30 tamyz – Konstitusiyasy kýni!

Qazaqstan Respublikasynyng alghashqy Konstitusiyasy memleket Tәuelsizdigi jariyalanghannan son, eki jyldan keyin 1993 jyly 28 qantarda qabyldandy. Búl Konstitusiyada memlekettik basqaru týri – parlamenttik formada bolady dep kórsetilgen. Al, Konstitusiyalyq sot – sot biyligining eng joghary bútaghy retinde qaralyp, Konstitusiyany qorghaudyng kepili boldy.

Alghashqy Konstitusiya eki-aq jyl qoldanysta bolyp, óz qyzmetin toqtatty. Qazirgi yaghni, ekinshi Konstitusiya 1995 jyly 30 tamyz kýni jalpyhalyqtyq Referendum negizinde qabyldandy jәne 5 qyrkýiekte óz kýshine endi.

1995 jyly jalpyhalyqtyq Referendum negizinde qabyldanghan Konstitusiyagha birneshe mәrte ózgerister engizilgen. Sonyng ishinde, Konstitusiyanyng negizgi jәne tirekti, keleli mәseleleri men Preziydenttin, Parlamentting ókilettilikteri turaly baptaryna kóptegen ózgertuler men tolyqtyrular engizilgen. Atap aitqanda, kýni býginge deyin Konstitusiya 1998, 2007, 2011, 2017 jәne 2019 jyldary reformagha týsken eken.

Qazaq memlekettigining tarihynda dәstýrge negizdelgen, kóshpeli ómir mәdeniyetine ýilesimdi, qoghamynyng patriarhattyq-feodaldyq qúqyghynyng basty ústanymdary men normalaryn basshylyqqa alghan Qasymhannyng «Qasqa joly», Esim hannyng «Eski joly» jәne «Jeti jarghynyn» qay-qaysy da zamanalardyng kýrmeui kóp mәselelerin sheship, el irgesin bekemdeude manyzdy ról atqardy. Osy tarihy kezenderde jasalghan dala zandary bir-birimen tamyrlas, mәndes bolyp, negizinen jer men jesir, әskery jәne qylmys, mýlik pen sharuashylyq ayasynda bolyp,  el ishi men syrtyndaghy asa kýrdeli geosayasy jaghdayda memleketting ómir sýruin saqtap qaldy.

Zandardyng týp atasy sanalatyn - Konstitusiya memleketting Tәuelsizdigi men demokratiyalyq qúndylyqtaryn aiqyndap, memleket qúrylymdarynyn, azamattardyn, últ pen úlystardyn, әleumettik toptardyng maqsat, mindetterin jәne qúqyqtaryn kórsetetin elding basty qújaty. Al el tarihynda Konstitusiya birneshe mәrte qabyldanghany belgili.

Qazaq AKSR Konstitusiyasy 1926 jyl

Alghashqy Qazaqstan Konstitusiyasy 1926 jyly 18 aqpanda KSRO qúrylghannan keyin 1925 jylghy RSFSR Konstitusiyasy eskerile otyryp, QazAKSR Ortalyq Atqaru Komiytetining qauylysymen týpkilikti redaksiyada qabyldandy, óitkeni búl kezde Qazaqstan RSFSR-dyng bir bóligi edi.

Qazaq KSR Konstitusiyasy 1937 jyl

1937 jyldyng 26 nauryzynda Kenesterding Býkilqazaqstandyq Tótenshe H Sezinde qabyldanghan Qazaq KSR Konstitusiyasy 11 bólim men 125 baptan túrdy. Ol jerde «KSRO Konstitusiyasynyng 14-babynan tys Qazaq KSR ózining egemendik qúqyqtaryn tolyq saqtay otyryp, memlekettik biylikti ózdiginen jýzege asyrady» delingen.

Qazaq KSR Konstitusiyasy 1978 jyl

IH shaqyrylghan respublika Jogharghy Kenesining kezekten tys VII sessiyasynda 1978 jyly 20 sәuirde qabyldanghan Qazaq KSR Konstitusiyasy kirispeden, 10 bólim, 19 tarau jәne 173 baptan túrady. Konstitusiyagha sәikes, býkil ókimet biyligi júmysshy, sharua jәne enbek intelliygensiyasy taptaryna jatatyn halyqtyng qolynda boldy.

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy 1993 jyl

Tәuelsiz Qazaqstannyng alghashqy Konstitusiyasy 1993 jyly 28 qantarda HII shaqyrylghan Qazaqstan Jogharghy Kenesining IH sessiyasynda qabyldandy. Ol kirispeden, 4 bólim, 21 tarau jәne 131 baptan túrady.
Konstitusiya Qazaqstan memlekettik egemendigin alghan sәtten bergi kóptegen qúqyqtyq normalardy:

- halyqtyq egemendik

- memleket tәuelsizdigi

- biylikti bólisu prinsiypi

- qazaq tilin memlekettik dep tanu

- Preziydentti memleket basshysy dep tanu

- sot organdaryn — Jogharghy, Konstitusiyalyq jәne Joghary Arbitrajdyq sottar jәne basqalardy qamtydy.

1993 jylghy Konstitusiya negizine parlamenttik respublika modeli alyndy.

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy 1995 jyl

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy 1995 jyly 30 tamyzda qabyldandy.

1995 jyly 30 tamyzda respublikada býkilhalyqtyq referendum ótti, nәtiyjesinde Qazaqstannyng jana Konstitusiyasy qabyldandy. Dauys beru elimizding qalalary men auyldaryndaghy 10253 saylau uchaskelerinde jýrdi. Búl Konstitusiyanyng 1993 jylghy Konstitusiyadan aiyrmashylyghy onyng mazmúnynyng sapasynda edi. Jana Konstitusiyagha alghash ret azamattyng qúqyghyna qatysty ghana emes, adam dýniyege kelgen sәtten odan ajyramas qúqyqtaryna da qatysty normalar endi. Ol boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti sayasy jýiening basty túlghasy bolyp tabylady, biylik tarmaqtarynan joghary túrady. Búl preziydenttik basqaru jýiesindegi memleketke say keledi. Parlament turaly konstitusiyalyq bólim ózgeristerge úshyrady.

Týiin. Qazirgi Qazaqstannyng sayasy basqaru jýiesine parlamenttik jýie men parlamenttik jýiening qaysysy tiyimdi bolar edi? Talqylayyq...

Abai.kz