Senbi kýni Qasym-Jomart Toqaev Ýkimetting keneytilgen otyrysyn ótkizbek. Búl turaly preziydentting baspasóz hatshysy Berik Uәly habarlady. «10 shilde kýni saghat 11:00-de Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining keneytilgen otyrysy beynebaylanys rejiyminde ótedi. Jiynda elimizding biylghy jartyjyldyqtaghy әleumettik-ekonomikalyq damuy qorytyndylanady. Sonday-aq, Memleket basshysy pandemiyadan keyingi kezendegi ekonomikany damytudyng mindetterin belgilep beredi» - dep, jazdy ol Feysbuk paraqshasyna. 

Kópshilik otyrysta ne aityluy mýmkin degen súraqqa bas qatyruda. Ýkimetting qyzmetine qarap, «Asqar Mәminning ketui mýmkin be» degen de saualdar aityluda. Ýkimetting songhy eki jyldaghy qyzmetine el kónili tolmauda. Oghan sebep te joq emes.

Pandemiya Ýkimetting daghdarys kezeninde «krizis menedjer» bola almaghanyn aiqyn dәleldedi. El ekonomikasy karantindik shekteulerden qúldyrap ketti. 2020-nyng mausym-tamyz aralyghyndaghy medisina salasynyng qauqarsyzdyghy el esinde úzaqqa saqtalady. Oghan tikeley jauapty Ýkimet edi. El ishinde virustan halyqtyng tynysy tarylyp, dәrihanada dәri jetispey, auruhanada bos oryn bolmay, júrt zar enirep jatqan sәtte Ýkimetting qimyly sylbyr, әreketi bayau boldy. Halyq qiyndyqty ózi enserip shyqty. Búl turaly preziydent Toqaev: «Memleketik organdar tarapynan naqty júmys bolmaghandyqtan halyq búl mәseleni óz betinshe sheshuge kirisip ketti. Búl nonsens! Halyq jappay ottegi toltyrylghan ballondar satyp aluda. Búl auruhanalardyng tikeley mindeti. Óndiristik óttegi ballondaryn ýy jaghdayynda qoldanu faktileri tirkelude. Ýkimet pen әkimdikke bes kýnning ishinde auruhanalarda jәne ýy jaghdayynda qoldanugha bolatyn óttegi toltyrylghan ballondarmen qamtamasyz etudi tapsyramyn» -  dep, 2020 jyly 18 shildesinde Ýkimet otyrysynda qatang syn aitqany esimizde.

Ýkimetke syndy tek qana preziydent emes, týrli sala mamandary men sarapshylar da aityp keledi. Mysaly, ekonomist Maqsat Halyq: «Jeke óz basym Asqar Mamin basqaratyn ministrler kabiynetining júmysyna 3 degen bagha beremin. Óitkeni mýlde júmys istelmedi dep te aita almaymyz. Belgili bir dәrejede júmystar isteldi. Naqtyraq aitsam, últtyq qordan qyrauar qarjy bólindi. Alayda, arnayy bólingen qarjy kәsipker men sharualardyng qolyna jetti me? Jalpy halyqtyng jaghdayynyng jaqsaryp, tabysynyng artuyna yqpal etti me? Ókinishke qaray halyqtyng túrmysyna tolyq әser etken joq. Halyqtyng jalaqysynda eshqanday ózgeris joq. Biraq azyq-týlik pen jalpy tauarlardyng ósui óte joghary bolyp túr. Múnyng bәri ainalyp kelgende halyqtyng tólem qabiletin tómendetip jatyr. Osynyng saldarynan halyqtyng kedeylenui artty. Atalghan faktorlargha keletin bolsaq, Ýkimet әli de bolsa ózining júmysyn dúrys atqara almay otyr. Bizding elde kóptegen memlekettik baghdarlamalar bolghanymen onyng nәtiyjesi ertegi kýiinde qaldy. Nege ertegi bolyp túr? Sebebi qazir halyqtyng Ýkimetke degen senimi joq bolyp túr. Ótken jyly Densaulyq jәne Ekonomika ministrliginde kóptegen olqylyqtar bolghan.

Azyq-týlikting tapshylyghyna jauap beretin Auyl sharuashylyq ministrligi men qazirgi quanshylyqty aldyn ala boljauy tiyis Ekologiya ministrligining kemshilikteri kóp. Sonday-aq industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligi baghany tikeley baqylaytyn vedomostva bolyp sanalady. Negizi eldegi qymbatshylyqty aldyn alu kerek edi. Biraq Ýkimet tarapynan baghany baqylaugha baylanysty eshqanday júmystar atqarylghan joq. Isinen sózi kóp ýkimetting bizge keregi joq. Yaghni, Asqar Mamin basqaratyn ministrler kabiyneti tolyq qúramda otstavkagha ketu kerek.

Keybir adamdar «Premier-ministr auysqannan ne payda? Tútas jýie auysu kerek» dep aityp jatady. Biraq bizding elde Qasym-Jomart Toqaev pen Imanghaly Tasmaghanbetov ýkimet basqarghan kezde ekonomikalyq ósim joghary boldy. Demek elding ekonomikalyq jaghdayynyng jaqsaruyna premier-ministrding yqpaly zor dep bilemin» - dedi ol. Osylaysha Ýkimetting qazirgi júmysyn el tarihyndaghy eng әlsiz ministrler kabiyneti dep ataugha bolady.

Ýkimetting júmysyna aitylar syn jeterlik. Bir ghana jyldyng hronikasyn alyp qarasaq, talay olqylyqty kóremiz. Qazirding ózinde Ýkimet tym bayau, tym sylbyr. Azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz ete almauda. Qarapayym kartop pen sәbizding qoymalarda el halqyna jetkilikti dengeyde boluyn qadaghalay almaghan Ýkimet, basqasyn qatyrady deuge senu qiyn. Óz ónimimizdi arzangha satyp, ýsh ese qymbatqa satyp alu arqyly dosqa kýlki, dúshpangha taba boldyq. Naryqtaghy baghany túraqtandyru ýshin biylik 50 mlrd tenge qarjy bólip otyr. Búl ótken jylghydan 20 mlrd-qa artyq degen sóz. Demek Ýkimetting ótken jylmen salystyrghanda júmysynyng jaqsarmaghanyn bile alamyz.

Elimizding әr ónirinde quanshylyq bolyp, shóp tapshylyghynan mal qyryluda. Búl әsirese Batystyq aimaqta, Aral ónirinde aiqyn kórinude. Mәseleni Mәmin Ýkimeti emes, aldymen qarapayym halyq ózi rettep jatyr. Taghy da kesh, taghy da sylbyr qozghaluda.

Týrli tauar baghasynyng naryqtaghy sharyqtauy toqtar emes. Janarmay, azyq-týlik baghasy aspandap ketti. Kez kelgen Ýkimetting júmysynyng nәtiyjesi halyqtyng әleumettik jaghdayymen ólshenetinin eskersek, búl eng bir tiyimsiz Ýkimet boldy deuge negiz bar. Senbidegi basqosuda preziydent Mәmindi ornynan alyp tastay ma, әlde sylbyr qozghalatyn Ýkimetke taghy tapsyrma bere me?!

Ka Myrza

Abai.kz