Jabal ShOYYNBET, Abay ortalyghynyng mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty: Qazaq eli Islam dinin berik ústanyp keledi
- Álemdik jәne dәstýrli dinder jetekshileri bas qosatyn alqaly jiyn Astanada osymen ýshinshi ret ótip jatyr. Aytuly dinbasylarynyng ortagha salar oilary búl joly da az bolmasy anyq. Siz múny qalay baghalar ediniz?
- Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen 2003 jyly Astanada ótken sezge sol kezdegi Birikken Últtar Úiymynyng Bas hatshysy Kofy Annan, belgili qayratkerler Djordj Bush, Margaret Tetcher jәne әlemning aldynghy qatarly elderining basshylary asa zor mәn berdi. Sodan beri jiynnyng halyqaralyq dengeyde bedeli artyp, jyl ótken sayyn manyzy da kýsheyip keledi. Búl Qazaqstan Preziydentining kóregendigin pash etumen qatar, qazaq elining jer sharynda tynyshtyq pen týsinistikti, dostyq pen syilastyqty qalyptastyruda manyzdy ról atqaryp otyrghanyn dәleldedi.
Jahandanu ghasyrynda tynyshtyqty qamtamasyz etuding birden bir joly - ózara qúrmet pen syilastyq. Ortaq til tabysudyng tamasha tәjiriybesi de osynday jiyn bolghandyqtan, kelisip pishken tonnyng kelte bolmasy anyq. Álemdik dinder islamdy jәne Qazaqstan arqyly onyng beybit din ekendigin moyynday bastaghanda, ýy ishinen ýy tikpeuding de qamyn oilaghan dúrys. Qazaq halqynyng atyna sóz keltirmeuding ózi de últymyzdyng islamdy qanshalyqty berik ústanuyna kelip tireledi. Múny Elbasynyng ózi de qadap aityp, qazaqtyng qadirin arttyru jolynda barlyq qamqorlyghyn jasap keledi. Mәselen, kýni keshe Astanada bir mezgilde 5000 adam minajat etetin meshitting irgetasyn qalaugha qatysuy - osy sózimizge dәlel.
Qazaq ortaq ýiimizge ainalghan Jer sharynda ózining bar mýmkindigin osylaysha pash ete bastady. Tek endi osy ónegemizding órisin keneytu - bizge paryz, úrpaqqa amanat. Abaysha aitqanda «Abaylap jýrip, anyq basatyn» kez keldi.
- Elbasymyz keybir jiyndarda Abaygha jýginedi, Abaydyng enbekterinen mysal keltiredi. Osyny oy eleginen ótkize otyryp, «qazaqtyng biyliktegi bar azamaty osylay oilasa, osylay sóilese, osylay oy týiindey bilse» degen qiyal jetegine berilesin. Amal qansha, biz sengen sheneunikterding qaysybiri Elbasynan ónege ala almay jýrgen sekildi...
- Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng tikeley bastamasymen tәuelsizdik alghan elimizde alghashqy ótkizgen is-sharanyng biri - qazaq últynyng danyshpany Abaydyng danalyghyn býkil әlemge tanytudy qolgha alu boldy. Bәrimizge belgili 1995 jyly asa bedeldi úiym - YuNESKO-nyng ayasynda aqynnyng 150 jyldyq mereytoyyn atap óttik, әlem halqy qazaq degen el, onyng azamattyq qúndylyqqa zor ýles qosqan dana Abayday úly bar ekenin bildi. Siz oiymdaghyny dóp bastynyz, Abaydyng kitabyn qolgha alarda Elbasynyng sol kezdegi jasaghan bayandamasyn bir sholyp ótem, keyde keybir sheneunikter súhbat bergende «júmys ýstelinde Abay kitaby túrady» dep mysal aitady, onda nege mәn berip oqymaydy dep tanyrqaymyn, әitpese bayandamada: «Abaydy múqiyat oqyghan adam onyng kózqarastary kýni býgingi naryq ekonomikasymen de tikeley ýndes ekenin aiqyn angharar edi. Abay әlemi bizdi jeti týnde adastyrmas temirqazyq ispetti. Soghan qarap tilegimizding dúrys-búrysyn saraptay alamyz. Óitkeni jandy jegidey jep jýrgen kóp saualdyng jauabyn Abay әldeqashan aityp ketken. Abaydy oqyp otyryp-aq, kóshting basyn bayaghyda-aq jónge salyp alugha bolatyn edi. Sorlatqanda, bireuding uaqyty jetpeydi, bireuding úghymy jetpeydi, bireuding atymen zauqy joq.
Áytpese, kóp dýnie әueli sol әrkimning ózin-ózi týzey almaghandyghynan órge baspay jatyr emes pe?!
Óz halqyn «júrt bolsyn, óssin, ónsin» deytin әrbir azamat әueli Abaydy oqysyn, Abaygha qúlaq assyn» dep anyq kórsetti. Tipti «Abay armandary - tek bir ghana últ ústanatyn múrattar emes, kýlli adamzat ústanatyn múrattar. Qazaq topyraghynda onyng orayyn keltiruge mýmkindik tuyp otyr. Myna sizder men bizge ýles bop tiyip otyr» dep maqsat-mýddemizdi aiqyndap bergen joq pa?!
Elbasymyzdyng aitqanyn oryndauda enjarlyq tanytyp otyrmyz. Eng bolmaghanda, abaytanudy balabaqshadan joghary oqu oryndaryna deyin týgel oqytudy qolgha alayyq degen Ýkimet qaulysy da oryndalmay, qaghaz jýzinde qaldy. Alysqa barmay-aq eki jaghymyzdaghy eki alyp kórshimizden ýlgi alsaq bolar edi. Resey eli Pushkin turaly neshe jýzdegen doktorlyq dissertasiyalar qorghap, aqyn múralaryn nasiyhattaudy bir sәt te toqtatqan emes, al Qytay Konfusiyding ilimin iydeologiyasynyng negizi etip, san ghasyrdan beri berik tútynyp keledi. Byltyr әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti janynan jәne batys oblystyng birinen Konfusiy instituty fiylialdaryn ashty. Biz Abay múralaryn ózimiz tereng tanyp-bilip almay, ózgege qalay tanytamyz?!
- Qazir birsypyra joghary oqu oryndary Abay, Shәkәrim ortalyqtaryn ashyp jatqan joq pa? Mýmkin, siz aitqan olqylyqtyng ornyn osylar toltyrar, әlde búl bilim ordasynyng mәrtebesin kóteru ýshin jasalyp jatqan nauqanshyldyq sayasattyng bir týri me?
- Semeyde Shәkәrimning 150 jyldyghyn toylau qarsanynda eki birdey Shәkәrim ghylymiy-zertteu ortalyghy ashyldy, biri toy ótkesin jabylyp qaldy, ekinshisi júmys isteude. Kóptegen iygilikti ister jasaldy, quandyq. Biraq solardyng arasynan kóz mayyn tauysyp, tek bir salagha mamandanghan shәkәrimtanushyny kórmey otyrmyn. Sondyqtan bolar, sol ortalyq shygharghan Shәkәrimning eki tomdyq shygharmalar jinaghyna Ghabbas Qabyshev aghamyz: «búrynghy shyqqandarynan esh ózgerissiz kóshire salghan» dep syn aitsa, men «Shәkәrim turaly zertteu jinaqtaghy enbekterde aqyn qaghidalary búrmalanghan» dep kózqarasymdy bildirdim. Jauap joq, yaghny eger maman-shәkәrimtanushy bolsa, birden mynalaryng búrys, mynalaryng dúrys dep, dereu jauabyn aitar edi. Áriyne, búl - mening jeke pikirim. Biylghy jyldyng basynda әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde Abay instituty ashyldy, jaqsy bastama, tek birde-bir arnayy abaytanushysy joq institut júmysyn qay qyrynan bastady eken dep kýdikpen qaraymyn. Múnday ýlken isting basynda býkil ómirin abaytanugha arnaghan Múhtar Áuezov, Qayym Múhamedhanov, Zәky Ahmetov, Mekemtas Myrzahmetúly siyaqty ghalymdar, naghyz abaytanushylar túrsa degen iygi tilek meniki.
- Sizdi júrt abaytanushy ghalymdardyng biri retinde ghana emes, últtyng úly múrattaryn kózding qarashyghynday qorghay biletin azamat retinde de tanidy. Áyteuir barlyq janalyq ataulydan qúralaqan qalmaugha tyrysasyz. Dәl qazir óziniz qúralpy azamattardyng tanym-týsinigi qalay, «men qazaqpyn!» degen ataly sózdi auyz toltyryp aita ala ma?
- Men mektepting qazaq tili men әdebiyeti pәni múghaliminen Bilim jәne ghylym ministrligining bas mamany qyzmetine deyingi úzaq joldan ótsem de, әli kýnge deyin oryssha sóilesem tilim búralyp, tútyghyp qalamyn, balam aitady «oryssha sóilemey-aq qoyynyzshy, qasymdaghylar sizge kýlip qaraydy» deydi. Búl sirә, Sozaqta orys kórmey ósuime baylanysty emes shyghar, sebebi orta mektepti Kentau qalasynda bitirdim. Biraq institutta «qazaq tilining bolashaghy joq» dep jýrekke biz tyqqanday ashyq aitty, qyzmette «orys tilin bilmeseng - óspeysin» dep kókirekke shanshuday qadady, qazaqtyq namysym taptaldy, ashyndym. Ne de bolsa tilimdi, dilimdi tútyghugha alyp barghan ashu-yzamdy, qayghy-múnymdy aityp qalayyn dep, 1980 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetine «Ádebiyet pәni onay ma?» degen maqalamdy jiberdim, múnda aitayyn degenim, «qazaq tili men qazaq әdebiyetining últqa qajeti joq pa, nemqúrayly qaraytyn, onay pәn be» degen jan aiqayymdy kóldeneng saualmen jetkizu edi.
Bir men emes elimizde «ishtey tútyghyp» jýrgender kóp eken, eki jylday gazet betinde qyzu pikirtalas jýrdi, mening atyma «Qazaq әdebiyeti» gazeti redaksiyasyna 200-dey hat týsipti, әtten, sol hattar saqtaldy ma eken?! Abay qarasózderin zertteuge den qoyghan kezimde, endi býkil qazaq últynyng múny men zary kóz aldymda kóldenendey bastady. Qalay shydarsyn, kózing kórip, shyghu sebebin bilip túrsan...
Jaqynda jazushy Múhtar Maghauinnin: «men ózim Abay jóninde jazugha qorqamyn, múny búryn aitqanmyn. Ózinning dengeyinning bәri kórinip qalady. Abaydy taldamay-aq, Abaymen salystyrmay-aq, sol óz betinmen jýretin bolsan, kishkene abyroylyraq bolasyn. Abaydyng terendigine biz әli jetkenimiz joq» degeni shynayy shyndyq. Abay múralaryn terendep zerttey bastasanyz óz mininizdi de, qazaq últynyng aitargha jenil, jýrekke auyr kýngeyi men teriskeyin de sebep-saldaryn úgha bastaysyz...
Zamandastarymnyng tanym-týsinigi ekige bólinip túr. Orystildiler arasynda «men qazaqpyn!» degendi aitatyndar shamaly, osy sózdi auyz toltyryp aita alatyndar biylikte az. Tarazy basy tenespey túrghany shyndyq.
- Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde óziniz úiytqy bolyp, irgeli ghylymy ortalyq ashypsyzdar. Ne bitirip jatyrsyzdar, jaghymdy janalyqtarynyzdy júrtqa qalay jetkizer ediniz?
- Byltyr birinshi qyrkýyekten bastap Abay atyndaghy Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde rektor Serik Pirәliyevting bastamasymen «Abaytanu» ghylymiy-zertteu ortalyghy ashyldy. Abay atamyzdyng esimin alghan uniyversiytet bolghandyqtan ba, býkil uniyversiytet újymy bizding júmysymyzgha shynayy yqylas tanytyp otyr, abaytanudy jappay oqytudy qolgha alsaq deydi. Biz ol ýshin jalpy bilim beretin mektepterge jәne joghary oqu oryndaryna arnap janasha sipattaghy baghdarlama, oqulyq әri hrestomatiya dayyndap jatyrmyz.
Ghylymy ortalyq bolghandyqtan, ghylymy enbekter jazu - basty mindetimizding biri. Uniyversiytetting gazeti «Abay uniyversiyteti» dep atalyp, janasha mәnge ie bolsa, uniyversiytetting barlyq fakulitetterining studentin qamtyghan «Abay mektebi» ashylyp, júmysyn bastap ketti. Uniyversiytetting tәrbie basqarmasy úiymdastyrghan «Abay әlemi» respublika studentterining sayysy, Abay ólenderin, qarasózderin, әnderin jәne aitys ónerin qamtyp, Abay múralaryn nasiyhattauda tyng serpilis tudyruda.
- Siz kezinde filosofiya ghylymdarynyng kandidaty Q.Jýkeshevke qarsy «myltyqsyz maydan» ashtynyz. Sonsha nege shamdandynyz? Ol kisi óz qateligin moyyndap, halyqtan bolmasa da sizden keshirim súrady ma?
- Q.Jýkeshevting doktorlyq diyssertasiyasy men 11-synyptyng «Qoghamdyq bilim negizderi» oqulyghyna avtor retinde jazghan «Shyghys órkeniyetteri» tarauy eshqanday syn kótermeytin, elimizding ghylymyna da, jas úrpaqtyng tәrbiyesine teris әseri bar enbek ekenine әbden kózim jetti. Ózi tuyp-ósken auylynan jerinedi, ana tilin qasaqana keleke etedi, Abayday alyp túlghany biyik túghyrynan qúlatqysy keledi, qalay shydaysyz? Onyng auylgha, tilge óshpendiligi erterekte bastalghan, dәlel retinde tanymal әdebiyet synshysy Baqyt Sarbalaevtyng «Ótkirding jýzi» (1992 j) kitabynan ýzindi keltireyik: «...Múnyng bir kórinisi - «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Qalagha nege qyryn qaraymyz?» (№2, 1981 jyl) degen taqyryppen jariyalanghan Q.Jýkeshev atty avtordyng sauatsyz maqalasy...Q.Jýkeshev Tynymbay Núrmaghambetov qalagha qarsy degen baybalam jasaydy...Búdan ózinen-ózi shyghatyn qorytyndy Q.Jýkeshevting maqalasy әdebiyetke, әdeby syngha da, aqiyqatqa da, oqyrman qabyldauyna da qatysy shamaly dýniye... Sonymen, T.Núrmaghambetov shygharmashylyghynan qalagha qarsylyq izdeu - әdeyi úiymdastyrylghan...» (273-bet). Bir kezde auylgha jәne auyl turaly kórkem dýnie jazudyng has sheberine ainalghan jazushygha qaradýrsin jala japsa, sol әdetimen qazaq tilining qarapayym qaghidalaryn bilmey jatyp, qazaq tili «dalbasa» dep taghy da baybalam saldy. Onyng kemshiligin avtordyng qatysuymen bolghan 31-kanal «Kim?»(13.03.2007 j.) baghdarlamasynda maman-ghalymdar betine bassa da, menmendikpen aptyghy basylar emes. Ony әli kýnge deyin, әsirese, orystildi baspasózderde sóz berip, qoldaushylar da tabyluda. Maghan mynanday kýdikti oy keledi, ol әldebir qazaqqa qarsy toptyng aitaqtaghanyna erip, solardyng yqpalynda jýrgendey. Sebebi onyng doktorlyq diyssertasiyasy ghylymy enbekke tipti kelmeydi, birese ýkimetke qarsy shyqqan oppozisiyanyng sózderin mysalgha keltirgen, birese qazaqty «orystildi qazaq», «qazaqtildi qazaq» dep bólip tastap, birinen-birin joghary qoyyp shaghystyrugha arnalghan tapsyryspen jazylghan maqalalardyng jiyntyghynday kórinedi.
Taghy bir kýdigim - qazaqsha jazylghan dissertasiyasy óte jýyesiz, sóilem qúrauy olpy-solpy, al oryssha maqalalary mýldem basqa, sauatty jazylghan, ekeuining de avtory bir adam degenge senbey qalasyz. Bir basylymda Tólegen Jýkeev myrza onyng enbegimen tereng tanys adamday, óte joghary baghalapty. T.Jýkeev myrza akademiyk-tilshilerdin, oqymystylardyn, ziyaly qauymnyng bir jylday baspasózde, telediydarda oghan birauyzdan qarsy shyqqanyn, tipti deputat B.Tileuhannyng Parlamentte Ýkimetke saual joldap, oghan Bilim jәne ghylym ministri jauap berip, jiberilgen kemshilikti týzeu ýshin onyng jazghan oqulyghyn paydalanudy toqtatyp, diyssertasiyasynyng qorghalmay qalghanyn bilmey me? Eki jyldan beri qoghamdyq pikirge, eger Q.Jýkeshevting shyn janashyry bolsa, naqty dәlelderin aityp, nege qatyspaghan? Búl kópke topyraq shashu demeske amal joq.
Jalpy, biz ziyalylar men olardyng kýni erteng izin basatyn qazaq azamattary arasynan aragha iritki salatyndardyng emes, últtyng joghyn týgendep, Elbasynday erekshe qasiyetterimen kórinetinderding shyqqanyn qalar edim.
<!--pagebreak-->
- Bilesiz be, Abay tónireginde alypqashpa әngimeler jiyi-jii boy kóteredi. Ghúlamany krishnatanushylar qataryna qosqandar da boldy. Búl el arasyna iritki salu ma, әlde qazaqtyng úlylaryn betperde tútyp, ózgelerdi de osy dinge tartudyng qam-qareketi me?
- Abaydyng kim ekenin ne mektepte, ne joghary oqu oryndarynda óz dәrejesinde oqyta almay kelemiz. Búl óz ishimizde Abay turaly «әiel alghysh», ataq-danqqa «baylyqpen qol jetkizgen», t.b. jadaghaylyqqa barugha jol ashty, Abaydyng dýniyetanymyn jan-jaqty taldap beruge shamasy jetpegen, yaghny qasang europalyq birjaqty kózqarastan arylmaghan qazaq fiylosoftarynyng kemshiliginen «Abay - krishnayt», «Abay - protestant», «Abay dinnen de joghary danyshpan» degen jalghan dәiekke qúrylghan shetelden aghylghan miyssionerlerding memleketimizding shanyraghyn shayqaltugha baghyttalghan zymiyan is-әreketining basty qúralyna ainaluyna mýmkindik berip otyrmyz.
Amerikadan arnayy dayyndyqtan ótip kelgen, býkil Orta Aziya jәne Qazaqstandaghy protestant-missionerlerding basshysy bolghan Charliz Ueller sekildi sheteldikter diny iritki salatyn ýgit-nasihat júmysyna alghashqyda tikeley aralassa, keyinnen Din turaly zanymyzdyng osaldyghyn paydalanyp, qazir olar ózderi eline qaytyp, qazaq arasynan dayyndaghan «sektant - kadrlar» kýndiz-týni ayanbay enbek etude. Halyqaralyq krishna sanasy qoghamynyng belsendi mýsheleri - Dosym jәne Asan Omarovtar Abay men Múhtar Áuezovti kriyshnayt etip «janalyq» ashqanda, biraz akademik pen kóptegen fiylosof-professorlar «janasha kózqaras» dep qoshtay jóneldi, tipti aghayyndy Omarovtardyng da, Ch.Uellerding de teris piyghylda, jat aghymnyng jaqtaushysy retinde jazylghan qauipti kitaptaryna akademikter alghysóz jazyp, tamsana marapattady.
Bir ghana mysal, krishnayt Omarov Abaydyng shygharmalaryn jat aghymgha iykemdep, búrmalap týsindiretin «Abaytanu kursy» (1998 j), «Úlylar ýndestigi» (1999 j), «Abaytanu» (2002 j) t.b. kitaptardy tópep shygharyp qana qoymay, odan keyin taghy da byltyr aghayyndy Omarovtar «Shәkәrimning ýsh anyghy» atty kitapty akademik R.A.Orazaliyevting alghysózimen shyghardy. Adamzat balasy ýshin әri qúpiya, әri kiyeli «aruaq, ruh» úghymdaryn Omarovtar ózderi «aruaqtardyn» ishine baryp kórip-bilgendey bayandaydy, olar krishnayttyq termin «nәzik әlemge» kirip ketkendigi sonshalyq, býgingi kýnning jalghan baqsy-balgerlerin Shәkәrimmen baylanystyryp, betteri býlk etpeydi. Sózimizdi dәleldeu ýshin kitapqa kóz jýgirteyik: «Áriyne, Shәkәrim aruaghy býgingi kýnderi basqa da joghary aruaqtarmen birigip «Aq jol» úiymynyng «aqqulary» arqyly qazirgi kezde halyqqa ózining ýlken kómegin kórsetip jýrgenine dau joq. Múnyng aqiqattyghyn Semey ónirindegi «aqqularmen» birge Shәkәrim kesenesine barghan adam aiqyn sezine alady. Onyng kesenesine kirgen sәtte-aq ruhany quattyng әserin birden sezinuge bolady. Shәkәrim aruaghy da, ózining qasynda jatqan Abay aruaghy tәrizdi, kelgen adamdargha ózining aqyl-kenesin berip, onyng jaqsy-jaman qasiyetterin kórsetip, ómirin dúrys jolgha salyp jiberedi» (132-b.)
Halyqaralyq Abay klubynyng preziydenti Rollan Seysenbaev ózin Qazaqstandaghy «ahmadiyding liyderimin» dep jariyalap, sonymen qatar Omarovtyng «Abaytanuyna» alghysóz jazyp, ony «qazirgi zamannyng danyshpany» dep aityp saldy. Osydan keyin kimge senesiz, ataqty akademikting sózi - anau, belgili jazushy, Abaygha janashyr degen myqtynyng sózi - mynau... Bir tanghalarlyq nәrse, Ch.Ueller de, R.Seysenbaev pen M.Telibekov te, aghayyndy Omarovtar men Q.Jýkeshev te bir-birine qarsy shyqpaydy, reti kelse, jaqtaydy.
- Sizdi qazaq prozasynyng tarlany Tәken Álimqúlov jetektep jýrip tәrbiyelegen, qazaq әdebiyetining kórnekti synshysy Tólegen Toqbergenov alghashqy әngimesine «redaktorlyq» jasaghan deydi. Ataqty jazushylardyng yqylasyna qalay ie boldynyz?
- 1978 jyly Tәken aghanyng tughan jeri - Sozaq audanynyng Jartytóbe sovhozynda 60 jasqa toluyna arnalghan ýlken jiyn ótti. Mektepting múghalimi retinde sóz sóiledim, keyinirek meni shaqyryp alyp «sende jazushylyq talant bar» dep, ómirining sonyna deyin Jazushylar odaghy men gazet-jurnal redaksiyalaryna «bile ber» dep ertip aparyp, «auyl adamdarymen, yaghny keyipkerlerimmen qalay sóilesemin, bayqap otyr» dep talay jerdi birge qydyrtqany bar. Sóitip jýrip, on jylgha juyq «Tәken mektebi» degen ýlken mektepten ótkenimdi de bayqamay qalyppyn. «Ótpeli kezen» degen alghashqy әngimemdi Tólegen aghagha beripti, ol aghamyz әngimemdi ayausyz týzetipti, sodan keyin «Qazaq әdebiyeti» gazetine «Ýkili ýmit» aidarynda jariyalady. Tólegen aghanyng qolymen týzetilgen әngimening týpnúsqasyn asyl zattay saqtap jýrmin, odan aghanyng qamqorlyghyn da, ashy synnyng yzghyryghyn da sezindim, osylaysha taghy da bir syn synybynan ótippin ghoy! Qazir syn aitylmaydy, syn aitylsa, kótere almaydy kileng «klassiyk». Alla búiyrtyp kitap shygharyp jatsam, tútastay berem, ózime de, ózgelerge de ónege bolsyn!
- Siz bir sózinizde «dinine bekem bolmaghan últ qúridy» degen ediniz. Qazir «bizding biraz ziyalylar týrli aghymdargha mýshe, miyssionerlerding kitabyn audaryp, aqsha tabady» degen әngimelerdi estiymiz. Osy shyndyqqa janasa ma?
- Qanday myqty, ýlken memleket, qanday elding basshysy bolsyn óz halqynyng bir ghana negizgi dindi ústanghanyn qalaydy, óitpegen jaghdayda elining tynyshtyghy búzylady. Búghan mysaldy әlemning kez kelgen jerinen tabasyz. Sondyqtan da elimizding Preziydenti N.Nazarbaev: «Biz tegimiz - týrik, dinimiz islam ekenin úmytpaugha tiyistimiz. Ol ýshin qasiyetti kitap - Qúran Kәrimdi nasiyhattaudy esten shygharmauymyz kerek», - dep halqymyzgha imandylyqtyn, birlikting sara jolyn kórsetip otyr. Negizgi dininen qol ýzgen el óz ishinde bir-birine degen bauyrmashyldyghynan, yntymaghynan aiyrylady. Bauyrlas eki Korey memleketi nege birikpey otyr, bir-birine nege óshigedi. Alyp derjava AQSh olardyng bireuin jaqtap, ekinshisin qoldamauy shiyeleniske әseri bar desek te, meninshe, basty sebep - AQSh-tyng jýzdegen miyssionerlerining Koreya jerinde óte belsendi әreket jasauynan, sonyng nәtiyjesinde negizgi dinderi - buddizmnen qol ýzdirip, kóptep hriystiandyqqa bas iydirip, «shoqyndyryluynan». Onyng shet jaghasyn elimizde de kezdestirip otyrmyz, bir otbasy birneshe dinge bólinip, shyrqy búzyluda. Eger aldyn alyp, asqan saqtyqpen qajyrly әreket jasamasaq, onyng saldary býkil memleketting shyrqyn búzugha alyp baruy mýmkin.
Qazaq eli ótken mynjyldyq tarihynda islam dinin berik ústanyp keledi. Onyng mysaly, kez kelgen aqyn-jyrau, ghúlamalar «bissmillәsiz» sóz bastamaghan:
Bissmillә - sózding piri eken,
Eng asyly - núry eken, - dep, nemese
Bissmillә dep bastayyn
Medet tilep Alladan, - dep jalghasa beredi. Ybyray Altynsarin de «Bir Allagha syiynyp, Kel, balalar, oqylyq» demedi me?! Kenes Odaghy kezinde tilinen, dininen birdey aiyrylghan otyz shaqty últ mýldem joyylyp ketti, búl - ótkenning ashy shyndyghy, zor qayghysy. Tili men dinin berik ústanghan el - birligi men beriktigi jarasqan eng kýshti el!
Sol sebepti, men qolyna qalam ústaghan qazaq ziyalylarynan, qalamy jýrdek azamattardan aqshagha qúnyghyp, ózgelerding soyylyn soqpauyn qalar edim. Óitkeni qazaqsha jatyq jazylghan, biraq ózge dindi nasihattaytyn kórkem kitaptardy qolyma alghan sayyn jýregim auyrady.
Ángimelesken Joldasbek DUANABAY
«Ayqyn» gazeti 2 shilde 2009 jyl