Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4027 0 pikir 22 Mamyr, 2012 saghat 06:31

Sadyq Smaghúlov. Álihannyng ýsh súraghyna Aghybay batyrdyng ýsh jauaby

Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhanov Qarqaraly uezining Toqyrauyn bolysy, qazirgi Qaraghandy oblysy, Aqtoghay audanyndaghy Qyzylaray tauynyng bókterinde tughan. (Ata-teginen taratsaq úly Shynghyshan әuletining ýlken balasy Joshyhannan taraytyn, ataqty Kókjal Baraqtan Bókeyhan tuady. Bókeyhannan Batyr tusa, onyng Myrzatayynyng Núrmúhammedinen 1866 jyly Álihan tuady). Ákesi Núrmúhammed handyq biylikke jetuding joly bilimde ekenin týsinip, toghyz jasar úlyn Qarqaralygha aparyp, jeke mollanyng qolyna oqugha beredi. Bir jylda eskishe sauatyn ashqan Álihan zerektigimen óz betinshe izdenip baryp, qaladaghy ýsh klastyq orys tilindegi bastauysh mektepke auysyp alady. "Bastauyshty" tәmamdap Qarqaralynyng tórt jyldyq tehnikalyq uchiliysheni "óte jaqsy" degen baghamen ýzdik bitirgen alghyr shәkirtke uchiliyshe diyrektory Sankt-Peterburgte oquyn jalghastyrudy úsynady. Dala general-gubernatory kenesining úsynys hatyn alyp, qazaq qauymdastyghynyng 200 som stiypendiyasymen Resey astanasy Sankt-Peterburgte Orman sharuashylyghy institutyna týsedi. Studenttik ómirding bastaluymen sayasi, әdebi, ekonomikalyq ýiirmelerge qatysyp ozyq oily jastarmen aralasady. Studenttik tolqulargha qatysady. 1885 jyly instituttyng birinshi kursyn bitirgen Álihan Saryarqadaghy eline jazghy demalysqa keledi. Sankt-Peterburten Aghybaydyng atyna qanyq tanysyp, batyrlyghyn estip, Semeyge kelgende Jiydebaydaghy Abay aulyna soghyp, Abaymen kezdesedi.

Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhanov Qarqaraly uezining Toqyrauyn bolysy, qazirgi Qaraghandy oblysy, Aqtoghay audanyndaghy Qyzylaray tauynyng bókterinde tughan. (Ata-teginen taratsaq úly Shynghyshan әuletining ýlken balasy Joshyhannan taraytyn, ataqty Kókjal Baraqtan Bókeyhan tuady. Bókeyhannan Batyr tusa, onyng Myrzatayynyng Núrmúhammedinen 1866 jyly Álihan tuady). Ákesi Núrmúhammed handyq biylikke jetuding joly bilimde ekenin týsinip, toghyz jasar úlyn Qarqaralygha aparyp, jeke mollanyng qolyna oqugha beredi. Bir jylda eskishe sauatyn ashqan Álihan zerektigimen óz betinshe izdenip baryp, qaladaghy ýsh klastyq orys tilindegi bastauysh mektepke auysyp alady. "Bastauyshty" tәmamdap Qarqaralynyng tórt jyldyq tehnikalyq uchiliysheni "óte jaqsy" degen baghamen ýzdik bitirgen alghyr shәkirtke uchiliyshe diyrektory Sankt-Peterburgte oquyn jalghastyrudy úsynady. Dala general-gubernatory kenesining úsynys hatyn alyp, qazaq qauymdastyghynyng 200 som stiypendiyasymen Resey astanasy Sankt-Peterburgte Orman sharuashylyghy institutyna týsedi. Studenttik ómirding bastaluymen sayasi, әdebi, ekonomikalyq ýiirmelerge qatysyp ozyq oily jastarmen aralasady. Studenttik tolqulargha qatysady. 1885 jyly instituttyng birinshi kursyn bitirgen Álihan Saryarqadaghy eline jazghy demalysqa keledi. Sankt-Peterburten Aghybaydyng atyna qanyq tanysyp, batyrlyghyn estip, Semeyge kelgende Jiydebaydaghy Abay aulyna soghyp, Abaymen kezdesedi. Álihandy bolmysynan tanyghan, kózi ashyqtyghyn úqqan Abay oqu bilimge kókiregi oyau, zerdeli balany eki-ýsh kýn qonaq etedi. Maghauiyasy men Abdrahmany auruly bolyp kónili jasyp otyrghan Abaydy hal qadirinshe júbatyp úzaq әngimelesken shaqtarynda Kenesary-Nauryzbaydyn, Aghybay batyrdyng jýrgizgen últ azattyq soghysyna bagha berip, әkesi Qúnanbaydyng Kenesaryny qoldaghanyn aityp әsirese, Aghybay batyrdyng anyzday erlikterin sýisine әngimelegenin Álihan jadynda saqtap bir kórip, batasyn alugha qúshtarlanady. Elge baryp Janqúty biydi ertip Tayatqan-Shúnaq tauyn jaylap otyrghan Aghybay aulyna barudy maqsat tútady.

Qyzylaray tauyndaghy auylyna kelip biraz kýn saghynyshyn basyp, el adamdarymen amandasyp bolghan song kólik dayyndatyp jol serikter izdeydi. Janqúty by qajylyqqa - Mekkege ketip jugharaqta oralmaytyn kórinedi. Elden súrastyra kele Kerneyding bas aqyny Baltadan taraytyn Qazgeldining Juasbay (1854-1918j.j.) aqynyn jolbasshylyqa alu kerektigin jón sanaydy. Auyldan atqosshylyqqa tórt-bes jigit alyp  «Ayaqshiyde» otyrghan Juasbay aulyna kelip týstenedi. Álihan jol sapardyng jónin aitqan son  kókten izdegenin jerden tapqanday quana qoshtap Bayseyit biyding toqsangha jasy jetip salt atty sapardy kótere almaytynyn bilse de baryp sәlem berip Aghybay aulyna baratyndyqtaryn aityp batasyn alady. Ánshi Aqtentek serini ala ketudi úigharysyp  auylyna barsa ol da qartayyp jol jýruge jaramaytynyn aitqan song qobyzshy әri әnshi inisin qalap ertip alady.

Tayatqan tauynyng Esentay ózeginde otyrghan Aghybay aulyna kelse batyrdyng jýrgeninen jatqany kóp, kәrilikti moyyndap kelimdi-ketimdi kisilermen әngime dýken qúryp ósiyet batasyn berip kisilerdi talghap qabyldap jatyr eken. Kópten atyn biletin, aqyndyghyna qanyq «Juasbay keldi» degendi esitip ózi jatqan aq boz ýige kirgizedi. Aghash tósekte qazannyng qara kýiesindey qasqyrdyng terisinen tigilgen mol ishikti ayaghyna jauyp jatqan Aghybay batyr tósekten ayaghyn týsirip kelgen qonaqtardyng sәlemin qabyl alady. Qonaqtardy qolyn núsqap tór kórpege ozdyryp jayghastyryp el amandyghyn súrastyryp, tanityn qatarlarynyng atyn atap ataqty Bayseyit biyding syrqat ekenin, Janghúty biyding qajylyqqa ketkenin estigende «Jyldan asyp qaldy, ekeui de habarlasqan joq edi, arystarym aman bolsyn»  dep múnayghan qalyp tanytty. Aghash tósekte jantayyp jatyp ishetindey biyikshe keng stolgha shәy dastarhany jasalyp jatqanda Aghybaydyng emeurinimen esik aldyna әkelingen jabaghygha Juasbay aqyn bata jasady. Shәy ishe otyryp Aghybay batyrdyng júmsaq minezine qanyqqan Álihan ózin tanystyra kele:

- Batyr ata, - dedi Álihan salmaqpen sózin bastap - jol jónekey Sizden ýsh súraqqa jauap izdep, batanyzdy alugha niyet etip keldim.

- Súra, balam, - dedi Aghybay batyr ornynan qozghalaqtap, ontaylanyp jatyp betin Álihangha qaray búryp kóterile otyrdy.

-     Súrasam. Erding әruaqtysyn kórdiniz be?

-     Attyng túlparyn kórdiniz be?

-     Áyelding súluyn qaydan kórdiniz? Osylardy bilgim keledi, - dedi Álihan.

- Aytayyn, balam. Ony nege súradyn? - dedi Aghybay batyr.

- Naghyz batyrlar osynyng ýsheuinen shet bolmasa kerekti edi, - dedi Álihan.

- Tynda, Balam! Osy ózing qatarly jas kezim edi, Qasym tórening qolastyna baryp Sarjan batyrmen tanysyp, jasaghyna erip jýrgen aduyndy shaghym. Ertengisin Sarjan batyr jatqan jerinen úshyp túryp: «Aghybayjan, qaydasyn? Jau kelip qaldy ghoy. Tez, atqa mininder. Myna taudy búryn almasaq, jau bizdi alady. Taudy búryn alayyq!» - dedi. Jantalasyp Aqbastaugha kelip shyqsaq, arghy jaghynda dala tolghan kisi, qaptap keledi eken. Sarjan: «Shyqqyr kózim, shyqpasan, dúrys bolja, - dep bir shola qarap:

- Apyr-ay! Aghybayjan-ay, 600 kisi eken ghoy! - degende: Qayda jýrip boljap qoydy? - dep qarasam, búrynghy kózime tym qorash kórinip jýrgen batyrym ózimnen anaghúrlym ósip ketken eken. Sol jerde «Erding әruaqtysy Sarjan batyr» - eken dep moyyndadym.

Ekinshi súraghyna - Atameken Búghyly-Taghylyda nayza ústap, qynabynan qylysh suyryp qyryqtaghy qamal  búzar shaghym, - dep, Aghybay sózin jalghastyrdy. Astymda Kókbesti degen atym bar. Osy kezde «menen artyq jigit, Kókbestiden artyq at joq» - dep jýrgende bir kýni auyl syrtyna kóp adam kelip: «Sóiles-au!» degen song ózim shyghyp sóilestim. «Men Sarjan batyrmyn» - dep dybystady. 60 qaraly adam eken, ýy tigip, týsirip qonaq ettim. Sarjan batyr aty shyqqan er bolghanmen, kózime ózi de, aty da  ataghyna say emes qorash kórindi.

Ertengisin «Aghybayjan kelsin» degen song baryp edim, «Aghybayjan, «Arqada joldas bolugha jaraytyn sen» dep izdep keldim. Aqbastaudy orys alyp, qazaqtardy kýnde shabatyn kórinedi. Men 60 adam, sen 40 jigit qasyna ert, 100 kisi bolyp soghan barayyq» - dedi. «Jaraydy» - dep, jýz kisi attandyq.

Jer shamasyna barghan son: «Aghybayjan, jau taqau, býgin at terin alayyq», - dedi. Sodan song shabatyn attardy qaldyryp, ózimiz algha ozdyq. Ol kisining astynda tayday ghana Aqqasqa aty bar. Ilgeri úzap shyqqan son, mingen attarymyzdyng qarymyn bayqau ýshin bir jýgirtip aludy oiladyq. Atqa shabatyn jigitterdi saylap, kerme tartyp, at qostyq. Men oiladym: «Aman bolsa, Kókbesti atym keler», - dep. Álden uaqytta baghanaghy tayday ghana at Sarjanyng Aqqasqasy keldi. «Apyr - ai! Kókbesti at jyghyldy ma, qalay boldy, nege qalyp qaldy?» - dep mazalandym. Bir mezgilde aman-sau mening atym da keldi. Kermege baylap: «Nelikten boldy eken», - dep kermege barsam, Sarjannyng tayday Aqqasqasy Kókbesti attan anaghúrlym ósip, shoqtyghy biyiktep ketipti. «Attyng túlpary eken ghoy, boyyn jasyryp túratyn», - dep baghalap sabama týstim.

Ýshinshi súraghyna aitarym: Qazaq pen ózbek kóp shabysqan el ghoy. Úldary - qúl, qyzdary - kýng bolyp eki ara tendiksiz bolyp túrdy emes pe?

Nayman ruyna bergen qaryndasym bir shapqynshylyqta ózbekke qoldy bolyp ketti. «Búl bolmaydy eken», - dep qyryq kisi alyp bitimge bardym. Ózbekting Álimqúl degen hany bar eken. «Qazaqtyng Aghybay batyry bitimge kele jatyr eken» degendi estip, «oghan kim tenlik beredi, meni seyilge ketti» degen syltaumen qayyryp jiberinder! - dep ýiinen ketip qalypty.

Men barghan song shatyr tigip, «Sonda týsesiz?» - dep edi, «Han ordasynan basqa jerge týspeymin» - dep Álimqúldyng ordasyna týstim. Ýige kirip kelgende esikti ashqan bir әppaq әiel maghan jalt qarady. Sol kýnde mening san kisiden betim qaytpaytyn uaqytym edi, әielding kózine kózim túraqtamay tayyqsyp ketti. Búl Álimqúldyng aq toqaly eken. Onyng da nazary maghan aughan siyaqty. Áyel de meni únatqan synayly bolghan song elge aq toqaldy da alyp ketpekshi bolghan jeniltek oy basymda shynyldap túryp aldy. Sol jerde  oilana kelip: «Qoy, kelgen júmysymdy tastap, bir úrghashygha qyzyqqanym bolmas» dep ózimdi ózim toqtattym da, asyghys Álimqúldy shaqyrttym. Álimqúl da kelip: «Búl manqa qazaq ne izdep jýr, sonau Arqadan?» - dep ýige kire berdi.

Sol sәt: «Mә, saghan manqa qazaq» dep Álimqúldyng basyn shappaqqa qylyshymdy suyryp alyp túra úmtyldym.

- Dat, Aghybay batyr! «Er shekispey bekispes, dostyqqa - tósim» - dep qúshaghyn jaya úmtyldy. Óz kinәsin moyyndap kishireygen hangha keshirimmen qarap qylyshymdy qynabyna saldym. Sonymen, Qazaq - ózbek mal shabyssa da adamdy tútqyngha almaugha, úlyn - qúl, qyzyn - kýng etudi toqtatugha  uaghdalastyq. Sodan beri qolgha týsken adam bolsa, ózbek - qazaqqa, qazaq - ózbekke qaytaratyn boldy. Myna qazaq ishindegi ózbekter búl bitimnen búrynghylar eken. Áyelding súluyn sonda kórip Álimqúlmen dostasyp qayttym. Nәtiyjesinde, 1864 jyly Týrkistandy qorghaugha, General Berepkin (Verevkiyn) degenning әskerine toytarys beruge batyr dep jýrgen Spatay qashyp ketkende Álimqúl hannyng әskeri qol úshyn berip kómmekke keldi.

Mine, balam ýsh súraghynnyng jauaby.

- Raqymet, ata! Ýsh jauabynyzda da batyrlyqtyn, erlikting saltanaty biyik túr. Endi bizderge aitar ósiyetinizdi aitynyz, batanyzdy beriniz? Bar býiimtaymyz osy - dep orynynan túryp baryp qos qoldap qúshaqtap, qos jauyrynan qaghyp-qaghyp «naghyz batyr siz ekensiz» dep eki ýsh qaytalap orynyna otyrdy.

Tershigen mandayyn sýrtip, denesi busanyp Juasbaydyng dombyrasyn qolyna alyp birer qaghyp jiberdi de, qarlyqqan qonyr dausymenen sózderin anyq estirtip úzaq termelep ishtegi sherin shyghara anda-sanda bir demalghanday keng tynystanady.

Kónil súray keldinder,

Jan tapsyrarda Allagha.

Estiging kelse Ósiyet,

Rizamyn adal qazagha.

 

Tilim sayrap jatqanda,

Basymdy kótert, jastyq qoy.

Kósemim bolyp han Kene,

Asudan talay astyq qoy.

Aynalayyn, Nauanym,

Qoldan shyghyp ketti ghoy.

Birge ólem dep Aghammen,

Ólimge basyn tikti ghoy.

 

Serik bop birge ermedi,

Qol jinap qayta keluge.

Áuselesin qyrghyzdyn,

Spataymen qosyp kóruge.

Nauan qolgha týspese,

Kenekem ajal tappas ed.

Qazaqtar qayta shabad dep,

Hannyng basyn shappas ed.

Anghaldyghy batyrdyn,

Sebep boldy ajalgha.

Nayza boqqa qadaldy,

Kenekem ajal tapqanda.

 

«Akke, kóke» deushi edi,

Jas baladay erkelep.

Tuar ma, shirkin, Nauanday,

Qyzdarymyz endi erkek.

Osy ókinish jýrekte,

Ketip barady órtenip.

Azattyq ýshin han Kenem,

Kýresken edi sert etip.

 

«Aqjoltay» dep ardaqtap,

Qol bastatqan qamalgha.

Satqyndyqtan san soghyp,

Han Kenem ketti armanda.

 

Myng jigitpen attandym,

Aq nayzamdy qolgha ústap.

Qasiyetti Týrkistandy,

Azat ettim qol bastap.

 

Sol alpys bes jasymda,

Jolbarystay qayratty em.

Kәrilik jendi qayteyin,

Arystanday aibatty em.

Al endi bata bereyin,

Qarsylaspandar oryspen.

Kýshti el boldy qaruly,

Jene almaysyndar soghyspen.

Álihan balam Abaydy,

Qasterleydi - Haqim dep.

Ólenderi jyr emes,

Túnyp túrghan aqyl dep.

Danalar tusa Abayday,

Batyrlar tusa Nauanday.

Arta berer baqtaryn,

Azattyq tany atqanday.

Pirәdirim Mamytqa,

Ayshyqtap kýmbez soqqyzdym.

Úmytpandar meni de,

Jaqynday týsti songhy kýn.

Ónip óssin, qazaghym,

Jauyn jengen qalmaqtay.

Ýsh jýzding basyn qosatyn,

Han tuar ma, Abylayday.

Qúl-qútan bolyp tozbandar,

Erlikter joly jalghassyn.

Álihanday úlyng bar,

Basqarar qazaq Ordasyn.

Qazaqtyng jerin qazaqqa,

Satty orystyng Gosporty.

Shúbyrtpalynyng jeri dep,

Alyndy qújat-Paspyrty.

Soghysqa saldy han Kenem,

Barsha qazaq jeri ýshin.

Qartayghanda alystym,

Ólgende jatar jer ýshin.

Qoy ýstine boztorghay,

Júmyrtqalar ma, dalamda.

Oqyghan eldey qazaghym,

Qonystanar ma, qalamda.

Sәlemde barsha qazaqqa,

Zeynetin tapsyn enbekten.

Men saldyrghan qos toghan,

Zaya ketpesin ter tókken.

Nayza, qylysh zamany,

Ótti bilem bizdermen.

Oqu, bilim zamany,

Bastalady sizdermen.

Kenekem meni ardaqtap,

Aqjoltay batyr atady.

Qayratyma shydamay,

Sógildi jaudyng qatary.

Elim ýshin qan keshtim,

Erligimdi asyryp.

Madaqtady aqyndar,

Shashuyna jyr shashyp.

Qara jer suyq eken dep,

Qashamyz ba, ajaldan.

Tughan song ólmek bar eken,

Tirshilik etken zamannan.

Birindi biring silandar,

Júdyryqtay júmylyp.

Yntymaq, birlik saqtandar,

El qatarly úmtylyp.

Qazaq degen nar halyq,

Myng ólip myng tirilgen.

Jauyna ese jibermey,

Óz ornyn alghan ómirden.

Kenekem maghan salmaq sap,

Aqyl, kenes súrady.

Batyrlar qúptap qol bastap,

Oryndaldy múraty.

Ertekke qosty el meni,

Tirisinde kózimnin.

Ýlgi etti úrpaqqa,

Mәiegin alyp sózimnin.

Soghystyrdy qalmaqpen,

Abylay tuy astynda.

Aqauyz atym astymda,

Uatyp óter tasty da.

Jekpe jekte óltirtti,

Qolba degen batyryn.

Auzyna qaqpaq qoyam ba?

Aynalayyn halqymnyn.

Baghymdy bastan asyrdy,

Azattyq ýshin soghysta.

Búghybay, Iman, Janaydar,

Serik bop jýrdi qasymda.

Búqarbay, Jәuke, Tólebay,

Úmytam qalay Shәkirdi.

Nayza, qylysh, soyylmen,

Jauyna salghan zikirdi.

Jau emes maghan Ýisinim,

Sýiinbay, Jambyl shyqqan el.

Jyrlaryn susap tyndadym,

Erlikke ýles qosqan el.

Spataydy batyr dep,

Jyryna Jambyl qospaghan.

Qataghandy jengen Sýiinbay,

Arqa sýierim dep aitpaghan.

Jekpe jekte Bóltirik,

Aghybaydy jendi dep -

Aytylyp jýrgen qaueset,

Spataydyng sózi tek.

Ýsh ret attan týsirip,

Shybyn janyn saugha ettim.

Er kezegi - ýsh ret,

Endi ólerin eskerttim.

Bóltirikti óltirsem,

Beli synar Ýisinnin.

Tabasyna qalarmyn,

Qalghan kózi tirisinin.

Spataydy shaqyrttym,

Týrkistandy qorghaugha.

Bas saughalap qashtty ol,

Qarsy  shyqpay qas jaugha.

Shappaqshy boldym auylyn,

Qayta qozyp eski kek.

Balasyn aldym kepilge,

Ózi izdep keler dep.

Ózi izdep kelmedi,

Ajal tauyp jat jerde.

Ýilendirip balasyn,

Qaytardym malmen eline.

Ozyq tughan bala eken,

Qasyndaghy Álihan.

Kónil súray kelipti,

Bata alam dep atamnan.

Ýsh súraghy boydaghy,

Bar syrymdy aqtardy.

Kóp bolsa eken osynday,

Qazaghymnyng jastary.

 

Kerneyding bas aqyny,

Tasbolatúly Juasbay.

Jauap qatty jyr tolghap,

Taudan aqqan búlaqtay.

Tarqatyp sherin Batyrdyn,

Tilegin aitty halqynyn.

Aghybay qayta  tumas dep,

Shynyna shyqqan ghasyrdyn.

Han Kenening aqyny,

Dauylpaz jyrdy jyrlaghan.

Nysanbaydyng maqamy,

Úrangha qosqan otty úran.

Kóterip ruhyn sarbazdyn,

Aldynghy saptan tabylghan.

Han Kenening amanatyn,

Jetkizip elge tolghaghan.

Sol maqamdy Juasbay,

Esine saldy batyrdyn.

Elestetip beynesin

Talay-talay asyldyn.

 

A-ey, Saryarqaday el qayda,

Aghybayday er qayda?

Demey me halqym erten-aq,

Aghybay aitqan sóz qayda?

Qaza bolghan han Kene,

Kekilik degen jer qayda?

Jasynday bolghan jauyna,

Qúrysh bilek, nar keude,

Nayzasyn qangha boyatqan,

Nauryzbayday er qayda?

Torqa bolsyn topyraghy,

Peyish bolyp qabyry,

Jany bolsyn Jәnnәtta.

A - ei, Kenesary - Nauryzbay,

Dep jyrlaydy búl kýnde.

Janardan kóz jas tógilip,

Qosylyp qobyz ýnine.

Qúlaq tosyp tyndaymyz,

Kóz ilmey úzaq týnderde.

Aghakem mening - Aqjoltay,

Batyr dep arqa tútamyz.

Án men kýy arnap ózine,

Etemiz әli Sizdi anyz.

Búl aurudan aiyghyp,

Sauyqsyn lәiim janynyz.

Bizdi bastap kelip túr,

Álihanday balanyz.

El tarihyn zerittep -

Deydi kitap jazamyz.

Azattyq ýshin alysyp,

Peterborda oqyp jýr.

Qonamyn dep kýn bolyp,

Qaranghy qazaq kógine.

Abaymenen syrlasyp,

Qanat qaghyp bilimge.

El bolamyz dep erikti,

Artynan erler eripti.

Batyrlar tókken ystyq qan,

Bostandyq ýshin tógilgey.

Han Kenening amanaty,

Jenisterge jetkizgey.

Óziniz aitqan ósiyet,

Úran bolsyn bizderge.

Óziniz bergen Aq bata,

Nysana bolsyn bizderge.

Bar balasy Alashtyn,

Aldyna keler әli de.

Ósiyetindi estip bata alyp,

Taratar qazaq jerine.

Bataly kýn, baq kýnder,

Ornar әli-aq tórime.

Sol kýnderge jetkizer,

Erliginiz Sizderdin.

Kenesary - Nauryzbay,

Búghybay, Iman, Janaydar,

Búqarbay, Jәuke, Tólebay,

Shәkir, Dulat, Mendibay,

Asyp tughan erlerdi,

Ardaq tútyp eske alyp,

Atap bata jasarmyz,

Ayqara ashyp tәuelsiz,

Egemendikting esigin, - dep toqtaghan Juasbay aqynnyng iyghyna zerli shapan japty. Álihannyng elim dep soqqan jýregining dýrsilin sezgendey Aghybay batyr tósegining túsynda iluli túrghan kýmis  qyndy, kýmis sapty qylyshyn óz qolymen «órkening óssin balam» dep syigha tartqan Aghybay batyr jol serikterin de riza etip bir-bir jylqy jetektettirip shygharyp salghyzdy.

Aghybay batyrdyng «Ósiyet-batasy», Juasbay aqynnyng óleni 1923 jyly jazylyp alynghangha úqsaydy. Qayda saqtalsa da tozyghy jetip sarghayghan arab әrpimen jazylghan qaghazdan jeti-segiz shumaqtyng nobayyn shygharugha mýmkindik boldy. Sonyng negizinde osy ólen-jyr qaghazgha týsti.

Aghybay batyrdyng tughanyna 200 jyl tolghanda tughan nemeremning atyn Aghybay qoyyp, qos toydy birge atap, shildehanasyn ótkizip besikke saldyrdym. Túnghysh nemeremdi ózim terbetip, ózim әldiyledim. Sondaghy әldiylegen ólen-jyrdy nemeremning ózi oqysyn degen niyetpen aq qaghazgha týsirip, kitapqa kirgizdim.

Áldy de, әldi, Aghybay,

Áldiylesem men seni,

Jyr keledi aghyndap,

Ashqanday asyl kómbeni.

Tynda, Aghybay әldiydi,

Ájeler salghan sazbenen.

Jylaghan saghan jaraspas,

Terbeteyin jәimenen.

«Aghybay keledi taumenen,

Kezdesuge jaumenen.

Aq nayzasyn oinatyp,

Shaghylysyp kýnmenen.

Kýldir-kýldir kisinetip,

Kýrendi de minersin.

Synghyrlatyp kýlkisin,

Súludy da sýiersin.

Alty qyrdan estiler,

Túlparynyng shabysy.

Kýndik jerden estiler,

Aghybaydyng dauysy.

Qyzdar ghashyq bolady,

Aghybay degen atyna.

Olja salar batyr bol,

Qazaq degen halqyna.

Bizding bala Aghybay,

Qúiyp qoyghan altynday.

Aqyly qonsyn Abaydyn,

Sualmaytyn búlaqtay.

Ayday bizding - Aghybay,

Kýndey bizding - Aghybay.

Kýndey bolyp kýlimdep,

Gýldey bershi, Aghybay.

Aghybaydyng qystauy,

Alataudyng salasy.

Aghybaydyng jaylauy,

Saryarqanyng dalasy.

«Aghybay» dep әn salar,

Jetisudyng búlbúly.

«Aghybay» dep kýy tartar,

Atyraudyng kýishisi.»

Tughanyndy maqtan et,

Úly bolyp qazaqtyn.

Qazybek tughan topyraq,

Eling senin, Aghybay.

Aghybay ósken topyraq,

Jering senin, Aghybay.

Osynday elding qany bar,

Aghybay sening boyynda.

Atadan qalghan ýlgi bar,

Aghybay sening jolynda.

Jarty ómirin qan keship,

Soghyspenen ótkerdi,

Babang senin, Aghybay.

Ardaq tútyp han Kene,

Atady syilap Aqjoltay.

Búl soghysqa qatysty,

Úly babang Baghys ta.

Beyiti jatyr kýmbezdi,

«Qaraoba» ata qonysta.

Seltey, Tolaghay, Aqsengir,

Qayraqtynyng ózenin,

Boylay qonghan jarasyp,

Qalyng kerney óz elin.

Aghybay babang ansaghan,

Azat elding tórinde,

Tәi-tәy basyp kelesin,

Tiregi bolar úl bop ós,

Qazaq degen eline!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406