Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Bilgenge marjan 6393 7 pikir 6 Tamyz, 2021 saghat 14:51

Mahambetting Baymaghambetke aitqany

Osydan 96 jyl búryn shyqqan qazaqtyng alghashqy pedagogikalyq jurnaly «Jana mekteptin» alghashqy sandaryn paraqtap otyryp qazaqtyng ótken tarihy men әdebiyetine qatysty birtalay tyng dýniyelermen tanysugha bolady. Mysaly, Abay Qúnanbayúlynyng kitaptary 1928 jyly aqpan aiynda Qyzylordadaghy «Memeleket baspasy» jaghynan 40 baspa tabaq kóleminde 10 myng tirajben basylu jospary bolghany siyaqty derekter edi. Solardyng arasynda taghy bir nazar audarghanym «Mahambetting Baymaghambet súltangha aitqan sózi» degen jyry boldy. Ózimiz mektepke oqyp ósken «Mahambetting jyryna» úqsamaytyn úiqastary bar búl jyrdy oqyrman nazaryna da úsynudy jón sanap, terip dayyndap, jariyalap otyrmyz. Jyr sonynda, «Basqarma» jaghynan týsinikteme jazylghan. Onda: búl jyrdy 1894 jyly Ahmet Birimjanov Orynbor manynda jazyp alghany aitylady. Búl jyldary Ahmet Birimjanov Qazan uinversiytetinde student edi.

Ahmet Birimjanov 1891 jyly Orynbor gimnaziyasyn, 1895 jyly Qazan uinversiytetining zang fakulitetin bitirgen. 1906 jyly  jәne 1907 jyldary  Resey  I jәne II memlekettik dumasyna Torghay oblysy atynan deputat bolghan. Alashorda ýkimetining mýshesi. 1928 jyly 5 qantar kýni Leningradta qyltamaq nauqasymen qaytys bolghan.

Tómende Mahambet jyrynyng Ahmet Birimjanovtan jetken núsqasy:


Baymaghambet praviytelge Berish Mahambet batyrdyng aytqan sózi

Baymaghambet súltanym,
Súltandardyng ishinde,
Sender bir atadan
Anayy tughan súnqarym.
Sender bir qayyngha,
Qarsy bitken bútaqsyn,
Shauyp edim baltam ketildi,
Qayrap edim taghy jetildi,
Atpay, shappay olja ettin,
Mahambet syndy jetimdi.
Zamanymda bolghan patsham dep,
Aldiyar taqyr әdil han,
Ayta keldim ótildi.
Qasarghan jerden qan alghan,
Qas patsham sen edin.
Qamalghanda qap týbinde jatpasan,
Qas qarashyng men edim.
Oylay bilseng taqsyr-au!
Qarashyghynnyng qay birinen kem edim?
Esiktegi kýning men qúlyna tenedin.
Betime jetimindeydey qaradyn;
Hannan kegim ala almay,
Arqanyng alpys eki salasyna barghanym;
Qas ýliktey nar kerek,
Bizding býitken búl iske
Qabyrghasyn qausatyp,
Birin – biri sókse de
Qabaghyn shytpas er kerek.
Bizding býitken búl iske,
Atana nәlet aittyryp,
At basyna soqtyryp,
Bizding qazaq balasy
Býitken laghnet jýrisin.
Ayda qarday arbadyn,
Arbadyng da qalmadyn,
Qayrat qylar ering biz bolsaq,
Zamanymda bolghan súltanym,
Alay ma súltan alay ma?
Astyna mingen arghymaq,
Ayanday týsip jaray ma?
Arghymaq degen jyghylghyr,
Nayza boyy jar kórse,
Jabydayyn jaltandap
Januar týser jerin qaray ma?
Arghymaq atqa aiday tagha qaqtyrsam,
Kilegey qatqan Edildin,
Kókshe múzdan tayar ma?
Atanyng úly jaqsygha,
Malyng ber de basyng qos,
Basyndy qos ta bek silas;
Kýnderding kýni bolghanda,
Jetesi jaman bolmasa,
Shybyn janyn ayar ma?
Qaly kilem qara nar
Jarasady qatargha:
Aruana jisang jarasar,
Ol kýninde sapargha.
Qamalaghan kóp dúshman
Halyqta bar da mende joq,
Aryzymdy aitargha.
Kýmisti myltyq qolgha alyp,
Kólden qular úshyrdym
Qolymdaghy qúsymdy.
Qapyldyqpen úshyrdym,
Altynnan aibat tor jasap,
Aqyrda qolgha týsirdim.
Qyzghysh qús au, qyzghysh qús
Qanatyng qysqa bayghús qús
Seni kólden aiyrghan,
Ang súnqar qústyng tepkini.
Meni elden aiyrghan,
Han Jәngirding ekpini:
Qarshygha degen bir qús bar,
Qanaty aidyng astynda
Úyasy onyng sayada
Qaraghay qayyng basynda.
Anqau ósken er edim,
Búla bolyp jasymda,
Bú qonysqa qondyrghan
Ata-babam onbasyn.
Tendikti súrar kýn bolsa,
Otyramyz ýkimge,
Tanda sirat basynda,
Aynalayyn aq Jayyq
At salmay óter kýn qayda?
Ensesi biyik boz Orda,
Enkeye kirer kýn qayda?
Qara búlannyng terisinen
Etik qylar kýn qayda;
Kýderiden bau taghyp,
Sauyt kiyer kýn qayda?
Kýmbir-kýmbir kisinetip,
Kýrendi miner kýn qayda?
Tolghamaly aq myltyq,
Tolghap ústar kýn qayda?
Alty qúlash aq nayza,
Úsyna shanshar kýn qayda?
Sadaq tolghan saygez oq
Masaghynan ótkizip,
Basyn qolgha jetkizip,
Sozyp tartat kýn qayda?
Ketbúghaday biylerden,
Aqyl súrar kýn qayda?
Bizdi tapqan ananyn,
Asyraghan atanyn,
Yrazylyqpen jaylasyp,
Qolyn alar kýn qayda?
Edilding boyyn en jaylap,
Shalghyngha bie bir baylap,
Oryndyqty sabadan,
Boz bala men kýlip oinap,
Qymyz isher kýn qayda?
Baldaghy altyn, aq bolat,
Salayyn desem qynda joq;
Jaghasy altyn kireuke,
Kieyin desem oda joq;
Tar qoltyqtan oq tiyse,
Taryqqanda qayyrylar
Qaryndasym jәne joq.
Sóile-sóile deding be?
Zamanynda bolghan súltanym.
It alghan qút asynda joq,
Tauday bolghan talaptyn
Nazary qaytqan kýn bolghan.
Jibekten bauyr kóterip
Aq súnqar úshqan kýn bolghan.
Jaghanaly boz Orda
Enkeyinki kýn bolghan;
Edilden shyqqan syz ashyq
Biz kórgende tizege
Jeter-jetpes su edi.
Telegeydey teniz etse tәniri etti
Jaghasyna bitken qúba tal
Ýy aghashqa jarar jaramas
Japyraghyn jayqaltyp,
Terek etse tәniri etti.
Alqalaghan jer bolsa,
Azamat basy qúralsa,
Mashurat kenes súralsa,
Mashurat berer er edik,
Bizge sizdi kiriptar etse tәniri etti,
Ketkenim joq olja ýshin.
Ketip edim elimnen,
Atana lәnet Jәngir men
Bir auyz aitqan sóz ýshin.
Badanamdy basa bókterip
Qasyma jattan joldas ertip
Kýn qatyp jýrgen men
Ana Narynda jatqan
Jas balanyng qamy ýshin.
Alash-alash bolghaly,
Alashqa han bolghaly
Kók iyirimde suaryp
Kók qamysqa at baylap
Alty kýndey alaulap
On eki kýndey oy oilap,
Aqyldy alys jaqqa japtyryp,
Aqyly jónge kelgen son,
Tolghay-tolghay jýgirgen,
Topyraghyn suarghan
Erteden salsa keshke ozghan,
Yldidan salsa tóske ozghan,
Qoy moyyndy kók júlyn
Kók júlyndy jetektep,
Qisyq jerden tótelep,
Qabyrgha, qol sógilip
Arghymaq at býgilip,
Áziretten ant iship
Aqyrette jangha baylanyp,
Talay jýrdik dalada.
Ádil jannan týnilip.
Ereuil atqa er salmay
Egeuli nayza qolgha almay
Enku-enku jer shalmay
Qonyr salqyn tóske almay
Qúbylany tórt kýl ongha almay,
Erlerding isi biterme?
Tebingini terge shiritpey,
Terlikti sýttey iritpey,
Ólendi tósep et jemey
Úly týske úrynbay,
Jangha salghan maltanyn,
Bir  týiiri as bolmay
Atyndy baylap kelgende
Qatyn, bala jat bolmay,
Týn qatyp jýrip tós qashpay,
Temir qazyq jastanbay,
Qu toghalay bastanbay
Erlerding isi biterme?
Biz netken er, netken er
Sergeldeng men ótken er,
Edil menen Denderden
Saghyz menen Jemderden
Onan talap etken er.
Arqada Álim bardy dep,
Qayyspas qara nardy dep,
Onan talap etken er.
Biz er edik, er edik.
En narynda jýrgende:
Erikkende er edik,
Eringende by edik,
Baymaghambet súltanym,
Ashyqqan kýni kez kelsen,
Sendey qalmaq shatysqandardy,
Qabylanday qayyrgha soghyp,
Etindi talay jer edik.
Qata ketti búl sózim,
O, osy joly ne dedin
Biz Ótemisten tughan on edik,
Sol onymyz jýrgende,
Myng san әsker qol edik.
Bizding jәidi súrasan,
Erteden kóship kesh qonghan,
Salqara kóship shek qonghan,
Sanauly sandy Ordanyng biri edik.
Kýn qaqty erding astynda,
Kóp jýgiretin kólik bar:
Kón sadaqtyng ishinde,
Sauytty búzar jebe bar;
Qabaghyn qara bórik basqan,
Jauyrnyna kýshigen jýndi oq shanyshqan,
Qarayghannyng súltanym,
Bәrin kisi demeniz,
Kýpe kýndiz tayrandap,
Týzge shyqpas erler bar.
Tauda bolar targhyl tas
Taryqsa shyghar kózden jas,
Ordalygha kóz salma,
Oghy qalsa joghalmas.
Taptan ozghan tarlan boz,
Turasynan aiyrylsa,
Tasty basyp túra almas.
Asyldan bolat úl tusa;
Eki jaq bolyp túrghanda
Egesken jerde shart keter
Jauyrynnan ótip alsa da,
Jamandargha jalynbas.
Ay taqsyr au, taqsyr au
Boyyng jetpes biyikti;
Bolatqa jetpey shart synbas
Ayta kelgen sózim bar,
Ne qylsanda jasyrman.
Qaryq qylar dep taqsyr au
Ayaghyna bas úrman,
Shamdansam jyghar asaumyn,
Shamyrqansam synar bolatpyn,
Keskilespey basylman.
Ayyrdan tughan jan boz bar
Jýgin nargha salar ma?
Nardan tughan qospaq bar,
Hayuan dese nanar ma?
Ay astynda bir kól bar,
At shaptyrsa jetkisiz.
Ortasynda alua sheker bar
Tatqan qular ketkisiz.
Qarada da qara bar,
Han úly súltan basyp ótkisiz.
Allanyng bir-bir kýni bar
Bir jarym aigha bergisiz
Ózindey jaqsy bolmasa,
Mening aitqan búl sózim,
Qúlqyngha jaman jetkisiz.
Boz Ordany tiktim dep,
Boz aghashty jyqtym dep,
Hanym-hanym degenge
Kótermeniz bútyndy,
Kóptirmeniz uytyndy.
Kýnderding kýni bolghanda
Ózinnen myqty tabylsa,
Zamanymda bolghan súltanym,
Tu syrtynnan jarmay alar ótindi
Keshe bir zyndanda jatyp qúbyldyq;
Qamalaghan kóp dúshpanda qor boldyq.
Orystyng biz tas ýiinde jatqanda
Terezeden telmirip;
Aghayyn men tughandy,
Bir kóruge zar boldyq.
Keshegi kýldir kýrenimning barynda
Qazaqtyng kóligine jalynban.
Jayyqtyng boyy kók shalghyn,
Kýzermiz de jaylarmyz.
Kýmistey syndy kýrendi,
Kýdireytip kýnde baylarmyz.
Qúday isti ondasa,
Isim jónge kelgende
Qamalaghan kóp dúshman,
Álde bolsa kýng men qúlday qylyp aidarmyn.
Aspandaghy boz torghay
Bozanda bolar úyasy
Bozannyng týbin su alsa,
Qayghyda bolar anasy;
Qara lashyn, aq túighyn,
Qayynda bolar úyasy.
Qayynnyng basyn jel shalsa,
Qayghyda bolar anasy.
Aylanbastyng Alatau
Bauyrynda bolar sayasy.
Toqsan taraudan su aqsa,
Dariya bolar saghasy.
San sheruli qol bolsa,
Patsha bolar aghasy.
Az sóiletip kóp tynda,
Qasy asyldyng balasy.

Basqarmadan: Búl ólendi 1894 jyly Ahmet Birimjanúly marqúm Orynbor auzyndaghy Ahmet degen jyrau auzynan jazyp alghan.

Ahang aituyna qaraghanda búl ólendi Mahambet Baymaghambetting aldyna shaqyrtylyp kelip otyrghanda aitqan bolsa kerek. Isataydan aiyrylyp, Mahambet jalghyz jýrgende Baymaghambet shaqyrtady. Qasynda Ýbi taghy basqa basty adamdarmen Mahambet Baymaghambetting ordasyna keledi.

Baymaghambet tórde jastyqqa shyntaqtap jatyr eken. Basqalargha kórisip, kirip kelip úmysynghan Mahambetke qolyn bermeydi. Mahambet qaru-jaraghymen, jýginip esikke otyra ketedi; qylyshyn sýiene otyrady. Júrt tym-tyrys. Baymaghambet te tym-tyrys. Bir azdan song Baymaghambet Ýbige:

– Osynday sóileytining bar edi – ghoy, –  deydi.

Ýbi:

Men ne sóileyin. Mahambet sóilemese, – deydi. Baymaghambet:

–  Endeshe, Mahambet sen sóile! Deydi. Sonda yza kernep otyrghan Isataydan aiyrylyp nalyp jýrgen Mahambet jogharghy ólendi aitqan eken deytúghyn Aqan.

Mahambet Isataydyng jan joldasy. Jәngirge qarsy kóterilgen qara búqaranyng bastyghynyng biri. Ári batyr, әri sheshen, әri aqyn. Osy óleninde Mahambet sonyna ergen búqara men han túqymyna qalay qas bolghanyn aiqyn surettegen. Isatay –  Mahambet kóterilisi Bókeylikten bastalyp, ýsh-tórt jyl sozylghan.

Búl 1936 jyl men qyrqynshy jyldar arasy.


«Jana mektep» jurnaly. № 7-8 (22-23). 1927 jyl.  51-56 better.


«Jana mektep» jurnaly turaly aldynghy jazba: 95 jyldyng aldynda jaryq kórgen jurnal

Ázirlegen Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

7 pikir