Beysenbi, 29 Shilde 2021
Janalyqtar 2190 0 pikir 24 Shilde, 2012 saghat 09:02

Janaózenning jalghasy Temirtau bolyp jýrmesin...

Byltyr dәl osy mezgilde Manghystau múnayshylarynyng enbekaqy men ótemaqy talap etip ereuilge shyghyp jatqany turaly habar el qúlaghyna eptep jete bastaghan edi. Sózding ashyghy kerek, sol kezde múnayshylardyng talabyna resmy Astana bylay túrsyn, qalyng búqaranyng ózi asa eleng ete qoymaghan bolatyn. Onyng ýstine, múnayshylardyng talaby siyaqty talaptyng týrine býgingi qazaqtyng «bú qalay?» deuge dәrmeni de qalmaghan. Óitkeni, qazirgi qarashy júrttyng baylamy «Ókimetke aityng ne, aitpadyng ne - bәribir eshtene ónbeydige» sayady. Alayda, janaózendikter talap etuding jana dengeyin kórsetip, qaruly polisiyamen qaqtyghysugha  deyin bardy. Oqqa úshty. Atyldy. Aqyry taban eti men manday terining aqysyn súrap jýrip abaqtygha da aidaldy. Jadylarynyzdy janghyrtyp óteyik, enbekaqy men ótemaqy mәselesin kótergen «Janaózen» ÓF men «Qarajambasmúnay» kompaniyasynyng júmysshylary әkimshilik tarapynan orynsyz qysqartugha úshyraghan edi. Naqty derekke jýginsek,   9000 adam enbek etip, jylyna 6 300 000 tonna múnay óndiretin «Janaózen» ÓF-nan 200-den asa adam, 4640 adam júmys isteytin, jylyna 1 980 000 tonna múnay óndiretin «Qarajanbasmúnay» kompaniyasynan - 156 adam, al «ERSAI» JShS-nen (múnay óndirmeytin qúrylys mekemesi) 100-den asa adam júmystan shygharyldy. Osylaysha múnay alpauyttary halyqty әleumettik qysym jasau arqyly yqtyryp alamyz dep oilaghan.

Byltyr dәl osy mezgilde Manghystau múnayshylarynyng enbekaqy men ótemaqy talap etip ereuilge shyghyp jatqany turaly habar el qúlaghyna eptep jete bastaghan edi. Sózding ashyghy kerek, sol kezde múnayshylardyng talabyna resmy Astana bylay túrsyn, qalyng búqaranyng ózi asa eleng ete qoymaghan bolatyn. Onyng ýstine, múnayshylardyng talaby siyaqty talaptyng týrine býgingi qazaqtyng «bú qalay?» deuge dәrmeni de qalmaghan. Óitkeni, qazirgi qarashy júrttyng baylamy «Ókimetke aityng ne, aitpadyng ne - bәribir eshtene ónbeydige» sayady. Alayda, janaózendikter talap etuding jana dengeyin kórsetip, qaruly polisiyamen qaqtyghysugha  deyin bardy. Oqqa úshty. Atyldy. Aqyry taban eti men manday terining aqysyn súrap jýrip abaqtygha da aidaldy. Jadylarynyzdy janghyrtyp óteyik, enbekaqy men ótemaqy mәselesin kótergen «Janaózen» ÓF men «Qarajambasmúnay» kompaniyasynyng júmysshylary әkimshilik tarapynan orynsyz qysqartugha úshyraghan edi. Naqty derekke jýginsek,   9000 adam enbek etip, jylyna 6 300 000 tonna múnay óndiretin «Janaózen» ÓF-nan 200-den asa adam, 4640 adam júmys isteytin, jylyna 1 980 000 tonna múnay óndiretin «Qarajanbasmúnay» kompaniyasynan - 156 adam, al «ERSAI» JShS-nen (múnay óndirmeytin qúrylys mekemesi) 100-den asa adam júmystan shygharyldy. Osylaysha múnay alpauyttary halyqty әleumettik qysym jasau arqyly yqtyryp alamyz dep oilaghan. Bir tanqalarlyghy әleumettik jayttyng kýrdelenuine jol bermey, eki jaqqa birdey tiyimdi sheshim qabyldaugha erikti Mәsimovte, sondaghy «Samúryq-Qazyna әl-auqat qorynyn» basshysy Timur Qúlybaevta investorlardyng jergilikti júmysshylardy iylep basqanyna ii qanghanday ýnsiz qalghan edi. Sóitip, qorghansyz júrtty ezip-janshudyng «nәtiyjesi» qorghansyz júrttyng endigi qorlyq pen mazaqqa kónbeytin ashu-yzasyna úlasty. Ótken is ótti, Ýkimet endi Janaózen oqighasynan keyin el ishining talap-tilegine qúlaq asyp, ushyghyp ketui yqtimal ereuilderding sebep-saldaryna erterek nazar  audaratyn shyghar dep ýmittengenbiz (qalay desekte, әiteuir ózi ýkimetimiz ghoy degen esek dәme de bizdiki). Olay bolmay túr. Mine, shildening shilingir aptabynda "Arselor Mittal Temirtau" kompaniyasy metallurgiyalyq kombinatynyng 3 myng júmysshysy ereuilge shyqty. «Kompaniya basshylaryna eskertu retinde jasalghan ereuilge 11 myng kenshi qoldau bildirgen. Ýsh saghatqa sozylghan ereuil kezinde zauyt júmysy tolyqtay toqtap qalghan. Kenshilerding basty talaptary - jalaqyny 30 payyzgha kóteru.  Jalaqygha qatysty kelissóz ótken jyldyng qazan aiynan beri jýrip keledi. Alayda, kompaniya basshylyghy әlemdik naryqtaghy daghdarysty syltauratyp, jalaqyny tek 10 payyzgha kóteretinin mәlimdedi. Onyng ózi kelesi jyldyng basynan ghana bastalmaq» dep habarlaydy 31-arnanyng janalyqtar qyzmet.

Qysqasy, Temirtau Janaózenning jalghasy bolyp jýrmesin. Biz ne aitsaqta qauip etkennen aitamyz. Byltyr da Janaózen dýmpuine dými kýshting biylikting nazaryn audarghymyz kelip Manghystau oblysynda qúrylghan «Aq jaulyqty analar» komiytetining ýndeuin jariyalaghan edik. Ol ýndeude bylay delingen bolatyn:

 

TALAP

Biz Manghystau azamattarynyng barlyq talaptarynyng tolyq oryndaluyn biylikten talap etemiz! Nataliya Sokolova, Núrbek Qashaqbaev pen Aqjanat Aminov qamaudan dereu bosatyluy kerek! Poliyseylik terrordy jedel toqtatyp, ereuilshilerge, olardy qoldaushy azamattargha qarsy ashylghan әkimshilik ister tolyq toqtatyluy kerek! Júmystan shygharylghandar týgel oryndaryna qaytuy kerek! «Ózenmúnaygazdyn» búrynghy mәrtebesi qaytarylsyn! Jekeshelendirilgen mekemeler memleketke qaytarylsyn! Jergilikti halyq júmysqa ornalastyrylsyn! Jana júmys kózi ashylyp, mýgedekter men jetim-jesirlerge júmys berilsin! Oqu men dәrigerlik kómek aqysyz bolsyn! Múnaydan týsken paydadan jana tughan nәrestelerding shotyna aqsha salynsyn!

Eger osy talaptar jedel oryndalmaytyn bolsa, býkil halyq bolyp, ereuil bolyp jatqan auyl, qala, oblys әkimderinin, әskery qúrylymdar basshylarynyng óz oryndarynan ketuin ýzildi-kesildi talap etemiz!

Bizdi qinaytyn taghy bir mәsele - bankterding nesie qaqpanyna týsken otbasylardyng jalghyz baspanasyn tartyp aluy! Osynday ozbyrlyqtyng nәtiyjesinde songhy 5 jylda 15 adam óz ómirlerin qidy. Kenes kezining ózinde pәter tegin beriletin, qazir baspanasynan aiyryp, bala-shaghasyn dalagha shygharyp tastaghan otbasylar qanshama! Qaqaghan ayazda qar ýstinde qalghandar da bar. Sonda búl qanday tәuelsizdik? Búl masqaralyqty toqtatatyn uaqyt jetti! Bankke boryshty degen jeleumen halyqtyng bankomattary jabylyp, 1933 jyl qaytalanuda! Jiyrma jylda jetken biyigimiz osy ma?

Biz, Analar, osy talaptardy oryndatu maqsatynda «Aq jaulyqty analar komiytetin» qúryp, әr júma sayyn saghat 11 men 12 aralyghynda auyl, qala, oblys әkimdikterining aldynda ýnsiz basqosu ótkizetinimizdi jariyalaymyz!

Eger biylik osy mәselelerding sheshimin taba almaytyn bolsa, sony moyyndap, qolynan is keletin basqa azamattargha ornyn bosatuy kerek!

Bәrimiz bir últ ekenimizdi kórseteyik, júmylayyq! Sonda ghana biz Otanymyzgha, jerimizge ie bola alamyz!

«Abay-aqparat»

Suretter magnitka.jaktau.kz saytynan alyndy

0 pikir