qighash ýshin qyryldyq, Tepter ýshin tebistik»,- dep tebirense, aqyn Múrat Mónkeúly ózining «Ýsh qiyan» degen dastanynda: «Edildi tartyp alghany, Etekke qoldy salghany. Jayyqty tartyp alghany, Jaghagha qoldy salghany. Oiyldy tartyp alghany, Oidaghysy bolghany. Qonystyng barma qalghany», - dep kýnirendi.
Qazaqstannyng shekaralyq aimaqtarynda elimizding basqa ónirlerine qaraghanda otarlau sayasaty qarqyndy jýrdi, otarshyldyq bolmysqa, tughan elding talanuyna shydamaghan Kishi jýz jeri últ-azattyq qozghalystyng qyzu oshaghyna ainaldy. Qazaq tarihynyng osy kezenin H.Dosmúhamedúly «Kishi jýzding jýz jarym jylday tarihy qanmen jazylghanday boldy» (Dosmúhamedúly H. «Isatay-Mahambet», A., 1991. 6-b.), - dep payymdady. HVIII-HIH ghgh. patsha ýkimetining otarshyl ozbyrlyghyna qarsy Qazaqstanda bolghan 300-ge juyq últ-azattyq kóterilisting deni Batys ónirding enshisinde ekenin tarihy derekter dәleldeydi. Orta jýz, әsirese Kishi jýz qazaqtarynyng 1773-1775 jj. E.Pugachev bastaghan sharualar soghysyna qatysuy, 1783-1797 jj. Syrym Datúly, 1805-1823 jj. Qaratay Núralyúly, 1815-1821 jj. Arghynghazy Ábilghazyúly bastaghan Kishi jýzdegi últ-azattyq kóterilister, 1827-1829 jj. Qayypqaly Esimúly bastaghan Bókey ordadaghy qozghalys, HIH ghasyrdyng 20-30 jj. patsha ýkimetining otarlyq sayasatyna qarsy Kishi jýzdegi Jolaman Tilenshiúly bastaghan narazylyq, 1836-1838 jj. Isatay Taymanúly men Mahambet Ótemisúly bastaghan Ishki (Bókey) ordadaghy últ-azattyq kóterilis, 1847-1858 jj. Eset Kótibarúly bastaghan kóterilis, 1856-1857 jj. Syr boyy qazaqtarynyng Janqoja Núrmúhamedúly jetekshilik etken bas kóterui, 1868-1869 jj. Seyil Týrkebaev pen Berkin Ospanov basqarghan Oral, Torghay qazaqtarynyn, 1870 j. Isa Tilenbayúly men Dosan Tәjiúly basqarghan Manghystaudaghy otarshyldyqqa qarsy kýres - 1916 jylghy Batys Qazaqstan aumaghyndaghy últ-azattyq kóterilispen jalghasyp jatty.
Aqtóbe okrugining Yrghyz, Qarabútaq audandaryna deyin taraghan 1930 jylghy 25 aqpandaghy Sarbazdar kóterilisi (resmy qújattarda «Yrghyz kóterilisi» degen atpen belgili), Aday okrugindegi 1929-1932 jyldar aralyghyndaghy birese toqtap, birese qayta jandanyp otyrghan qazaq sharualarynyng qaruly qarsylyghynda osy sanatqa jatqyzugha bolady.
Kishi jýz dalasynda lapylday janyp janyp jatqan órtti elestetetin búl últ-azattyq kýres tizbegi HVIII ghasyrdyng 40-jj. Ábilqayyr han bastaghan últ-azattyq qozghalystyng zandy jalghasy edi. Eljaqsylarynyng maqsaty - qaytkende de qazaq memlekettiligin saqtau, eldin, jerding tútastyghynan aiyrylmau edi.

Ruhy jasymaghan ólke

Qansha ghasyr janyshtalsa da ruh seleksiyasynyng zany tegi asyl tektilerdi san mәrte tarih sahnasyna alyp shyqty. Uaqyt tektilikting tamyryn týbirimen joyyp jiberu esh mýmkin emes ekenin dәleldedi.

Kýnbatys Alash-Orda

1917 jyly patshaly Reseyde biylik Kenesterge ótti. Ýkimet ózgergenimen, otarshyldyq sayasat ózgermedi. Qazaqstan otar bolyp keldi jәne solay bolyp qaldy (S.Sәduaqasov). Aymaqtarda azattyq ýshin kýres ýzilissiz jalghasyp jatty. HH ghasyrdyng basynda qalamyn qarugha tenegen «Alash» qayratkerlerining jana shoghyry últtyq mýddeni tu etip, tarih sahnasyna kóterildi.
Ufada Ortalyq Alash-Orda ýkimetining 1918 jylghy 11 qyrkýiektegi mәjilisinde Oiyl uәlayatynyng Uaqytsha ýkimeti taratylyp, onyng ornyna Alash avtonomiyasynyng batys bóligin basqaru jónindegi bólimshe qúryldy. Onyng tóraghalyghyna J.Dosmúhamedov saylandy. Kýnbatys Alash-Orda - HH ghasyrdyng basynda Batys Qazaqstan aimaghynda ornaghan últtyq-memlekettik pishimdegi avtonomiyalyq qúrylym bolyp qalyptasty. Ókinishke oray búl balausa memlekettik qúrylymdy Kenes ókimeti jórgeginde túnshyqtyrugha asyqty jәne solay boldy da. Batys Alash-Ordanyng memlekettik, azamattyq tarihy tym qysqa bolghanyna qaramastan (578 kýn), aldynghy ziyaly agha buyn ókshesin basyp kele jatqan keyingi tolqyngha últ-azattyq qozghalysynyng bolashaq baghdaryn aiqyndap ketti.
Janaqala kóterilisi
Auyl sharuashylyghyn újymdastyrudyng stalindik ýlgisi sharualardyng qatty qarsylyghyn tughyzdy. 1929-1931 jyldary Qazaqstanda qaruly qarsylyqtar tolqyny bolyp ótti. Auyl sharuashylyghyn jappay újymdastyru jyldary lankestik әreketterdi, órt salulardy eseptemegende, respublika aumaghynda 372 jappay tolqu men kóterilis oryn aldy. Solardyng biri - Janaqala kóterilisi. Resmy qújattargha «Janaqala kóterilisi» degen ataumen engen sharualar tolquyna byltyr 80 jyl toldy. Oghan Janaqala audany jәne oghan jaqyn jatqan audandardyng túrghyndary qatysty. 1931 jyly kóktemde Janaqala audanyn týgel derlik qamtyghan qaruly kóterilis kýshpen basyldy. Kóterilisti basu kezinde 360 adam tútqyndalyp, olardyng ýstinen qylmystyq is qozghaldy. Tergeu kezinde 71 adam qaza bolsa, 160 adam qylmysy anyqtalmay bosatylady. OGPU janyndaghy ýshtikting qaulysymen 1932 jyly 25 aqpanda 129 adam әrtýrli merzimge konslagerge aidalady (Rysbekov T.Z. «Ósken ólke tarihy». Oral, 1997. 130-b.). Ile-shala bastalghan 1937 jylghy qanqúily jazalau bir buyndy bauday týsirgenimen, alda bostandyq ýshin kýresting jana tәsilderin mengere bastaghan qaysar ruhty jas tolqyn pisip-jetilip kele jatty.
Qazaq halqyn qorghaushylar odaghy
Batys Qazaqstan oblysy kóleminde ghana belgili bolghan búl oqighany respublika júrtshylyghy әli tolyq bile bermeydi. Tandanarlyghy - jalpaqtaldyq jalyndy jas Ghúbaydolla Ánesov 40-jyldardyng basynda qazaq halqyna tәuelsizdik alyp berudi maqsat etip, osy oiyn iske asyru ýshin Batys Qazaqstan oblysynyng Jalpaqtal auylynda «Qazaq halqyn qorghaushylar odaghy» dep atalatyn antiykenestik jasyryn úiym qúrdy. Arasynda Oral pedagogikalyq institutynyng 6 studenti bolghan búl jastar úiymynyng mýsheleri 17 men 23 jastyng arasyndaghy balghyn, zerek, bozdaq jastar bolatyn. Olar 14 edi. Atalghan úiym nebәri 7 ay ómir sýrdi. Sodan keyin olar NKVD-nyng qarauyna ilinip, bәri de ústalyp, sottalady. Al úiym basshysy Gh.Ánesov 1943 jyly 19 jasynda Oral qalasyndaghy NKVD týrmesinde atylghan. On toghyz jasynda oqqa baylanghan oghlannyng eng songhy aitqan sózi: «Jasasyn qazaq halqy, Qazaq elining bostandyq alatynyna kәmil senemin!» bolypty.
Batysqazaqstandyqtar Stalingrad shayqasynda
Bizdinshe, ólke tarihyndaghy erlik hәm batyrlyq dәstýrdi dәripteytin taghy bir jarqyn betterding biri - batysqazaqstandyqtardyng 1942 jyldyng kýzinde Stalingrad týbindegi keskilesken úrystargha qatysuy. Auqymy jaghynan adamzat tarihynda búryn-sondy bolyp kórmegen Stalingrad shayqasynyng otty jalyny Batys Qazaqstan dalasyn da sharpydy. Batys Qazaqstan Stalingard oblysymen 500 shaqyrym boyyna shekaralas jatqan edi. Osyghan baylanysty Batys Qazaqstan - Stalingrad maydanynyng eng jaqyn tyly boldy. Eger Stalingrad týbinde nemis әskerleri jeniske jetse, Úly Otan soghysy qarsanynda Germaniyada qúrylghan «Arbaytegemaynshaft Týrkistan» atty joghary barlau mektebi dayyndaghan «Ýlken Týrkistangha» jol ashylatyn edi. Demek, ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy týbegeyli betbúrysqa sheshushi ýles qosqan Stalingrad shayqasynyng shejiresine batysqazaqstandyqtar da ózderining úmytylmas erlik betterin qosty.
Bir ghana mysal: súrapyl soghystyng basynda Guriev (Atyrau) oblysy, Qyzylqogha audanyndaghy Tendik degen bir kolhozdan bir kýnde bir jýz on bir adam maydangha attanghan; sodan bir qolyn oqqa júldyryp, bir ghana Qaben Kereev degen jauynger tiri qaytyp oralghanda, qalghan 110 qazaq Staliningrad týbinde erlikpen qaza tapqan. Dәl osy hal Batys Qazaqstan oblysynyng barlyq jerine týgel ortaq taghdyr edi. Qysqartyp aitqanda, Stalingrad shayqasyndaghy Batys Qazaqstan jigitterining erligi әli de óz zertteushisin kýtude. Kenes Odaghynyng Batyry ataghy berilgen shyghystyng qos júldyzy Á.Moldaghúlova men M.Mәmetovanyng jәne keyin Halyq Qaharmany bolghan H.Dospanovanyng da osy ólkeden shyghuy kezdeysoq emes.
Oraldaghy qyrkýiek oqighalary

Uaqyt jyljydy, úrpaq almasty. Otarshyldyq jýiening ozbyrlyghyna qarsy kýresti óz moynyna alghan, tәuelsiz el múratyn kózdegen jana tolqyn payda boldy. 1991 jyly qyrkýiekte Oraldaghy Jayyq kazaktarynyng jýgensiz qimyly jergilikti últtyng ashyq narazylyghyn tughyzyp, búl oqigha tariyhqa «qyrkýiek oqighalary» retinde endi. Búl jóninde oqulyqta: «...Oral kazaktary basshylarynyng 1991 jyly qyrkýiekting 15-inde ózderining patsha men Otangha qyzmet etuining 400 jyldyghyn merekeleuge sheshim qabyldauy mýldem týsiniksiz boldy. Olar qalanyng ortalyq alanynda kerme úran kóterip, mitingiler úiymdastyrdy. Kez-kelgen qoghamdyq úiymdardyng abaysyz is-әreketi qasiretke ainaluy mýmkin ekendigine Oraldaghy oqighalar taghy kóz jetkizdi», - delingen (Núrpeyisov K. t.b. «Qazaqstan tarihy», 11 synyp. A., 1997). Qyzyl imperiyanyng qylyshynan qan tamghan zamanda jergilikti azattyq elitasynyng (Amanjol Zinulliyn, Aysúlu Qadyrbaeva, Múnaydar Balmolda, t.b.) «búghyp qalmay» beybit sherushilerge jetekshilik etui kózsiz erlik edi. Ýlken janjalgha ainala jazdaghan sayasy mәni zor búl oqigha Otan tarihynan layyqty baghasyn alsa eken deymiz.

Tobyqtay týiin
Sonymen Kishi jýz qazaq halqynyng tarihynda erligimen, jaujýrektigimen danqqa bólengen úlys. Halyq auzyndaghy «...Kishi jýzdi nayza ber de, jaugha qoy» degen tәmsil Alshynnyng tarihi-etnomәdeni, geosayasy sipatyn, mentalidyq bolmysyn anghartady. Qazaq elining birligine, jerining tútastyghyna qauip búlty tóngen shaqta Ábilqayyr bahadýr bas qolbasshy saylanyp, Jalantós batyr qol bastap kelgeni belgili. Qazaq jerining tútastyghyn saqtauda, ony batysta Qasym han zamanyndaghy Qazaq memleketining shekarasyna deyin úlghaytu jolynda Kishi jýzding erekshe ról atqarghanyn aitqan abzal. «Sóz atasy» Mayqy biydin: «Bekten tughan Alshyn-dy, Biz ýshin qangha malshyndy, Irgene jauyng kelgende, Silteytin nayza-qamshyn-dy» degen shumaghynyng astarynda tereng maghyna jatyr.
Maqalanyng maqsaty bir qazaqty jik-jikke bólip, arzan daugha úrynu emes, kerisinshe jalpaq qazaq moyyndaghan Kishi jýzding jauyngerlik tarihynyng kómeski betterine sәule týsiru, búl aimaqtyng ózindik ereksheligine nazar audaru. Tәuelsizdik kókten týsken qúdiretting syiy emes, babalarymyzdyng azattyq jolynda basyn bergen san ghasyrlyq kýresining nәtiyjesi ekenin býgingi úrpaqtyng sanasyna siniru. Qazirgi Qazaqstan ekonomikasynyng negizgi ózegi bolyp otyrghan «qara altyn» qorynyng mol mólsheri Batys oblystarda jatqany eshkimge qúpiya emes. Demek qoynauy qazynagha toly qasiyetti mekendi múragha alghan býgingi úrpaq ata-baba әruaghy aldynda qaryzdar.
Týiindey kelgende, Batys Qazaqstan tarihyn tútas Qazaq memleketining tarihynan bólip qaraugha bolmaydy. Batys Qazaqstan ónirining tarihy - qazaq halqy tarihynyng bir qúramdas bóligi. Sondyqtan Otan tarihyna sýbeli ýles qosatyn da jalpy qazaqtyng bir bóligi Kishi jýz, sonyng ishinde Batys Qazaqstan aimaghynyng júrty bolmaq.
Janabek JAQSYGhALIYEV,
tarih ghylymdarynyng kandidaty,
Oral qalasy
"Abay-aqparat"