...Kóshege shyqsam, osydan jiyrma jylday búryn qolyma tiygen belgisiz basylymnyng sarghayghan bir japyraq qiyndysy kóz aldyma keledi. «Álemde eki úly til bar, biri - aghylshyn tili de, ekinshisi - orys tili» dep jazylghan edi onda. Kәdimgi kirillisamen qazaq tilinde dәl osy bir auyz sóz ap-ayqyn jazylghan. Onyng qanday basylym ekenin, avtory kim ekenin bile alghan joqpyn. Bәlkim, bilsem degen qyzyghushylyq ol kez mende bolghan da joq. (Áriyne, jan-jaghyn tolyq tanyp bilmegen balamyn ghoy men onda.) Biraq kenestik sayasatty dәriptegen keybir sóilemderine qarap, onyng sol kezdegi iydeologiya tudyrghan pikir ekenin angharghanym anyq. Sonda «nege «úly tilder» qatarynda mening ana tilim joq?» degen tosyn súraq tudy sanamda. Sol múng eken, ishimdi qyzghanyshqa úqsas bir ot sharpyp ala jóneldi...

* * *

...Kóshege shyqsam, osydan jiyrma jylday búryn qolyma tiygen belgisiz basylymnyng sarghayghan bir japyraq qiyndysy kóz aldyma keledi. «Álemde eki úly til bar, biri - aghylshyn tili de, ekinshisi - orys tili» dep jazylghan edi onda. Kәdimgi kirillisamen qazaq tilinde dәl osy bir auyz sóz ap-ayqyn jazylghan. Onyng qanday basylym ekenin, avtory kim ekenin bile alghan joqpyn. Bәlkim, bilsem degen qyzyghushylyq ol kez mende bolghan da joq. (Áriyne, jan-jaghyn tolyq tanyp bilmegen balamyn ghoy men onda.) Biraq kenestik sayasatty dәriptegen keybir sóilemderine qarap, onyng sol kezdegi iydeologiya tudyrghan pikir ekenin angharghanym anyq. Sonda «nege «úly tilder» qatarynda mening ana tilim joq?» degen tosyn súraq tudy sanamda. Sol múng eken, ishimdi qyzghanyshqa úqsas bir ot sharpyp ala jóneldi...

* * *

Sol qyzghanysh mening boyymda әli de bar. Biraq ol býgin qyzghanysh emes, beyne kýiinishke, renishke, uayymgha ainalyp ketken. Oghan sebep: «Ýsh tildi el bolamyz» dep balalaryn jappay aghylshynsha oqytugha kóshken orys tildi otandastarymyz... Orysshadan kóz asha almay jýrip, aghylshyn tildi ataulargha kómkerilip qala bergen qalalarymyz... Bir jiynyn tolyq memlekettik tilde ótkizuge shamasy kelmey jatyp, «qazaqstandyq brend», «qazaqstandyq nou-hau» dep bir auyz qazaqsha bayandamasynyng ózin bóten (aghylshynsha) sózben bylghap jýrgen sheneunikter... Tipti, keybir jiyndarymyzdyng orys jәne aghylshyn tilderinde ótip jýrgeni, memlekettik tilimiz - qazaq tilining «ýsh tildi» elding eng beyshara tili bolyp qalyp bara jatqany da jasyryn emes qoy...

Sonda... shynymen orys tili men aghylshyn tilining «úly» bolghany ma? Shynymen, bala kýnimde qolyma týsken gazettegi tújyrymnyng aqiqatqa ainalghany ma? Tәuelsiz elmiz dep otyryp, otarshyldar tudyrghan iydeologiyany óz qolymyzben jýzege asyra bastaghanymyz ba?..

Orys tiline dau joq. Ol - Qazaqstannyng resmy jaghdayda memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylatyn bir tili. Jәne onyng memlekettik tildi mise tútpay, ýstemdik etui Qazaqstanda qalyptasqan etnodemografiyalyq ahualgha da baylanysty bolghany anyq. Kóz ashqaly orys tilin iygerip, sol arqyly ghana nan tauyp jeuge bolady degen týsinik milaryna sinip qalghan sheneunikterimiz qazaq tiline әli qúlyqsyz. Demek, orys tilining әli kýnge óz «kýshin joymay» otyrghanyn týsinuge bolady. Al aidaladaghy aghylshyn tiline ne joryq?..

Mәselege keninen zer saludy jón kórdik.

116 memlekettik til bar

1953 jyly YuNESKO sarapshylary «memlekettik til» men «resmy til» degen eki úghymnyng arajigin ajyratyp aludy úsyndy. Nәtiyjesinde memlekettik tilge «memleketting sayasi, әleumettik jәne mәdeny túrmysynda integrasiyalyq qyzmet atqaratyn әri sol elding memlekettik simvoly bolyp sanalatyn til» degen anyqtama berildi de, al resmy til degenimiz - memleketting zang shygharu, sot biyligin jýzege asyru jәne eng bastysy - basqaru salalarynyng tili retinde tanyldy.

Alayda, әlem elderining til mәrtebesine qatysty ústanymdary birkelki emes. Mәselen, Avstraliya, Eritrey, Luksemburg, Shvesiya, Tuvalu syndy elderde «memlekettik til» úghymy mýldem joq. Olarda resmy qújattar júrtshylyq qalauyna qaray әr tilde, yaghny barlyq qoldanys tilinde dayyndala beredi. Al AQSh-ta zang jýzinde memlekettik status iyelengen til joq, tek búl úghym belgili bir әkimshilik aumaqtargha ghana tәn zang jýielerinde kezdesedi.

Taghy bir qyzyq jaghday, әlemde qos tildi, ýsh tildi, tipti, tórt tildi memleketter de bar. Mәselen, Europanyng Andorra atty elinde katalan, ispan jәne fransuz tili memlekettik til bolyp bekitilgen. Beligiyada - fransuz, niyderlan jәne nemis tili, Shveysariyada - nemis, fransuz, italiya jәne retoroman tili, Singapurda - tamiyl, aghylshyn, qytay jәne malay, Shriy-lankada - tamiyl, singal jәne aghylshyn, Afrikanyng Botsvana elinde - aghylshyn jәne setsvana, Djibutiyde - arab jәne fransuz, Zimbabvede - sindebele, shona jәne aghylshyn, Seyshol jaghalauy elinde kreol, aghylshyn jәne fransuz tilderi memlekettik til sanalady. Múnday jaghday Avstraliyada da bar.

Naqty statistikalyq derekterge sýiensek, әlemde 116 memlekettik til bar eken. Búlardyng arasynda «memlekettik til» atty mәrtebesin resmy til, az últtar tili, sonda-aq últaralyq (nemese halyqaralyq) qarym-qatynas tili degen statusy bar tildermen bóliskender de barshylyq. Kóbinese onday jaghdayat tәuelsizdigi túghyryna myqtap bekimegen nemese әli de bodandyq búghauynda búlqynghan elderding tiline tәn bolady.

Aghylshynsha bilmegender attan týse me?

«Memlekettik til» statusyn alyp, әlemge eng kóp taraghan tilderding biri - fransuz tili. Óitkeni, ol - býginde óz tuy, gimni, shekarasy, qysqasy, ózindik memlekettik atributtary bar 26 elding memlekettik tili. (Áriyne, olardyng arasynda eki, ýsh tildi memleketter de bar). Eng kóp memleketting tiline ainalghan ekinshi til - arab tili. Arab tili úzyn-sany 23 memleketting Konstitusiyasynda negizgi til (nemese negizgi tilderining biri) retinde bekitilgen. Aghylshyn tili búl tizimde ýshinshi oryndy alady. Yaghni, әlemning 19 elinde ol memlekettik til mәrtebesin iyelengen. Aghylshyn tilin memlekettik tili etip alghan jiyrmasynshy memleket - AQSh. Alayda, ol AQSh-tyng Konstitusiyasynda bekitilmegen. Ol tek osynau alyp memleketting dәstýrli tili retinde keninen qoldanylady, sonday-aq keybir shtattarynda resmy tilderding biri sanalady. Búdan әri ispan tili 18 eldin, portugal tili - 10, nemis tili - 7, orys tili - 7 (búrynghy KSRO qúramynda bolghan tәuelsiz memleketterdi qosa eseptegende. Onyng ishinde Qazaqstan da bar. - N.B.), italiya tili 5 elding memlekettik dengeyde, resmy qarym-qatynasta qoldanylatyn tili bolyp moyyndalady.

Jahandanu dәuirinde qanatyn kenge jayyp kele jatqan aghylshyn tilining jay-kýiine terenirek toqtalsaq, Soltýstik Amerikanyng segiz elinde memlekettik til bolyp bekitilgen aghylshynsha Kanadada fransuz tilimen teng dәrejede qoldanylady. Ol tek Latyn Amerikasynyng bir memleketinde ghana ýstemdikke iye, al qalghan memleketterding bәri jappay ispansha sóilesedi.

Europa elderin alsaq, aghylshynsha - Úlybritaniyanyng ghana memlekettik tili. Irlandiya men Malitada búl til eki tilding biri ghana.

Avstraliya qúrlyghynyng Jana Zelandiya, Avstraliya, Fidjy syndy memleketterinde aghylshyn tili memlekettik til de, keybir elderde eki tilding ne ýsh tilding biri. Al Aziya men Afrika elderinde ol aghylshyndar otarlaghan elderding ghana memlekettik tili bolyp otyrghany belgili.

Demek, belgili bir halyqtyng tili ózgelerge otarlau sayasaty arqyly taralyp, zorlyqpen tanylady eken. Fransuzdyng da, arabtyng da, ispannyng da, nemis pen orystyng da tili solay, basqynshylyq jolmen taraghan. Aqiqatyn aitqanda, kez kelgen halyq ózining damu derbestiginen airylyp, basy bodandyqqa týsken kezende ghana ózinshe sóileu erkinen aiyrylyp, basqynshy eldin, yaghny otarlaushy últtyn, jat-júrttyng tilin qabyldaydy. Yryqsyzdyq soghan mәjbýrleydi. Al, biraq ataq-danqy jayylghan, әlemge tanylghan Qazaqstan aghylshyndardyn, aghylshyntildilerding otary emes qoy. Endeshe aghylshyn tilin kókke kótererdey qazaq eline ne kýn tudy?

Fransuzdar neden qorghanady?

Oy tizginin bosata qarasaq, dýnie jýzinde 6000 til joyylu aldynda túr degen BÚÚ deregi eske týsedi. Búghan qosa ay sayyn 2 til qoldanystan shyghyp qalyp jatady deydi bilgishter. Tilding joyyluy - últtyng joyyluy. Sondyqtan da, últtyghyn saqtap qaludy múrat etken әr halyq óz tilining keleshegi ýshin kýrese bastady. Reseymen tegi bir, tuystas el bola túra Ukraina óz tilin otarshyl orystyng tilinen arashalauda. 26 elde memlekettik mәrtebe iyelengen tilderin fransuzdar aghylshyn tilining yqpalynan qorghaumen keledi. Búl túrghyda Fransiya parlamentinde, tipti sóz arasynda aghylshyn tilin qoldanghany ýshin aiyppúl salu sharasy da jolgha qoyylghan.

Ayta ketetin jәit, әlemge keninen taraghan, yqpaldy elderding tilderi ózara bәsekege týsken synayly. Óitkeni, jahandanu dәuirinde jer jahandy bir zandylyqqa baghyndyrghysy kelgenderding әlem halyqtaryn bir tilde sóiletuge tyrysatyny da týsinikti. Búl túrghyda eng aldymen BÚÚ-nyng júmys tili sanalatyn alty til, yaghny aghylshyn, arab, fransuz, qytay, ispan jәne orys tilderi auyzgha alynady. Ásirese, aghylshyn jәne fransuz tilderi Europalyq kenesting qyzmeti barysynda da teketiresedi.

Árkimning tili - ózine úly

Taghy da sol bayaghy tirkes oiyma oralady. «Álemde eki úly til bar, biri - orys tili de, ekinshisi - aghylshyn tili»... Býgingi bizding qogham búl qaghidany joqqa shygharyp otyrghan joq. Tipti Astanamyzdyng ózinde keybir mekemeler (mәselen, Ana men bala últtyq ortalyghy) óz jinalystaryn orys jәne aghylshyn tilinde ótkize bastady...

Tilding «úlylyghy» turaly aitqanda, aldymen tilding әlemge qanat jayyp, keninen qoldanylu jayyna toqtalmasqa shara joq. Búl ólshemmen qaraghanda orys tili bylay túrsyn, aghylshyn tili de «úly» bola almasa kerek. Olay deytinimiz, búl jaghynan bir jarym milliard halqy bar Qytaydyn, sol sekildi Tayvani men Singapurdyng memlekettik tili bolyp tabylatyn qytay tilining aldyna eshkim týse almaydy. Búl qatargha halqynyng sany jaghynan qytaylarmen iyq tenestiruge shaq qalghan ýndilerding tili - hindiydi de qosugha bolady. Demek, orys tili men aghylshyn tili «úly til» bola almaydy eken. Eger olardy «úly» deytin bolsaq, qytay men hindy tilderin qayda aparyp qoyamyz? Sol sekildi býkil Soltýstik Amerika men Latyn Amerikasynyng basym kópshiliginde, sonday-aq Europanyng da birqatar elinde ýstemdik etetin ispan tili men fransuz, portugal tilderi nege «úly» emes?..

Al qoldanylu ayasy túrghysynan qarasaq, negizi «óli til» sanalsa da, býkil ghylymy terminologiyanyng 80-90 payyzdyq qoryn qúrap otyrghan latynsha nege «úly» emes? Aziyanyng birqatar eline taraghan, Qasiyetti Qúrannyng tili, songhy payghambar Múhammedting (s.gh.s.) hadiysinde «júmaqta sóilenetin til» dep jazylghan arab tili nege «úly» emes?.. Al sózdik qory jaghynan qazaqtyng tili orys tilin on orap, aghylshyn tilin «shanyna da juytpaytyn» bay til emes pe? Endeshe, qazaq tili nege «úly» emes?..

Etnograf-ghalym Aqseleu Seydimbekting aituynsha, grammatikalyq bitimi boyynsha týrki tili - dýnie jýzindegi eng úly til. «Óitkeni, týrki tili - agglutinativti til. - Búl til týbirden jasalatyn til. Ol myndaghan jyl boyy ózgermeydi. Oghan dәlel osydan on eki myng jyl búryn ketken Amerikadaghy ýndisterding ózderi әli kýnge deyin týrki tilinde sóileydi. Mysaly, orys tilindegi «ya» sózi septelgende «menya» bolyp ózgerip kete beredi, al bizde týbir qashan da óz qalpynda saqtalyp qalady. Mysaly, qanaghat degennen birneshe sóz shyghady. Qanaghattanu, qanaghattandyru, qanaghattandyrylmaghandyqtarynyzdan, t.b. Osyndaghy songhy sóz qanshama әripten túrady, biraq týbiri ózgergen joq. Búl keremet emes pe?» - dep jazady ol.

Al, sózdik qory jaghynan alsaq, Aqseleu Seydimbekting aituynsha, aghylshyn tilining sózdiginde 443 myng sóz bar. Orys tilining leksigrafiyasyna 143 myng sóz kiredi. Onyng kóbi týrki tilinen engen sózder eken. Al qazaq tilinde tolyq sózdik boyynsha 500 mynday sóz bar. Orys ne aghylshyn tilindegi bir sózding bizde birneshe balamasy, yaghny sinoniymi bar. Sondyqtan, til baylyghy, sózdik qory jaghynan da әlemde qazaq tilindey úly til joq.

* * *

Taghy bir derek: nastratika ilimi boyynsha, әlemdegi barlyq tilding atasy bir delinedi. Yaghni, nastratika tújyrymyna sýiensek, dýnie jýzindegi tilderding bәri әu basta bir-aq tilden shyghyp, birtindep tarmaqtalghan. Sóite túra, әr tildi adamzat balasynyng ruhani, mәdeny múrasy dep qarasaq, Alla taghala jaratqan kez kelgen últtyn, halyqtyng óz tili ózine úly bolugha tiyis.

Endeshe әr qazaq ýshin tek qana qazaq tili úly qúbylys, qymbat qazyna bolugha tiyis. Sondyqtan, qazaq jerinde ótken әrbir jiynda qazaqtyng tili asqaqtap, qazaq topyraghynda, Qazaqstannyng qalasy men dalasynda tek qana qazaq sózderi sylang qaghyp túruy shart.

Nәzira BAYYRBEK

«Astana aqshamy» gazeti