«Aspannan kiyiz jaughanda, kedeyge últaraq ta búiyrmapty». Árbir qazaqstandyqqa 10 sotyq jer aluyna mýmkindik beretin zangha qatysty qazaqtyng osy tәmsili dóp keletindey. Óitkeni zang bar, biraq basy artyq jer joq. Jer bar-au, alayda memleketting emes, bay-baghlandardyn, qúryghy úzyndardyng qolynda.

«Aspannan kiyiz jaughanda, kedeyge últaraq ta búiyrmapty». Árbir qazaqstandyqqa 10 sotyq jer aluyna mýmkindik beretin zangha qatysty qazaqtyng osy tәmsili dóp keletindey. Óitkeni zang bar, biraq basy artyq jer joq. Jer bar-au, alayda memleketting emes, bay-baghlandardyn, qúryghy úzyndardyng qolynda.

Juyrda QR Jer resurstaryn basqaru jónindegi agenttikting tóraghasy Qadyrhan Otarov túrghyn ýy salu maqsatynda alynghan jerler iygerilmese memleketke qaytarylatyny turaly aityp, kezinde ústaghannyng qolynda ketken jerlerge súrau bolatynyn andatty. Anyghy múnyng barlyghy Otarov myrzanyng óz kәllasynan shyghyp otyrghan iydeya emes. Preziydentting pәrmenimen jýzege asqaly otyrghan shara. Isti bolyp, basy daugha qalghan agenttikting búrynghy basshysy Ómirzaq Ózbekov búl túrghyda ne istegenin Qúday biledi, alayda, osy tapsyrmany siyrqúiymshaqtatpay dúrys atqarsa, Qadyrhan myrzanyng qadyry arta týsetine bәsimiz bar. Bir qyzyghy, Memleket basshysynyng jerge qatysty tapsyrmasy talay bay-baghlannyng úiqysyn qashyrghan siyaqty. Olay deytinimiz, songhy Uaqytta: «Astana manynan pәlenshe gektar jer satamyn», - degen habarlandyrular qaptap ketti.  Baqsaq, siz ben bizge búiyrmaghan jer, kezinde qúryghy úzyn qulardyng iyeligine su teginge ótken jer  endi ashyq saudagha týsip jatyr. «Qúqyq qorghau organdary qayda qarap otyr?», - dep ýstel toqpaqtap, kijingennen payda joq, óitkeni bәri de zandy, әzirshe. Ázirshe deytinimiz, týptin-týbinde iygerusiz jatqan jer memleketke qaytarylatynyn jogharyda aittyq. Biraq jer iyeleri oghan deyin jetkizbey, ailasyn asyrmaq. IYә, bizding sheneunikterding qulyghyna qúryq boylay almaydy. Óitkeni, sol ashkózdikpen, qomaghaylyqpen qarpylghan jerlerding iyesin izdeseniz, sayda sanyn, qúmda izin tappaysyz. Qay sheneunikting atynda gektar-gektar jer bar eken?! Deklarasiyada min joq. Jalghyz ghana kólik, jeri bolsa últaraqtay ghana, ýii bolsa ózine ghana jetetin ýi. Boldy. Basqa basy artyq mýlik-mýkәmal tappaysyz, әure bolmay-aq qoyynyz. Au, mynau at shaptyrym jerler kimning qolynda sonda? Jә, emosiyagha beriluding qajeti joq. Áytpese, jauaby joq súraq kóp qoy. Elorda halqy jyldam ósip, kóbeyip kele jatqandyqtan, búl mәselening tipti kýrdelenip kele jatqanyn Ýkimet te, qala basshylyghy da sezip, bilip otyr.

Resmy mәlimetterge nazar audarsaq, Astanada osy kýnge deyin jer alu ýshin 100 mynnan asa adam ótinish bergen eken. Biraq qala basshylyghy olardyng barlyghynyng ótinishi qabyldanbaytynyn aityp otyr. Sebebi, ótinish berushilerding sany jospardaghydan tórt esege artyq eken. Búl turaly qala әkimi Imanghaly Tasmaghambetovting ózi jeke blogynda aitqan bolatyn. «Biz barlyghyna birdey jer bere almaymyz. IYә, jer bar. Biraq onda adamdardyng túruy ýshin infroqúrylym joq», - dedi ol. Búl jerde de týsiniksizdeu jaghday bolyp túr. Zanymyz boyynsha 50-ge tarta túrghyn ýii bar eldi mekenge Ýkimet qajetti infroqúrylym tartyp beruge mindetti. Eger túrghyndargha baspana salugha  jer telimi berilmese, onda infroqúrylym turaly sóz qozghaudyng qajeti ne? Jana Astana manyndaghy jerlerding deni jeke azamattardyng qolyna ótip ketkenin aittyq. Sol sózimizge dәlel retinde, alysqa barmay-aq, bәrimiz biletin «Krysha» degen saytty alyp qarasaq ta jetkilikti. Mәselen, saytta bireu  Almaty audanynda 110 ga jerdi 550 000 AQSh dollaryna satatyny turaly habarlandyru beripti. Kelesi bir azamat Saryarqa audanynda 76 ga jerdi 250 000 AQSh dollaryna saudalamaq. Aqshasy barlar ýshin múnday  iygerilmegen alqaptar basqa audandarda  da molynan  kezdesedi. Bәrin týgendep otyrmay, biz kelesi bir  jarnama berushige habarlastyq. «Qosshy eldi mekeninde 200 ga jerim bar. 130 myng AQSh dollaryna beremin. Bólip ber desen, bólip bereyik. Tútas alam desen, tipti jaqsy. Túrghyn ýy salugha óte qolayly jer. Joldyng boyy, әri su, jaryq, basqa da  qajettilikterding barlyghy bar. Alam desender habarlasyp, kelip kórinder», - deydi ol. Al kerek bolsa! Bireuler alaqanday jerge jete almay jýrse, endi  bireuler jerdi atasynan qalghan menshigindey gektarlap saudagha shygharyp qoyypty. Taghy bir dәlel retinde  Astanadan onshaqty shaqyrym jerde ornalasqan  Qoyandy eldi mekeninde bolghan jaghdaydy aitugha bolady. Osydan birshama uaqyt búryn kóshi-qonnyng mamandary  «Jana qadam» birlestigin qúryp, Qoyandydaghy jalghasyp jatqan 20 ga jerdi zansyz jekemenshikke alghan jәne oralmandargha bólingen jer telimderin 2000 dollardan 5000 dollargha deyin satqan. Qaydan kelgeni  belgisiz, sol joly Mústafina degen azamatsha jerlerdi on sharshy metrden bólip, әrqaysysyn  3000-3500 dollardan ýlestirdi. Múnyng arty keyin ýlken daugha ainalghanyn kópshilik biledi. Jalpy keler jyldan bastap elimizding túrghyndary jappay tabystaryn jariyalaytyny belgili bolyp otyr. Osyghan baylanysty qazir keybir baylar qarpyp qalghan jerlerin  resmy jarnamagha shygharugha qorqyp, halyq arasyndaghy deldaldar arqyly arzan baghagha da satyp jatqan kórinedi. Búghan jaqynda ózimiz de kuә boldyq. Bir tanysymyz Astananyng tónireginde satylatyn arzan jer telimining bar ekenin aityp, úsynys jasady. «Jer óte jaqsy, әri arzan, kórshilering nebir keremet adamdar bolady», - dep ýgit-nasihatty ýiip-tókkennen keyin, «ne de bolsa kóreyik» dep sheshtik. Jer Aqmola oblysy, Arshaly audanyna qarasty  Jibek joly auylynda eken. Astanadan tayaq tastam ghana qashyqtyqta. 20 minutta zulap jettik. Rasynda da birneshe gektargha sozylghan jer bos jatyr. «Osynyng barlyghy da satyla ma?», - dedim. «Men saghan bir shyndyqty aitayyn, búl bir dókeylerding jeri. Osy mannan ýy tiksen, Marat Tәjinmen kórshi bolasyn. Anau - sonyng jeri», - dedi serigim. «Ózine qanday jer kerek, maghan ait. 10 sotyq deysing be, joq, 10 gektar jer alam deysing be, tauyp berem. Qalanyng ishinen kerek deseng de, syrtynan kerek deseng de tabylady. Shýkir, jer komiytetindegilerding barlyghyn tanimyn», - dedi. Aytpaqshy, әlgi jer bazar, jeke bizneske arnalghan eken. Túrghyn ýy salugha arnalmaghan. Biraq jer iyesi saspady. «Ýy salam deseniz, ýy salugha arnalghan dep ózgertip beremiz, anyq alatyn bolsanyz, 2 ay kýtesiz», - dedi. Nobay-núsqasy sauda-sattyq keshenin salu ýshin dep jasalghan jerding josparyn ózgerte salu týk te emes siyaqty, bayqasaq. Búl tirlik әlgi, әzil-syqaq teatrynda aitylatyn: «Júmaq deseng júmaqqa jiberemiz, tozaq deseng de erik ózinde, tek aqshasyn tóleseng boldy, ol jaqta da tanystar otyr ghoy», - deytin әzil әngime esimizge týsip ketti. Múndaylargha salsan, Qúdaydy da satyp alugha bar.

Aytpaqshy, kezinde Parlament «Jer kodeksi» turaly zang qabyldaghanda atqaminerlerimiz halyqqa tiyimdi bolatyn  úsynys-pikirlerdi eleusiz qaldyrdy. Esesine, keyinnen qazaqtyng paydalanugha jaramdy jerlerining birazy «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» ketti. Al qarapayym auyl qazaghy «bayaghy jartas, sol jartas» degendey, әli kýnge deyin baspanagha zar bolyp, kóringenning esigin syghalaumen kýn keship jýr. Sirә, qazaqtar  «jer dauy, jesir dauy» degendi beker aitpaghan. Jermen oinaugha bolmaydy. Ákim-qaralardyng osyny týsinetin kezi bolghan shyghar!

«Halyq sózi» gazeti