Keshe el Ýkimeti kezekti selektorlyq kenesin ótkizip, shaghyn jәne orta biznesting hal-ahualyn talqygha saldy. Onyng ayasynda kóktemgi egis júmystary da pysyqtaldy. Biraq kýni keshe ghana qymbattap ketken janar-jagharmay mәselesi qozghalmady. Biraq kenesten keyin jurnalisterding «qolyna týsken» ministr Mynbaev myrza barlyq jaghdaydy týsindirip berdi. Al Auyl sharuashylyghy ministrligi bolsa, egis júmystaryna jenildetilgen janar-jagharmaydyng tek 20-25 payyzyn ghana jetkizip ýlgerdi.

Keshe el Ýkimeti kezekti selektorlyq kenesin ótkizip, shaghyn jәne orta biznesting hal-ahualyn talqygha saldy. Onyng ayasynda kóktemgi egis júmystary da pysyqtaldy. Biraq kýni keshe ghana qymbattap ketken janar-jagharmay mәselesi qozghalmady. Biraq kenesten keyin jurnalisterding «qolyna týsken» ministr Mynbaev myrza barlyq jaghdaydy týsindirip berdi. Al Auyl sharuashylyghy ministrligi bolsa, egis júmystaryna jenildetilgen janar-jagharmaydyng tek 20-25 payyzyn ghana jetkizip ýlgerdi.

Kәsipkerler «týsine» qaray tekseriledi

Otandyq kәsipkerler elimizde biznes ýshin jasalyp jatqan jaghdaygha qanaghattanbay jatyr. «Ony Preziydentting atyna jәne qúzyretti mem­le­kettik organdargha kәsipkerler tarapynan týsip jat­qan aryz-shaghymdardyng sanyna qarap biluge bo­lady», - deydi Bәsekelestikti qorghau agenttigi­ning tóraghasy Mәjit Esenbaev. Onyng sózine qa­ra­ghanda, shekarada әli kýnge deyin kedendik zan­bú­zushylyqtar bar. Oghan qosa, deldaldardyng kó­len­keli biznesi keneyip, san aluan qylmystyq toptar kóbeyip ketti. Osynyng bәri kedendik týsim­derdi azaytyp otyr. Býginde Bәsekelestikti qorghau agent­tigi búl jaghdaydy týzetu ýshin shekara aima­ghyn­da baqylau organdary men tiyisti tekseru qú­jat­taryn barynsha qysqartudy úsynady. «Bizde tiyis­ti qújattar dayyn. Ýkimet qoldaytyn bolsa, biz barlyq is-sharany atqarugha әzirmiz», - deydi M.Esenbaev myrza. Osyghan oray, kedendik beketterding sany da qysqartylmaq. Qazirgi kezde elimizdegi 107 beketting 25-i shekarada ornalas­qan. Aldaghy uaqytta әrbir beketting jeke tólqú­j­a­ty (pasporty) engizilip, sol jerde júmys isteytin әrbir kedenshining naqty mindeti aiqyn­dalatyn bolady.

Osy júmys barysynda tiyimsiz kedendik beketterdi qysqartu josparlanyp otyr. Al kәsipkerlerdi «týsine» qaray tekseru kóz­delgen. «Syrtqy ekonomikalyq is-әre­ketke qatysatyndardy ýsh topqa bóledi. Búl - әlemdik tәjiriybe. Biz de kәsip­kerler­di «ja­syl», «sary» jәne «qyzyl» topqa ból­dik. «Ja­syldar» ara-túra tekserilse, «sary­lar» mer­zimdi týrde baqylanady. Al «qy­zyldar» túraqty týrde tekserile­tin bolady», - deydi Bәsekelestikti qor­ghau agent­ti­gining basshysy. Onyng sózine qara­ghan­da, jos­par boyynsha atqarylatyn jú­mys­tyng ar­qasynda otandyq keden sala­sy­nyng әle­uetin eki ese ósirip, budjet taby­syn art­ty­ru­gha bolady. Býginde Ýkimet agent­tik­ting bar­lyq úsynysyn qoldap otyr.

Ayta ketken jón, M.Esenbaev «Qorghas» jәne «Qorday» beketterinde qalyptasqan jaghdaygha alandauly. «Býginde Qazaqstan - Qytay shekarasynda shamamen 50-60 adam bar. Olar sol jerdegi jaghdaydy ushyq­ty­ryp otyr. Mening qolymda ol adam­dar­dyng tolyq tizimi bar. Olardyng әrbire­ui­ne tiyisti tólqújattar men qyzmettik vizalar berilgen eken. Bizding konsuldyq qyzmet osy jaghdaydy jiti baqylaugha alyp, barlyq mәn-jaydy tekserip shyghuy tiyis», - degen M.Esenbaev myrza, ókinishke qaray, atalghan adamdardyng nemen ainalysatynyn nemese ne sebepti jaghdaydy ushyqtyryp otyr­ghanyn naqtylap jatpady.

Sonday-aq ol Qazaqstan men Qyr­ghyz­stan shekarasynda ornalasqan «Qor­day» beketin de syngha aldy. Ol jaqtan Qytay men Týrkiyanyng zansyz tauaryn Qazaqstangha zansyz jetkizu býginde túraqty «bizneske» ainalyp ketken.

Janar-jagharmay qymbattady, al egistik júmystary әli ayaqtalghan joq

Jaqynda «Qazaqstan temirjoly» kompaniyasy jol jýru biyletterining baghasyn 10 payyzgha kóterdi. Bagha kóterudi «Eyr Astana» kompaniyasy jalghastyryp, biylet qú­nyn birden 16 payyzgha sharyqtatyp jiberdi. Endi, mine, qymbatshylyqtyng tolqyny ja­nar-jagharmaygha da jetti. Ótken aptanyng sonynda Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi respublikadaghy janar-jagharmay­dyng shekti baghasyn kóterdi. Oghan sәi­kes, «Ay - 92» - 112 tenge, «Ay - 80» - 91 ten­ge, al diyzeli 95 tenge túratyn boldy. Múnay jәne gaz ministri Sauat Myn­baev­tyng mәlimdeuinshe, búl - Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining sheshimi. «Ázir­she búl sheshimning keri әseri joq: janar-jaghar­may kelip jatyr, jaghday túraqty. Endi bizde janar-jagharmaydy iym­port­taudyng ortaq bir jýiesi joq qoy. Son­dyq­tan tirkeuden ótken kez kelgen mú­nay ónim­derin jetkizushi ol importty әke­lip jatady. Býginde әrbir oblys ózine qa­jetti janar-ja­gharmay kóle­min biledi. Eger jetpey qal­sa, múnay ónim­derin tasymaldau­shylar ony jetkizip beredi. Áriyne, onyng kommer­siya­lyq jaghy qiyndap jatsa, biz ol mәse­leni Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi jәne Ekonomika ministrligi­men birle­sip sheshetin bolamyz», - deydi S.Mynbaev.

Janar-jagharmay qymbattady. Al egis­tik nauqanyna tiyesili jenildetilgen otyn­nyng tek 20-25 payyzy ghana jetkizilgen eken. Jalpy, biyl auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushilerge 360 myng tonna jenil­de­tilgen janar-jagharmay qarasty­ry­lyp otyr. Onyng baghasy - 81 tenge. Búl na­ryq­tyq baghadan 10-15 payyzgha tómen. «Sә­uirding 6-syna deyin auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushilerge 96 myng tonna jetkizildi», - deydi A.Mamytbekov. Dәl sol kýni Tabiy­ghy monopoliyalardy retteu agenttigi janar-jagharmaydyng shekti bagha­syn kóte­rudi úighardy. Soghan sәikes diyzeli oty­ny­nyng qúny 95 tengege deyin ósti. Mú­nay jәne gaz ministrligining habarlauynsha, biyl kóktemgi egistik nauqanyna ar­nal­ghan diyzeli otynynyng baghasy kóte­ril­meydi. Ol sol qalpynda 81 tenge/litr bolyp qala bermek. Degenmen býginde ony tasy­mal­dau qiyn­gha soghyp otyr. Eger «Qazaq­stan temirjoly» tasymal qyz­metining bagha­syn kótere­tin bolsa, jenil­de­tilgen janar-jagharmay­dyng baghasy da ósui әbden mým­kin.

Arman ASQAR

«Alash ainasy» gazeti