Atyrau qalasyndaghy kólik prokuraturasy ghimaratynyng janynda memlekettik tudy qap ornyna qoqys salyp qorlap jýrgen júmysshylardyng óreskel әreketterin alghashqylardyng biri bolyp jariya etken edik (http://old.abai.kz/content/tuymyz-tu-emes-tulak-bolyp-barady). Memlekettik tәuelsizdikting basty belgilerining biri, Ata zanmen airyqsha qorghalghan tudyng taghdyry baspasózde jappay kóterilgen song baryp, Atyrau qalalyq ishki ister basqarmasy  qylmystyq kodeksting 317 baby boyynsha qylmystyq is qozghapty. Endi, tudy qoqys tasityn qap qylghandar bir jylgha bas bostandyghynan aiyrylady nemese aiyppúl tóleydi.

Al, Taldyqorghandaghy memlekettik tugha qúrmetting qanshalyqty ekeni búdan búryn belgili bolghan. 2010-nshy jyldyng jeltoqsan aiynda oblystyq әkimdik aldyndaghy ortalyq alanda jana jyldyq shyrshany sәndep jýrgen qalalyq әkimdikke qarasty kommunaldyq qyzmet salasyndaghylar kók bayraghymyzdan qap tigip, qoqys salatyn qapshyqqa ainaldyrghan edi. Oblystyq «Jetisu» gazeti bastap, respublikalyq baspasózde shu bolghan búl jәitting songhy nýktesin sot qoyghan edi. Múnday soraqy jaghdaydan ózge aimaqtardyng atqaminerleri sabaq aluy kerek edi. Biraq olay bolmady. Atyraudaghy memlekettik rәmizding qorlanghany soghan dәlel.

Atyrau qalasyndaghy kólik prokuraturasy ghimaratynyng janynda memlekettik tudy qap ornyna qoqys salyp qorlap jýrgen júmysshylardyng óreskel әreketterin alghashqylardyng biri bolyp jariya etken edik (http://old.abai.kz/content/tuymyz-tu-emes-tulak-bolyp-barady). Memlekettik tәuelsizdikting basty belgilerining biri, Ata zanmen airyqsha qorghalghan tudyng taghdyry baspasózde jappay kóterilgen song baryp, Atyrau qalalyq ishki ister basqarmasy  qylmystyq kodeksting 317 baby boyynsha qylmystyq is qozghapty. Endi, tudy qoqys tasityn qap qylghandar bir jylgha bas bostandyghynan aiyrylady nemese aiyppúl tóleydi.

Al, Taldyqorghandaghy memlekettik tugha qúrmetting qanshalyqty ekeni búdan búryn belgili bolghan. 2010-nshy jyldyng jeltoqsan aiynda oblystyq әkimdik aldyndaghy ortalyq alanda jana jyldyq shyrshany sәndep jýrgen qalalyq әkimdikke qarasty kommunaldyq qyzmet salasyndaghylar kók bayraghymyzdan qap tigip, qoqys salatyn qapshyqqa ainaldyrghan edi. Oblystyq «Jetisu» gazeti bastap, respublikalyq baspasózde shu bolghan búl jәitting songhy nýktesin sot qoyghan edi. Múnday soraqy jaghdaydan ózge aimaqtardyng atqaminerleri sabaq aluy kerek edi. Biraq olay bolmady. Atyraudaghy memlekettik rәmizding qorlanghany soghan dәlel.

Eng mәrtebeli memlekettik rәmizden góri jergilikti sheneunikterge oblystyng bedeli qymbat bolatynyn Almaty oblysy ishki sayasat basqarmasynyng bastyghy Gýljiyan Sýleymenova aighaqtap bergen edi, jaryqtyq. Taldyqorghandaghy oqighadan keyin ile-shala ótken jas jurnalistter sletinde Gýljiyan hanym tudyng tóniregindegi masqara jaghdaydy kótergen jas jurnalist qyzgha júrt kózinshe auyr sózder aityp, «tudy qorlaghandardy jazyp, oblystyng mәrtebesine kólenke týsirdin» dep biraz shýiligip, qyzdy-qyzdymen «Saghan tapsyrma bergen kim ekenin aitshy, osy jerde otyryp-aq júmystan shygharayyn» dep shaptyqqanynda der kezinde jazghanbyz. (http://old.abai.kz/node/9060)

Múny qaytalap otyrghan sebebimiz, ónirlerdegi ózimshil sheneunikterding memleketshildik sanasynyng joqtyghy, bar oilaytyny bastyghynyng abyroyy ekenin, onyng jolynda Tәuelsizdikting túghyry ispetti tudyng tulaq boluy týk emestigi. Gýljiyan Sýleymenova sekldi sholaq belsendi sheneunikterding әr jerde bar ekeni aighaqsyz da aiqyn. Aymaq pen әkimining abyroyyn tudan biyik qoyatyn sheneunikter bolmasa, Kókshetaudaghy orys gazeti qazaqtyng kiyiz ýiin qorlar ma edi, Kerekudegi orys múghalim memlekettik әnúrandy Kamasturagha tener me edi, Batys Qazaqstanda әnúrannyng ornyna Rikky Martinning әni qoyylar ma edi, Atyrauda kók tumen qoqys tasyr ma edi?

Eng ókinishtisi, Ata zanmen qorghalghan memlekettik rәmizder bir emes, birneshe ret ayaqqa taptalyp, qorlanyp jatsa da, Ata zannyng kepili Preziydent te, bar aimaqtyng biyligining ýstinen qarap otyrghan ýkimet te lәm-mim demedi.

Tek jaqynda ghana parlamentte memlekettik rәmizder turaly zang jobasyn talqylau mәselesi kóterilip edi, ony talqygha salu qazan aiyna shegerildi.

Ýkimeti ýnsizdik tanytyp, parlamenti zang jobasyn qaraugha erinip jýrgende Qazaqstannyng memlekettik rәmizderin qorlau halyqaralyq sipat alyp ketti. Kuveytte ótken nysana kózdeuden әlem chempionaty qarsanyndaghy turnirde Qazaqstan Respublikasy әnúranynyng ornyna sayqymazaq Sasha Koenning «Borat» filimindegi «әnúran» oryndalyp ketti. Bizding el arnayy nota jiberdi. Kuveyt eli keshirim súrap, últtyq qúramasynyng bas bapkerin jazagha tartty.

Búghan deyin esengirep jýrgen be әlde Kuveytte sayqymazaq «әnúrandy» keudesine qolyn qoyyp, manqiyp tyndap túrghan últy basqa sportshynyng «patriottyghy» «jandaryna qatty batyp», «jýrekterin jaralaghan» song baryp, esin jighan sport jәne dene shynyqtyru agenttigi (http://www.mts.gov.kz/?lang=kk) sportshylardyng әnúrandy jatqa biluin talap etip, qadaghalap otyratyndyghyn mәlimdedi.

Jalpy, memlekettik rәmizder - Tәuelsizdikting aishyqty belgileri qazaq baspasózine ghana kerek pe degen oy keledi. Óitkeni, jogharyda sóz etken jayttardyng bәri de baspasózde kóterilip, qoghamnyng narazylyghyn tudyrghan song ghana baryp, nazargha alynyp, shara qoldanyldy. Al, eger jurnalistter sóz etpese, sheneunikter shirenip jýre berer edi.

Aldaghy qazan aiynda talqylanatyn memlekettik rәmizder turaly zang jobasyna respublika aumaghyndaghy barsha memlekettik mekemeler, ýkimettik emes úiymdar, sheteldik úiymdar, qoghamdyq birlestikter men mektepter, jogharghy oqu oryndarynda әr júmys kýni әnúrandy jatqa aityp, kók tudy kóterumen jәne onyng memleket Tәuelsizdigindegi erekshe orny jayly jalyndy ýgit sózder aitylumen bastaluyn mindetteytin arnayy tarmaq engizilui tiyis! Áytpese, tudy tulaq, әnúrandy mazaq etetinder tyiylmasy anyq.

«Abay-aqparat»